Sisukord
59 suhted: Ajastik, Alaska, Antropotseen, Antsülusjärv, Arheoloogia, Atlantiline kliimastaadium, Atmosfäär, Ökoloogia, Õietolmuanalüüs, Fennoskandia, Geograafia, Geokronoloogiline üksus, Geokronoloogiline skaala, Geomorfoloogia, Glatsioisostaasia, Globaalne soojenemine, Hüdroloogia, Inimene, Järvesete, Jõesete, Joldiameri, Kliima, Klimatoloogia, Kronostratigraafiline üksus, Kvaternaar, Laamtektoonika, Ladestik, Läänemeri, Levila, Limneameri, Limused, Litoriinameri, Loomastik, Majandus, Mammut, Meresete, Meretase, Metaan, Ookean, Paleogeograafia, Paleontoloogia, Päikesekiirgus, Põhjapoolkera, Põllumajandus, Pleistotseen, Radiosüsinikumeetod, Süsihappegaas, Seedekulgla, Sete, Siber, ... Laienda indeks (9 rohkem) »
- Ajaloolised perioodid
Ajastik
Ajastik (inglise epoch) on geoloogilise ajaarvamise suuruselt neljas ühik eooni, aegkonna ja ajastu järel.
Vaata Holotseen ja Ajastik
Alaska
Alaska (hääldus inglise keeles) on Ameerika Ühendriikide osariik, mis paikneb Põhja-Ameerika loodeosas.
Vaata Holotseen ja Alaska
Antropotseen
Antropotseen on väljapakutud ajastik märkimaks perioodi, mil inimliik on Maa biosfääris domineerivaks teguriks.
Vaata Holotseen ja Antropotseen
Antsülusjärv
Antsülusjärv oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne mageveeline järv ajavahemikus umbes 9000–7000 aastat eKr (radiosüsinikumeetodga mõõtes on ajavahemikuks saadud 9300–8000 14C-aastat tagasi).
Vaata Holotseen ja Antsülusjärv
Arheoloogia
Savinõukillud kunagises Satricumis praeguses Itaalias Veealuste muististe uurimisega tegeleb allveearheoloogia. Laeva Aid vrakk Hiiu madala lähedal Arheoloogia ehk muinasteadus on ajalooteaduse haru, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikkuAntiigileksikon, 1.
Vaata Holotseen ja Arheoloogia
Atlantiline kliimastaadium
Atlantiline kliimastaadium ehk holotseeni klimaatiline optimum ehk atlantiline periood oli suhteliselt sooja kliima periood ajal 6000–3000 a. e.m.a. Eesti alal kasvasid sellal laialehised metsad.
Vaata Holotseen ja Atlantiline kliimastaadium
Atmosfäär
Maa atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev gaasikiht (kest), milles valdavaks on lämmastiku ja hapniku molekulide mehaaniline segu.
Vaata Holotseen ja Atmosfäär
Ökoloogia
Ökoloogia (kreeka sõnast oikos 'maja, kodu' + logos "õpetus" või "sõna") on teadus organismide ja keskkonna (sh nii elus- kui eluta looduse) vahelistest suhetest.
Vaata Holotseen ja Ökoloogia
Õietolmuanalüüs
Õietolmuanalüüs ehk palünoloogiline analüüs ehk suiraanalüüs on paleontoloogia (täpsemalt paleobotaanika) uurimismeetod, mis seisneb setteproovist (järve, mere jne) õietolmuterade ja eoste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate määramisel.
Vaata Holotseen ja Õietolmuanalüüs
Fennoskandia
thumb Fennoskandia on Soome geoloogi Wilhelm Ramsay poolt kasutusele võetud nimi, millega ta tähistas geoloogiliselt terviklikku ala Põhja-Euroopas, kuhu kuuluvad Soome, kogu Karjala, Koola poolsaar ja suurem osa Skandinaavia poolsaarest.
Vaata Holotseen ja Fennoskandia
Geograafia
Atlast on sageli kasutatud geograafia sümbolina Geograafia ehk maateadus (kreeka keeles 'γεωγραφία', "Maa kirjeldus") on teadus, mis uurib looduslike ja kultuuriliste nähtuste jaotust ning nendevahelisi ruumilisi seoseid Maal.
