Kiiremini kui brauser!
120 suhted: Adige jõgi, Alemannia, Alemannid, Alpid, Alpide peaahelik, Alpinism, Antiikaeg, Arheoloogiline kultuur, Austria, Štajerska, Šveits, Ülem-Baieri ringkond, Ülem-Krain, Baieri, Bajuvaarid, Bodeni järv, Bolzano provints, Brixeni piiskopkond, Chur, Como järv, Dinaari mäestik, Dioriit, Doonau, Drava, Eelkambrium, Endeem, Enns (jõgi), Euraasia laam, Flüšš, Frangi riik, Frangid, Friuli, Friuli-Venezia Giulia, Gabro, Gailtali Alpid, Gorizia, Graniit, Graubündeni kanton, Großglockner, Habsburgid, Hüdrograafia, Ida-Alpide slaavi asustus, Inimene ja biosfäär, Inn, Itaalia, Itaalia kuningriik (keskaegne), Jääaeg, Juura (geoloogia), Karantaania, Karni Alpid, ..., Karpaadid, Karsti platoo, Kõrg-Tauern, Keelkond, Keldid, Kesk-Ida-Alpid, Kilt, Kitzbüheli Alpid, Kriit (ajastu), Kristall, Kurd, Langobardid, Lääne-Alpid, Lõuna-Lubjakivialpid, Lõuna-Saksamaa, Leopoldsberg, Liechtenstein, Liik (bioloogia), Limes, Lombardia, Lubjakivi, Lubjakivialpid, Mesosoikum, Milano hertsog, Muri jõgi, Murrang, Noricum, Otto I (Saksa-Rooma keiser), Paleogeen, Paleosoikum, Pasterze liustik, Põhja-Lubjakivialpid, Periadriaatiline murrang, Piz Bernina, Piz Corvatsch, Piz Palü, Piz Roseg, Po madalik, Pronksiaeg, Pusteri org, Reetia, Rein, Romanši keel, Rooma keisririik, Rooma riik, Saksa-Rooma riik, Saksamaa, Saksi dünastia, Salzach, Saratseenid, Settekivim, Sloveenia, Tšehhi massiiv, Tethyse ookean, Ticino kanton, Tirooli krahvkond, Trentino-Alto Adige, Trento, Triias, UNESCO, UNESCO maailmapärandi nimistu, Ungarlased, Vaduz, Valais' kanton, Valtellina, Veneto, Vinschgau, Vorarlberg, Vulgaarladina keel, Weichseli jäätumine. Laienda indeks (70 rohkem) »
Adige jõgi
Adige jõgi Veronas Alt-Grauni kellatorn Resia järves vasakul Adige (saksa Etsch, ladiini Adiç, ladina Athesis) on jõgi Itaalias, Lõuna-Tirooli tähtsaim jõgi.
Uus!!: Ida-Alpid ja Adige jõgi · Näe rohkem »
Alemannia
Alemannia või Alamannia oli germaani hõimu alemannidega asustatud territoorium pärast seda, kui nad aastal 213 läbi Rooma limesi murdsid.
Uus!!: Ida-Alpid ja Alemannia · Näe rohkem »
Alemannid
Alemannide asualad ja Rooma-alemanni lahingute kohad, 3.–6. sajand Lääne-Euroopa 5. sajandi lõpul Alemannid (ka alamannid) olid germaani hõimude sueebide konföderatsioon Reini ülemjooksul.
Uus!!: Ida-Alpid ja Alemannid · Näe rohkem »
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Uus!!: Ida-Alpid ja Alpid · Näe rohkem »
Alpide peaahelik
Alpide peaahelik Alpide peaahelik, ka Alpi veelahe, on mägede keskjoon, mis moodustab mäestiku veelahkme.
