Sisukord
47 suhted: Altar, Ametüst, Bologna, Charles IV, Constantinus Suur, Email, Ferdinand I (Austria), Francesco Petrarca, Franz II, Friedrich I Barbarossa, Granaadid, Hõbe, Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser), Herman Melville, Itaalia kuningas, Itaalia kuningriik (1861–1946), Jeesus, Karl Suur, Karl V, Kärgsulatis, Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Konrad III (Saksa kuningas), Korund, Kuld, Langobardid, Lombardia, Lombardia-Veneetsia kuningriik, Milano ülikool, Moby Dick, Monza, Napoleon I, Pavia, Pärg, Radiosüsinikumeetod, Raud, Reliikvia, Reljeef, Rosett, Sitsiilia, Sulam, Tabernaakel, Vask, Vääriskivi, Viin, 1805, 1838, 1859.
Altar
Altar on ohvrilaud või ohverdamiskoht, kuhu pannakse ohvriannid, mida ohverdatakse ühele või mitmele jumalusele.
Vaata Lombardia raudkroon ja Altar
Ametüst
Ametüsti kristallipesa Ametüst on violetse värvusega kvartsi erim.
Vaata Lombardia raudkroon ja Ametüst
Bologna
Bologna on linn Itaalias, Emilia Romagna maakonna ja città metropolitana di Bologna halduskeskus.
Vaata Lombardia raudkroon ja Bologna
Charles IV
Charles IV (u. 1294 – 1. veebruar 1328) oli Prantsusmaa kuningas aastail 1322–1328 ja Navarra kuningas Charles I 1322–1328.
Vaata Lombardia raudkroon ja Charles IV
Constantinus Suur
Constantinus I Suur (ladina keeles Constantinus I Maximus; Imperator Caesar Divi Constantii Flavius Valerius Constantinus Augustus); sünninimi Gaius Flavius Valerius Constantinus; 27. veebruar 272 Naissus – 22. mai 337 Ankyronis) oli Vana-Rooma keiser 25. juulist 306 kuni surmani. Tema valitsemisajal lõpetati Rooma keisririigis kristlaste tagakiusamine ning hakati kristlust soosima.
Vaata Lombardia raudkroon ja Constantinus Suur
295x295px Email on valge või värviline klaasjas kattekiht, millega kaetakse või dekoreeritakse metalli, keraamika või klaasi pinda.
Vaata Lombardia raudkroon ja Email
Ferdinand I (Austria)
Austria keiser Ferdinand I Ferdinand I (Ferdinand Karl Leopold Joseph Franz Marchlin; 19. aprill 1793 Viin – 29. juuni 1875 Praha) oli 1835–1848 Austria keiser.
Vaata Lombardia raudkroon ja Ferdinand I (Austria)
Francesco Petrarca
Maal pärineb Andrea di Bartolo di Bargilla (u 1423–1457) tsüklist "Kuulsad mehed ja naised", u 1450. 247 × 153 cm. Uffizi kunstigalerii, Firenze, Itaalia Francesco Petrarca (20. juuli 1304 – 19. juuli 1374) oli Itaalia humanismi suurkuju, silmapaistev poeet, teadlane.
Vaata Lombardia raudkroon ja Francesco Petrarca
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Vaata Lombardia raudkroon ja Franz II
Friedrich I Barbarossa
Friedrich Barbarossa poegadega Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152.
Vaata Lombardia raudkroon ja Friedrich I Barbarossa
Granaadid
See artikkel on mineraalirühmast; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Granaat ---- Granaadid on kivimit moodustavad mineraalid, mille üldine keemiline valem on A3B2(SiO4)3, kus A on Ca, Mg, Fe2+ või Mn ning B on Al, Fe3+, Mn3+, V3+ või Cr3+.
Vaata Lombardia raudkroon ja Granaadid
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Vaata Lombardia raudkroon ja Hõbe
Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich VI koos oma naise Sitsiilia Constantiaga Heinrich VI (november 1165 Nijmegen – 28. september 1197 Messina) oli Hohenstaufenist Saksa-Rooma riigi valitseja 1190–1197, keiser alates 1191 ja Sitsiilia kuningas.
Vaata Lombardia raudkroon ja Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)
Herman Melville
Herman Melville (1. august 1819 – 28. september 1891) oli ameerika kirjanik.
Vaata Lombardia raudkroon ja Herman Melville
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Vaata Lombardia raudkroon ja Itaalia kuningas
Itaalia kuningriik (1861–1946)
Itaalia kuningriik (itaalia keeles Regno d'Italia) oli 1861.
Vaata Lombardia raudkroon ja Itaalia kuningriik (1861–1946)
Jeesus
Jeesus (aramea keeles יהשוה Ješua või Ješu; kreekapäraselt Ἰησοῦς Iesus) ehk Jeesus Naatsaretist (sündis tõenäoliselt enne aastat 4 eKr, millalgi ajavahemikul 7. kuni 4. aastal eKr Petlemmas Juudamaal; suri tõenäoliselt kas 7.
Vaata Lombardia raudkroon ja Jeesus
Karl Suur
Karl Suur (prantsuse Charlemagne, saksa Karl der Große, ladina Carolus Magnus; 742, 743, 747 või 748 – 28. jaanuar 814 Aachen) oli Frangi riigi kuningas alates aastast 768 (kogu riigi valitseja alates aastast 771) ja Rooma ehk Frangi keiser alates aastast 800.
Vaata Lombardia raudkroon ja Karl Suur
Karl V
Karl V (24. veebruar 1500 Gent, Flandria krahvkond, Habsburgide Madalmaad – 21. september 1558 San Jerónimo de Yuste klooster, Extremadura, Hispaania impeerium) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma riigi valitseja 1519–1556, keiser alates 1530.