Vaata Holotseen ja Geograafia
Geokronoloogiline üksus
Geokronoloogiline üksus on ajavahemik geoloogilises ajas.
Vaata Holotseen ja Geokronoloogiline üksus
Geokronoloogiline skaala
Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks.
Vaata Holotseen ja Geokronoloogiline skaala
Geomorfoloogia
Erosiooni tekitatud looduslik kaar Jebel Kharazas Jordaanias Maapinna reljeef, kõrgemad kohad on näidatud punasega Geomorfoloogia (kr γῆ, ge- "maa"; μορφή, morfé- "kuju"; ja λόγος, logos- "õpetus") on teadus, mis uurib pinnavorme ja neid kujundavad geoloogilisi protsesse.
Vaata Holotseen ja Geomorfoloogia
Glatsioisostaasia
Glatsioisostaasia on litosfääri vertikaalsihiline liikumine, mille põhjuseks on selle kohal lasuva liustiku lisanduv või vähenev mass.
Vaata Holotseen ja Glatsioisostaasia
Globaalne soojenemine
Keskmise temperatuuri muutus planeedi Maa pinnal vahemikus 1880–2020 võrrelduna vahemikuga 1951–1980 Punasega on märgitud rannikupiirkonnad, mis jääksid vee alla, kui merevee tase tõuseb 6 meetrit Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus.
Vaata Holotseen ja Globaalne soojenemine
Hüdroloogia
Veeringe skeem Hüdroloogia (vanakreeka sõnadest hydōr 'vesi' ja logos 'mõiste, õpetus') on teadus, mis uurib Maa ja teiste planeetide vee liikumist, jagunemist ja kvaliteeti, kaasa arvatud veeringet, vee ressursse ja keskkonna veevarude haldamist.
Vaata Holotseen ja Hüdroloogia
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Holotseen ja Inimene
Järvesete
Järvesete ehk limniline sete on järvede põhja või selle kallastele moodustunud setted.
Vaata Holotseen ja Järvesete
Jõesete
Jõesete ehk uhtsete ehk alluviaalsete ehk alluuvium (ld alluvium 'uhe') on purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete.
Vaata Holotseen ja Jõesete
Joldiameri
Joldiameri oli viimase jääaja järel, umbes aastatel 9600–9000 eKr, Läänemere nõos eksisteerinud meri, üks tänase Läänemere kujunemisele eelnenud staadiumitest.
Vaata Holotseen ja Joldiameri
Kliima
Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim.
Vaata Holotseen ja Kliima
Klimatoloogia
Klimatoloogia ehk kliimateadus (ka ilmastikuteadus) on loodusgeograafia haru, mis tegeleb eri paikade kliima uurimisega.
Vaata Holotseen ja Klimatoloogia
Kronostratigraafiline üksus
Kronostratigraafiline üksus on stratigraafiline üksus, mis on tekkinud kindla ajavahemiku jooksul.
Vaata Holotseen ja Kronostratigraafiline üksus
Kvaternaar
Kvaternaar ehk antropogeen on uusaegkonna (kainosoikumi) kolmas periood geokronoloogilises skaalas.
Vaata Holotseen ja Kvaternaar
Laamtektoonika
Suurimad laamad ja nende nimed Laamtektoonika (lad k tectonicus, kr k τεκτονικός, ehitusega seotud) on üldtunnustatud teaduslik teooria ja õpetus, mille järgi koosneb Maa litosfäär suurtest tektoonilistest laamadest, mis on aeglaselt liikunud umbes 3,4 miljardit aastat.
Vaata Holotseen ja Laamtektoonika
Ladestik
Ladestik (inglise series) on ladestust väiksem kronostratigraafiline üksus.
Vaata Holotseen ja Ladestik
Läänemeri
Läänemeri märtsis 2000 Läänemere valgalad suuremate jõgede ja järvedega Läänemeri ehk Limneameri (ka Balti meri) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest.