Uus!!: Ida-Alpid ja Alpide peaahelik · Näe rohkem »
Alpinism
Korženevskaja (7105 m) nõlv. Jaan Künnapi foto Alpinist Ilmar Priimets 1985. aastal. Jaan Künnapi foto Andrzej Bargiel ronis ilma lisahapnikuta K2 tippu ning oli esimene, kes sealt suuskadel laskus. 8-kilomeetrisele laskumisele kulus seitse tundi. Alpinism ehk mägironimine on liikumine kõrgmägedes.
Uus!!: Ida-Alpid ja Alpinism · Näe rohkem »
Antiikaeg
Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr.
Uus!!: Ida-Alpid ja Antiikaeg · Näe rohkem »
Arheoloogiline kultuur
Arheoloogiline kultuur on sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab mingis piirkonnas piiritletud ajaperioodist pärinevaid arheoloogilisi leide.
Uus!!: Ida-Alpid ja Arheoloogiline kultuur · Näe rohkem »
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Uus!!: Ida-Alpid ja Austria · Näe rohkem »
Štajerska
Ülem- ja Alam-Stüüria (tumeoranžis) Štajerska maastik Štajerska, ka Sloveenia Stüüria (sloveeni keeles Slovenska Štajerska) või Alam-Stüüria (sloveeni keeles Spodnja Štajerska, saksa keeles Untersteiermark), on Sloveenia kirdeosa piirkond, mis hõlmab endise Steiermargi hertsogkonna kolmandikku selle lõunaosas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Štajerska · Näe rohkem »
Šveits
Peder Mørk Mønsted, "Talvemaastik Engadini lähedal" (1920) Video Ziteili mäest Šveitsis Šveits on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Šveits · Näe rohkem »
Ülem-Baieri ringkond
Ülem-Baieri ringkond on ringkond Saksamaal Baieri liidumaal.
Uus!!: Ida-Alpid ja Ülem-Baieri ringkond · Näe rohkem »
Ülem-Krain
Koroška, (4) Štajerska, (5) Prekmurje Ülem-Krain (sloveeni Gorenjska; itaalia Alta Krain; saksa Oberkrain) on Sloveenia traditsiooniline piirkond, põhjapoolne mägine osa suuremast Kraini piirkonnast.
Uus!!: Ida-Alpid ja Ülem-Krain · Näe rohkem »
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Uus!!: Ida-Alpid ja Baieri · Näe rohkem »
Bajuvaarid
Kematheni sõdalase haua rekonstruktsioon, kes arvatakse olevat olnud baierlane Baieri, tuntud ka kui austria-baieri, saksa keele murrete leviala kaart Bajuvaarid (saksa: Bajuwaren) olid germaanlased.
Uus!!: Ida-Alpid ja Bajuvaarid · Näe rohkem »
Bodeni järv
Bodeni järv satelliidifotol Vaade Bodeni järvele Bregenzis Bodeni järv ehk Boden (saksa keeles Bodensee, mitteametlikult ka Schwäbisches Meer) on järv Saksamaa, Šveitsi ja Austria piiril.
Uus!!: Ida-Alpid ja Bodeni järv · Näe rohkem »
Bolzano provints
Bolzano – Alto Adige provints (Bozen-Südtirol) ehk Lõuna-Tirool on provints Põhja-Itaalias Trentino-Alto Adige maakonnas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Bolzano provints · Näe rohkem »
Brixeni piiskopkond
Brixeni piiskopkond oli Saksa-Rooma riigi kiriklik osariik tänapäeva Itaalia Lõuna-Tirooli provintsi alal.
Uus!!: Ida-Alpid ja Brixeni piiskopkond · Näe rohkem »
Chur
pisi Chur (romanši Cuira, itaalia Coira) on linn Šveitsi idaosas, Graubündeni kantoni ja Plessuri ringkonna keskus.
Uus!!: Ida-Alpid ja Chur · Näe rohkem »
Como järv
Como järve kaart Como järv (itaalia Lago di Como) asub Põhja-Itaalias Alpide lõunajalamil.