Vaata Lombardia raudkroon ja Karl V
Kärgsulatis
Kärgsulatis ehk kärgemail, ka émail cloisonné (prantsuse keeles cloisonner '(vaheseinaga) eraldama', 'sisse sulgema') on metallesemete kaunistamise tehnika, mille puhul dekooritava eseme pinnale joodetakse metalliribast või traadist jooned ja nende vahe täidetakse emailiga.
Vaata Lombardia raudkroon ja Kärgsulatis
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Vaata Lombardia raudkroon ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Konrad III (Saksa kuningas)
Konrad III 13. sajandi miniatuuril Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.
Vaata Lombardia raudkroon ja Konrad III (Saksa kuningas)
Korund
Korund (sanskriti sõnast kuruwinda 'rubiin') on mineraal, kristalne alumiiniumoksiid (Al2O3).
Vaata Lombardia raudkroon ja Korund
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Lombardia raudkroon ja Kuld
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Vaata Lombardia raudkroon ja Langobardid
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Vaata Lombardia raudkroon ja Lombardia
Lombardia-Veneetsia kuningriik
Lombardia ja Veneetsia ning kuningriigi peamised linnad. Lombardia-Veneetsia kuningriik loodi Viini kongressil, tunnistades Habsburgide-Lotringite õigusi Lombardiale ja endisele Veneetsia vabariigile pärast aastal 1805 väljakuulutatud Napoleoni Itaalia kuningriigi kokkukukkumist.
Vaata Lombardia raudkroon ja Lombardia-Veneetsia kuningriik
Milano ülikool
pisi Milano ülikool (itaalia keeles Universita degli Studi di Milano) on ülikool Itaalias Milanos.
Vaata Lombardia raudkroon ja Milano ülikool
Moby Dick
Queequeg oma harpuuniga. I. W. Taberi illustratsioon 1902. aasta väljaandele "Moby Dick" (algselt "Moby-Dick") on USA kirjaniku Herman Melville'i 1851.
Vaata Lombardia raudkroon ja Moby Dick
Monza
Monza on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Monza ja Brianza provintsi halduskeskus, Lombardia suuruselt kolmas linn ning oluline majandus- ja tööstuskeskus.
Vaata Lombardia raudkroon ja Monza
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Lombardia raudkroon ja Napoleon I
Pavia
Pavia on linn Itaalias Lombardia maakonnas, Pavia provintsi halduskeskus.
Vaata Lombardia raudkroon ja Pavia
Pärg
Frederic Leighton. Loorberipärja punumine (1872) Pärg oli võrukujuline pidulik peaehe, mida neiud kandsid lahtistel juustel.
Vaata Lombardia raudkroon ja Pärg
Radiosüsinikumeetod
Radiosüsinikumeetodil dateerimine on radiomeetriline vanuse määramise meetod, mis kasutab looduses esineva süsiniku radioaktiivset isotoopi massiarvuga 14 (süsinik-14), võimaldades määrata orgaanilise päritoluga süsinikku sisaldavate materjalide vanust, mis võib ulatuda kuni 62 000 aastani.
Vaata Lombardia raudkroon ja Radiosüsinikumeetod
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Lombardia raudkroon ja Raud
Reliikvia
Relikviaaraltar. Kullatud hõbe, läbikumav email, maaling. 25,4 × 40,6 cm (avatult). Prantsusmaa, ''ca'' 1325–1350. The Cloistersi muuseum, New York Reliikvia (ladina keeles reliquiae 'jäänused') on religioosse tähendusega säilmed, mis on tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega ja on religioosse austamise objektiks.
Vaata Lombardia raudkroon ja Reliikvia
Reljeef
Aafrika reljeef. Pinnavormide paremaks esiletoomiseks on kasutatud reljeefivarjutust Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum.
Vaata Lombardia raudkroon ja Reljeef
Rosett
Rosett Rosett (prantsuse keeles rosette 'roosike') on arhitektuurne stiliseeritud lille- või roosiõit jäljendav ümmargune dekoorimotiiv.
Vaata Lombardia raudkroon ja Rosett
Sitsiilia
Sitsiilia on Vahemeres asuv saar, Itaalia suurim saar.
Vaata Lombardia raudkroon ja Sitsiilia
Sulam
Teras on üks tuntumaid metallisulameid: selle põhikomponendiks on raud ja see sisaldab 0,02–2,14% süsinikku Sulam on kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel või paagutamisel (peenepulbrilise metallide segu kokkupressimisel rõhu abil kõrgel temperatuuril) saadud aine.
Vaata Lombardia raudkroon ja Sulam
Tabernaakel
Tabernaakel Ukraina kirikus Tabernaakel (ka annisäiliti) on kirikus olev anum või kapike, kus hoitakse armulaualeiba ja karikat.
Vaata Lombardia raudkroon ja Tabernaakel
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Lombardia raudkroon ja Vask
Vääriskivi
Briljant on lihvitud teemant Vääriskivi ehk kalliskivi on looduses harva või väikestes kogustes leiduv, peamiselt juveelina kasutatav mineraal või kivim.
Vaata Lombardia raudkroon ja Vääriskivi
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Lombardia raudkroon ja Viin
1805
1805.
Vaata Lombardia raudkroon ja 1805
1838
1838.
Vaata Lombardia raudkroon ja 1838
1859
1859.
Vaata Lombardia raudkroon ja 1859
Tuntud ka kui Lombardia raudne kroon, Raudkroon, Raudne kroon.