Vaata Holotseen ja Läänemeri
Levila
Levila ehk levikuala ehk areaal on mingi liigi isendite esinemisala.
Vaata Holotseen ja Levila
Limneameri
Limneameri on nüüdis-Läänemere viimane ja tänini kestev merestaadium.
Vaata Holotseen ja Limneameri
Limused
Limused ehk molluskid (Mollusca) on rühm pehme, segmenteerumata, enamasti bilateraalsümmeetrilise kehaga selgrootuid.
Vaata Holotseen ja Limused
Litoriinameri
Litoriinameri oli Läänemere nõos paiknenud jääajajärgne riimveekogu (umbes 7500–4000 aastat tagasi).
Vaata Holotseen ja Litoriinameri
Loomastik
Loomastik ehk fauna on mingil maa-alal elav loomaliikide kogum.
Vaata Holotseen ja Loomastik
Majandus
Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust.
Vaata Holotseen ja Majandus
Mammut
Mammutipoja mudel Mammut (Mammuthus) on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond.
Vaata Holotseen ja Mammut
Meresete
Meresetted ehk merepõhjasetted on maailmamere põhjas asuvad ja seal tekkinud setted.
Vaata Holotseen ja Meresete
Meretase
Surnumere äärde Meretase on lainetuseta mere (või ookeani) pinna kõrgus nullveetasemest, mis on tinglikult kindlaks määratud.
Vaata Holotseen ja Meretase
Metaan
Metaan ehk metüülhüdriid (molekulivalem CH4) on lihtsaim alkaan ja süsivesinik, küllastunud süsivesinike homoloogilise rea esimene liige.
Vaata Holotseen ja Metaan
Ookean
Maailma viis ookeani ning nende ligikaudsed piirid Atlandi ookeani pind Ookean on maailmamere suurem osa.
Vaata Holotseen ja Ookean
Paleogeograafia
Paleogeograafia on loodusgeograafia haru, mis uurib ning kirjeldab geoloogilises minevikus Maal valitsenud looduslikke tingimusi.
Vaata Holotseen ja Paleogeograafia
Paleontoloogia
Trilobiidi kivistis Eestis, mille kogus Lembit Sarv Paleontoloogia on bioloogia ja geoloogia piirteadus, mis uurib taimede (paleobotaanika) ja loomade (paleozooloogia) jäänuseid (kivistisi) ning teeb nende põhjal kindlaks ammu elanud organismide kuju, ehituse, arengu, sugulussuhted ja eluviisid.
Vaata Holotseen ja Paleontoloogia
Päikesekiirgus
pisi Crepuscular rays Päikesekiirgus on Päikeselt lähtuv elektromagnetlainete ja aineosakeste voog.
Vaata Holotseen ja Päikesekiirgus
Põhjapoolkera
Lamberti asimutaalses võrdpindses projektsioonis Põhjapoolkera on ekvaatori tasapinnast põhja pool asuv osa Maast.
Vaata Holotseen ja Põhjapoolkera
Põllumajandus
Tõhus agrotenika:viljalõikuse järel kõrrekoorimine Talu majandushoov Talu majandushoov Soomes aastal 2014 Põllumajandus on majandusharu, mis tegeleb mulla harimise ning toidu, loomasööda ja muude looduslike toodete (toiduainetööstusele, tekstiilitööstusele, naha- ja jalatsitööstusele, farmaatsiatööstusele jt tooraine) tootmisega teatud kultuurtaimede ja koduloomade kasvatamise teel.
Vaata Holotseen ja Põllumajandus
Pleistotseen
Pleistotseen on kronostratigraafiline üksus (ladestik) ning geokronoloogiline üksus (ajastik).
Vaata Holotseen ja Pleistotseen
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Vaata Holotseen ja Radiosüsinikumeetod
Süsihappegaas
Süsinikdioksiid Süsinikdioksiid Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid (CO2) on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsiniku ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud süsiniku aatomiga.
Vaata Holotseen ja Süsihappegaas
Seedekulgla
Seedekulgla ehk seedetrakt (ladina tractus digestorius,canalis digestorius) on kõrgemate organismide suupilu ja päraku vahel kulgev õõneselundeist koosnev kanaltee, mida söödud toit läbib.