Uus!!: Ida-Alpid ja Como järv · Näe rohkem »
Dinaari mäestik
Dinaari mäestiku kaart Dinaari mäestik ehk Dinaari mäed (horvaadi ja serbia keeles Dinara ja Dinarsko gorje; sloveeni keeles Dinarsko gorovje) on mäestik Kagu-Euroopas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Dinaari mäestik · Näe rohkem »
Dioriit
mikroskoobi all. Dioriidi põhilised koostisosad on küünekivi (roheline) ning plagioklass (valge). Must aktsessoorne mineraal on magnetiit. Dioriit on keskmise koostisega süvakivim.
Uus!!: Ida-Alpid ja Dioriit · Näe rohkem »
Doonau
Doonau jõgi Ungari pealinna Budapesti kohal Kesk-Doonau tasandikul Doonau on Kesk- ja Kagu-Euroopat läbiv jõgi.
Uus!!: Ida-Alpid ja Doonau · Näe rohkem »
Drava
Drava (sloveeni, horvaadi; saksa Drau, ungari Dráva) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Drava · Näe rohkem »
Eelkambrium
Eelkambrium on geoloogilise ajaarvamise ajavahemik, mis hõlmab Arhaikumi ja Proterosoikumi eooni.
Uus!!: Ida-Alpid ja Eelkambrium · Näe rohkem »
Endeem
Endeem (varem ka: endeemik) on liik (või mõni muu takson), mis esineb üksnes teatud piiratud alal.
Uus!!: Ida-Alpid ja Endeem · Näe rohkem »
Enns (jõgi)
Enns on Doonau jõe lõunapoolne lisajõgi, mis suubub Austrias Ennsi linnast põhjas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Enns (jõgi) · Näe rohkem »
Euraasia laam
Euraasia laam on suur rohelisega märgitud laam. Maismaaga kaetud osa on märgitud heledamalt. Euraasia laam on põhjapoolkeral paiknev laam, millel paikneb suurem osa Euraasia mandrist (välja jäävad Hindustani poolsaar, Araabia poolsaar ja Ida-Siberi territoorium Tšerski ahelikust ida pool).
Uus!!: Ida-Alpid ja Euraasia laam · Näe rohkem »
Flüšš
Järsult kallutatud flüššikihid Hispaania rannikul Zumaias Flüšš on settekivimikihtide jada, mis kulgeb süvavee- ja hägususvoolu ladestustest madalaveeliste savikiltade ja liivakivideni.
Uus!!: Ida-Alpid ja Flüšš · Näe rohkem »
Frangi riik
Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Frangi riik · Näe rohkem »
Frangid
Olukord Alamgermaani liimesel: germaani hõimud enne "frangi geneesi". Frangid olid germaani hõimurühm, kes asusid 3. sajandil eKr Reini jõe paremal kaldal.
Uus!!: Ida-Alpid ja Frangid · Näe rohkem »
Friuli
Ajalooline Friuli lipp Friuli asukoht Euroopas Friuli on omapärase kultuurilise ja ajaloolise identiteediga piirkond Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Friuli · Näe rohkem »
Friuli-Venezia Giulia
Friuli-Venezia Giulia on maakond Itaalias, üks neljast Itaalia autonoomsest piirkonnast.
Uus!!: Ida-Alpid ja Friuli-Venezia Giulia · Näe rohkem »
Gabro
Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim.
Uus!!: Ida-Alpid ja Gabro · Näe rohkem »
Gailtali Alpid
Gailtali Alpide asukoht Große Sandspitze, mäestiku kõrgeim tipp Gailtali Alpid (saksa Gailtaler Alpen või Drauzug) on mäestik Lõuna-Lubjakivialpides Austrias.
Uus!!: Ida-Alpid ja Gailtali Alpid · Näe rohkem »
Gorizia
pisi Gorizia (sl. Gorica, fur. Gurize) on linn Itaalias Friuli-Venezia Giulia maakonnas, 2017.
Uus!!: Ida-Alpid ja Gorizia · Näe rohkem »
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Uus!!: Ida-Alpid ja Graniit · Näe rohkem »
Graubündeni kanton
Graubündeni kanton (itaalia Grigioni; retoromaani Grischun) on kanton Šveitsi idaosas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Graubündeni kanton · Näe rohkem »
Großglockner
Großglockner Großglockner on mägi Alpides Kõrg-Tauerni ahelikus Ida-Tirooli ja Kärnteni liidumaa piiril.
Uus!!: Ida-Alpid ja Großglockner · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Ida-Alpid ja Habsburgid · Näe rohkem »
Hüdrograafia
Carl Rathlefi Liivi-, Eesti- ja Kuramaa hüdrograafiline kaart (1852) Hüdrograafia (kreeka keeles hydōr 'vesi' + graphō 'kirjutan') on hüdroloogia haru, mis uurib ja kirjeldab veekogusid (jõgesid, järvi, veehoidlaid, ookeane jne.) ning nende osi.
Uus!!: Ida-Alpid ja Hüdrograafia · Näe rohkem »
Ida-Alpide slaavi asustus
Ida-Alpide piirkonna asustamine varaslaavlaste poolt toimus 6.–8.
Uus!!: Ida-Alpid ja Ida-Alpide slaavi asustus · Näe rohkem »
Inimene ja biosfäär
"Inimene ja biosfäär" (inglise Man and the Biosphere, lühendatult MAB) on multidistsiplinaarne UNESCO rahvusvaheline teadus-, rakendus- ja koolitusprogramm, mille peaeesmärk on uurida inimese ja biosfääri vastastikuseid suhteid ning tasakaalustada ühelt poolt majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning teiselt poolt kultuuriväärtuste ja looduse mitmekesisuse säilimist.
Uus!!: Ida-Alpid ja Inimene ja biosfäär · Näe rohkem »
Inn
Inn Engadini orus Inn on jõgi Euroopas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Inn · Näe rohkem »
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Itaalia · Näe rohkem »
Itaalia kuningriik (keskaegne)
Itaalia kuningriik (ladina keeles Regnum Italiæ või Regnum Italicum) oli poliitiline üksus, mis läks Karolingide Frangi riigi kontrolli alla pärast langobardide kaotust aastal 774.
Uus!!: Ida-Alpid ja Itaalia kuningriik (keskaegne) · Näe rohkem »
Jääaeg
Jääaeg on võrdlemisi lai mõiste, tähendades nüüdsest märksa jahedamat kliimat, millega kaasnes liustike ulatuslik pealetung.
Uus!!: Ida-Alpid ja Jääaeg · Näe rohkem »
Juura (geoloogia)
Juura on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu), mis vastab ajavahemikule 199...145 miljonit aastat tagasi.
Uus!!: Ida-Alpid ja Juura (geoloogia) · Näe rohkem »
Karantaania
Karantaania, ka Karentaania (sloveeni Karantanija, saksa Karantanien, vanaslaavi *Korǫtanъ) oli slaavi vürstkond, mis tekkis 7.
Uus!!: Ida-Alpid ja Karantaania · Näe rohkem »
Karni Alpid
Karni Alpid on mäestik Euroopas Austria ja Itaalia piiril, osa Alpidest.
Uus!!: Ida-Alpid ja Karni Alpid · Näe rohkem »
Karpaadid
Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Karpaadid · Näe rohkem »
Karsti platoo
Rilke rajast Duino (Devini) kaljudele Karsti platoo (sloveeni keeles Kras, itaalia keeles Carso, saksa keeles Karst) on lubjakivist koosnev piiriäärne platoo Sloveenia edelaosas ja Itaalia kirdeosas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Karsti platoo · Näe rohkem »
Kõrg-Tauern
Kõrg-Tauern (saksa Hohe Tauern) on mäestik Euroopas Austrias, osa Alpidest.
Uus!!: Ida-Alpid ja Kõrg-Tauern · Näe rohkem »
Keelkond
Keelkond (varem keelepere) on keeleteaduses kõigi tõestatult suguluses olevate keelte hulk.