Vaata Holotseen ja Seedekulgla
Sete
liustikujõelised setted, mida katab viimase liustiku pealetungi punakaspruun moreen Suurbritannias, Šotimaa ja Inglismaa piiril Sete (ka sediment) on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena.
Vaata Holotseen ja Sete
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Holotseen ja Siber
Skandinaavia
Skandinaavia kitsam mõiste punasesSkandinaavia laiem mõiste oranžis Skandinaaviaks ehk Skandinaavia maadeks (varasem nimekuju Skandinaaviamaad) nimetatakse kitsamas, geograafilises tähenduses Rootsit ja Norrat (riike, mille territooriumi põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel).
Vaata Holotseen ja Skandinaavia
Soosete
Soosete on veekogu mültumisel või mineraalpinnase soostumisel kuhjunud sete, peamiselt turvas.
Vaata Holotseen ja Soosete
Stratigraafia
See artikkel annab lühiülevaate stratigraafiast; stratigraafiaga seotud üldmõisted leiad artiklist Stratigraafia mõisteid. ---- kihid Salta provintsis ArgentinasStratigraafia on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud sündmuste ajalist järgnevust.
Vaata Holotseen ja Stratigraafia
Subfossiil
Subfossiil on geoloogilises mõttes suhteliselt hiljuti mattunud taime- või loomajäänus, mis pole veel jõudnud muutuda kivistiseks ehk fossiilistuda.
Vaata Holotseen ja Subfossiil
Taimestik
Taimestik ehk floora on mingile territooriumil elav taimeliikide kogum.
Vaata Holotseen ja Taimestik
Toitained
Toitained on toiduainetes sisalduvad keemilised ained, mida inimese organism kasutab peamiselt rakusünteesi lähteainetena anaboolsetes protsessides või energiaallikana.
Vaata Holotseen ja Toitained
Tuulesete
Tuule kokkukantud liivast moodustunud kihiline sete Tuulesete ehk eoolsete ehk eool(ili)ne sete (inglise eolian deposit) on tuule poolt kantud ja setitatud sete.
Vaata Holotseen ja Tuulesete
Väike jääaeg
Hendrick Avercampi maal "Ijsvermaak" kujutab inimesi kinnikülmunud kanalil Hollandis külmal talvel 1608. Tänapäeval on kanalid talvel enamasti jäävabad. Selliseid stseene on teadaolevalt kujutatud ainult ajavahemikus 1565–1640. Viimase 2000 aasta arvatavad õhutemperatuurid Väike jääaeg oli holotseeni ajal juba üheksandat korda esinenud – valdavalt Põhja Atlandi kliimas tuvastatud – 1500-aastase kliimatsükli miinimumaeg, mis osutus võrreldes eelnevatega kõige külmemaks.
Vaata Holotseen ja Väike jääaeg
Väljasuremine
Väljasuremine on taksoni esinemise lõppemine lokaalselt või globaalselt.
Vaata Holotseen ja Väljasuremine
Vaata ka
Ajaloolised perioodid
- Antiikaeg
- Belle époque
- Edwardi ajastu
- Ekspeditsioon
- Elizabethi ajastu
- Eneoliitikum
- Hilisantiikaeg
- Holotseen
- Külm sõda
- Keskaeg
- Kullatud ajastu
- Mükeene kultuur
- Modernsus
- Neoliitikum
- Neoliitiline revolutsioon
- Paleoliitikum
- Pime keskaeg
- Piraatluse kuldajastu
- Pronksiaeg
- Rauaaeg
- Renessanss
- Suur rahvasterändamine
- Suured maadeavastused
- Teljeajastu
- Uusaeg
- Uusim aeg
- Väike jääaeg
- Valgustusajastu
- Vanaaeg
- Varakeskaeg
- Varauusaeg
- Viie dünastia ajastu
- Viikingiaeg
Tuntud ka kui Jääajajärgne aeg, Pärastjääaeg, Tänaseni.