Uus!!: Ida-Alpid ja Keelkond · Näe rohkem »
Keldid
Tänapäeval keldi keeli rääkivad piirkonnad Keldi ornament iseloomulike triskeletaoliste trompetikujuliselt laienevate mitmikspiraalidega (''trumpet scroll'') Pronksist kaelaehe kullatud ornamendiga, 3. sajand eKr Keldid on kultuurilt ja keelelt lähedased indoeuroopa hõimud, kes elasid I aastatuhandel eKr Lääne- ja Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Keldid · Näe rohkem »
Kesk-Ida-Alpid
Kõrg-Tauerni Venedigergruppe Bernina (21), Bergamo Alpid (22) Kesk-Ida-Alpid (saksa: Zentralalpen või Zentrale Ostalpen), ka Austria Kesk-Alpid (saksa: Österreichische Zentralalpen) või lihtsalt Kesk-Alpid koosnevad Ida-Alpide peaahelikust Austrias ning külgnevates Šveitsi, Liechtensteini, Itaalia ja Sloveenia piirkondades.
Uus!!: Ida-Alpid ja Kesk-Ida-Alpid · Näe rohkem »
Kilt
Kloriitkilt. Kilt on kildalise tekstuuriga peeneteraline moondekivim.
Uus!!: Ida-Alpid ja Kilt · Näe rohkem »
Kitzbüheli Alpid
Hahnenkamm (1712 m) Kitzbüheli kohal Kitzbüheli Alpid (saksa: Kitzbüheler Alpen või Kitzbühler Alpen) on mäestik Kesk-Ida-Alpides, mis ümbritseb Kitzbüheli linnakest Tiroolis Austrias.
Uus!!: Ida-Alpid ja Kitzbüheli Alpid · Näe rohkem »
Kriit (ajastu)
Kriit on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Ida-Alpid ja Kriit (ajastu) · Näe rohkem »
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Uus!!: Ida-Alpid ja Kristall · Näe rohkem »
Kurd
Kurrutatud kivimid Kreetal Kurd on lainjas geoloogiline struktuur, mille suurus võib ulatuda mikroskoopilisest regionaalseni.
Uus!!: Ida-Alpid ja Kurd · Näe rohkem »
Langobardid
Itaalia kuningate kroonimisel aastani 1946 Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastatel 568–774 kuningriiki Itaalias.
Uus!!: Ida-Alpid ja Langobardid · Näe rohkem »
Lääne-Alpid
Mont Blanc, Lääne-Alpide kõrgeim tipp, vaadatuna Valle d'Aostast Itaalias Lääne-Alpid kosmosest Lääne-Alpid on Alpide lääneosa, sealhulgas Prantsusmaa kaguosa (Savoia departemang), kogu Monaco, Itaalia loodeosa ja Šveitsi edelaosa (Valais' kanton).
Uus!!: Ida-Alpid ja Lääne-Alpid · Näe rohkem »
Lõuna-Lubjakivialpid
Dolomiitide Fanesi rühm Lõuna-Lubjakivialpid (itaalia: Alpi Sud-orientali) on Ida-Alpide mäestikud Kesk-Ida-Alpidest lõuna pool, peamiselt Põhja-Itaalias ning külgnevates Austria ja Sloveenia maades.
Uus!!: Ida-Alpid ja Lõuna-Lubjakivialpid · Näe rohkem »
Lõuna-Saksamaa
Lõuna-Saksamaa on kindlalt piiritlemata piirkond Saksamaa lõunaosas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Lõuna-Saksamaa · Näe rohkem »
Leopoldsberg
Leopoldsberg on Viini äärelinna Döblingi üks tuntumaid künkaid, millel paikneb samanimeline kirik.
Uus!!: Ida-Alpid ja Leopoldsberg · Näe rohkem »
Liechtenstein
Liechtenstein (ametlik nimi Liechtensteini Vürstiriik) on merepiirita riik Kesk-Euroopas Šveitsi ja Austria vahel.
Uus!!: Ida-Alpid ja Liechtenstein · Näe rohkem »
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Uus!!: Ida-Alpid ja Liik (bioloogia) · Näe rohkem »
Limes
Limes (Limes Romanus, ladina keeles 'Rooma piir') tähistas Vana-Rooma riigipiiri ja piirivalvesüsteemi.
Uus!!: Ida-Alpid ja Limes · Näe rohkem »
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Uus!!: Ida-Alpid ja Lombardia · Näe rohkem »
Lubjakivi
Lubjakivi Lubjakivi on valdavalt kaltsiumkarbonaadist koosnev keemilise või biogeense tekkega settekivim, üks paekividest.
Uus!!: Ida-Alpid ja Lubjakivi · Näe rohkem »
Lubjakivialpid
Lubjakivialpid (saksa: Kalkalpen) on Alpide mäestikesüsteem Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Lubjakivialpid · Näe rohkem »
Mesosoikum
Mesosoikum ehk keskaegkond on kronostratigraafiline üksus (ladekond) ning geokronoloogiline üksus (aegkond).
Uus!!: Ida-Alpid ja Mesosoikum · Näe rohkem »
Milano hertsog
Milano hertsog oli Milano hertsogkonna valitseja tiitel alates hertsogkonna loomisest 1395.
Uus!!: Ida-Alpid ja Milano hertsog · Näe rohkem »
Muri jõgi
Grazi kohal voolav Muri jõgi Mur või Mura on Kesk-Euroopas voolav jõgi, mille allikas asub Austrias Kõrg-Tauernis 1898 m üle merepinna.
Uus!!: Ida-Alpid ja Muri jõgi · Näe rohkem »
Murrang
A – kerkemurrang, B – normaalmurrang, C – nihkemurrang Normaalmurrangute tekke läbi moodustunud alangud ja ülangud Murrang on geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes.
Uus!!: Ida-Alpid ja Murrang · Näe rohkem »
Noricum
Noricum oli keltide kuningriik (ladina keeles Regnum Noricum) tänapäeva Austria alal ning hiljem Rooma riigi provints.
Uus!!: Ida-Alpid ja Noricum · Näe rohkem »
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Uus!!: Ida-Alpid ja Otto I (Saksa-Rooma keiser) · Näe rohkem »
Paleogeen
Paleogeen on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Ida-Alpid ja Paleogeen · Näe rohkem »
Paleosoikum
Paleosoikum (palaios (παλαιός), "iidne" ja zoe (ζωή), "elu", tähendades "iidne elu") ehk vanaaegkond on geokronoloogiline üksus (aegkond) ning kronostratigraafiline üksus (ladekond).
Uus!!: Ida-Alpid ja Paleosoikum · Näe rohkem »
Pasterze liustik
Pasterze ja Großglockneri massiiv (vasakul) ning Johannisbergi tipp 2014. aastal Ligikaudu 8,4 km pikk Pasterze on pikim liustik Austrias ja Ida-Alpides.
Uus!!: Ida-Alpid ja Pasterze liustik · Näe rohkem »
Põhja-Lubjakivialpid
Königssee Obersee Berchtesgadeni juures Põhja-Lubjakivi Alpid (saksa keeles Nördliche Kalkalpen) on Ida-Alpide mäestik Kesk-Ida-Alpidest põhjas, paiknedes Austrias ja külgnevatel Baieri maadel Lõuna-Saksamaal.
Uus!!: Ida-Alpid ja Põhja-Lubjakivialpid · Näe rohkem »
Periadriaatiline murrang
Periadriaatiline murrang (või rike) on selgelt eristuv murrang Lõuna-Euroopas, kulgedes S-kujuliselt umbes 1000 km Türreeni merest läbi kogu Lõuna-Alpide kuni Ungarini.
Uus!!: Ida-Alpid ja Periadriaatiline murrang · Näe rohkem »
Piz Bernina
Piz Bernina (romanši, itaalia: Pizzo Bernina) on kõrgeim mägi Ida-Alpides, Bernina rühma kõrgeim punkt ja Reetia Alpide kõrgeim tipp.
Uus!!: Ida-Alpid ja Piz Bernina · Näe rohkem »
Piz Corvatsch
Piz Corvatsch on mägi Alpide Bernina mäestikus vaatega Silsi järvele ja Silvaplana järvele Graubündeni kantoni Engadini piirkonnas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Piz Corvatsch · Näe rohkem »
Piz Palü
Piz Palü on mägi Alpide Bernina mäestikus, mis paikneb Šveitsi ja Itaalia vahel.
Uus!!: Ida-Alpid ja Piz Palü · Näe rohkem »
Piz Roseg
Piz Roseg on mägi Val Rosegi kohal Bernina mäestikus, Šveitsi Graubündeni kantonis.
Uus!!: Ida-Alpid ja Piz Roseg · Näe rohkem »
Po madalik
Po madalik ehk Lombardia madalik (itaalia Pianura Padana, ka Pianura Lombarda) on tasandik Põhja-Itaalias, Alpide ja Apenniinide vahel.
Uus!!: Ida-Alpid ja Po madalik · Näe rohkem »
Pronksiaeg
Pronksiaegne kaelakee. Toulouse'i muuseum Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel.
Uus!!: Ida-Alpid ja Pronksiaeg · Näe rohkem »
Pusteri org
Pustertali ringkond (roheline) Lõuna-Tiroolis Pusteri org (itaalia: Val Pusteria; saksa: Pustertal, ladiini: Val de Puster) on org Alpides, mis jookseb ida-läänesuunalisena Lienzist Ida-Tiroolis, Austrias Mühlbachini Brixeni lähedal Lõuna-Tiroolis Itaalias.
Uus!!: Ida-Alpid ja Pusteri org · Näe rohkem »
Reetia
Reetia provints Reetia (ladina keeles Rætia, saksa keeles Rätien või Rhätia) oli reedi rahva järgi nimetatud Rooma keisririigi provints.
Uus!!: Ida-Alpid ja Reetia · Näe rohkem »
Rein
Reini jõe kaart Reini hüdrograaf Rein (saksa keeles Rhein, prantsuse keeles Rhin, hollandi keeles Rijn) on jõgi Euroopas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Rein · Näe rohkem »
Romanši keel
Romanši keel kuulub romaani keelte retoromaani rühma.
Uus!!: Ida-Alpid ja Romanši keel · Näe rohkem »
Rooma keisririik
Rooma keisririik ehk Rooma impeerium (ladina keeles Imperium Romanum) oli Rooma riik Rooma keisrite valitsemise all.
Uus!!: Ida-Alpid ja Rooma keisririik · Näe rohkem »
Rooma riik
Rooma riik ehk Vana-Rooma oli vanaaja riik, mis sai alguse Rooma linnast Itaalias Latiumis.
Uus!!: Ida-Alpid ja Rooma riik · Näe rohkem »
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13. sajandil) oli keskajal ja uusajal riik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Saksa-Rooma riik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Saksamaa · Näe rohkem »
Saksi dünastia
Ottoonide sugupuu kujutamine 12. sajandi käsikirjas. Saksi dünastia oli Saksa kuningate dünastia (919-1024), mis sai nime päritolu järgi, kuid mida selle esimese keisri järgi tuntakse ka kui Ottoonide dünastiat.
Uus!!: Ida-Alpid ja Saksi dünastia · Näe rohkem »
Salzach
thumb Salzach on jõgi Alpides, Inni suurim lisajõgi.
Uus!!: Ida-Alpid ja Salzach · Näe rohkem »
Saratseenid
Saratseenid (ladina keeles Saraceni) oli üldnimetus keskaegses Euroopas Loode-Araabia araablaste kohta ning hiljem Euroopa ja Bütsantsi kristlike ajaloolaste kasutatud nimetus kõigi araablaste kohta.
Uus!!: Ida-Alpid ja Saratseenid · Näe rohkem »
Settekivim
Põhja-Eesti klint koosneb mitmest erinevast settekivimist. Pildil on (ülalt alla) lubjakivi, glaukoniitliivakivi, graptoliitargilliit ja liivakivi. Settekivim on kivim, mis on tekkinud lahustest (nt mereveest) mineraalainete ja organismide jäänuste ladestumise teel loodusliku veekogu põhjal või murenemissaaduste kuhjumisel maismaal ja nende setete hilisemal kivistumisel.
Uus!!: Ida-Alpid ja Settekivim · Näe rohkem »
Sloveenia
Sloveenia on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul.
Uus!!: Ida-Alpid ja Sloveenia · Näe rohkem »
Tšehhi massiiv
Hertsüünia massiivide ja struktuuride kaart Kesk-Euroopas. Tšehhi massiiv asub paremal. Lauged künkad Baieri metsas, tüüpiline maastik Tšehhi massiiv (tšehhi: Česká vysočina või Český masiv, saksa: Böhmische Masse või Böhmisches Massiv) on geomorfoloogiline provints Kesk-Euroopas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Tšehhi massiiv · Näe rohkem »
Tethyse ookean
Tethyse ookean oli Mesosoikumis ja Kainosoikumis ookean Gondwana ja Lauraasia hiidmandri vahel enne Atlandi ookeani avanemist.
Uus!!: Ida-Alpid ja Tethyse ookean · Näe rohkem »
Ticino kanton
Ticino kanton (saksa, prantsuse ja romanši keeles Tessin) on kanton Šveitsi lõunaosas.
Uus!!: Ida-Alpid ja Ticino kanton · Näe rohkem »
Tirooli krahvkond
Tirooli krahvkond, aastast 1504 vürstlik krahvkond, oli Saksa-Rooma riigi osa, aastast 1814 Austria keisririigi provints ja aastast 1867 Tsisleitaania kroonimaa (Kronland) Austria-Ungaris.
Uus!!: Ida-Alpid ja Tirooli krahvkond · Näe rohkem »
Trentino-Alto Adige
Trentino-Alto Adige (ametlikult Trentino-Alto Adige/Südtirol) on maakond Kirde-Itaalias.
Uus!!: Ida-Alpid ja Trentino-Alto Adige · Näe rohkem »
Trento
Trento (veneti Trènt; ladiini keel Trënt) on linn Itaalias, Trentino-Alto Adige maakonna pealinn.
Uus!!: Ida-Alpid ja Trento · Näe rohkem »
Triias
Triias on kronostratigraafiline üksus (ladestu) ning geokronoloogiline üksus (ajastu).
Uus!!: Ida-Alpid ja Triias · Näe rohkem »
UNESCO
UNESCO lipp Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lühend UNESCO) on ÜRO juures töötav organisatsioon, mis on loodud ülemaailmseks koostööks teaduse, hariduse, kultuuri, lõite, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.
Uus!!: Ida-Alpid ja UNESCO · Näe rohkem »
UNESCO maailmapärandi nimistu
Maailmapärandi komitee logo UNESCO maailmapärandi nimistu (inglise keeles World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mille UNESCO maailmapärandi komitee on leidnud olevat kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt üliolulised.
Uus!!: Ida-Alpid ja UNESCO maailmapärandi nimistu · Näe rohkem »
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Uus!!: Ida-Alpid ja Ungarlased · Näe rohkem »
Vaduz
Vaduz on Liechtensteini pealinn ja riigipea Liechtensteini vürsti residents.
Uus!!: Ida-Alpid ja Vaduz · Näe rohkem »
Valais' kanton
Valais' ehk Wallis (v'allis) on kanton Šveitsis.
Uus!!: Ida-Alpid ja Valais' kanton · Näe rohkem »
Valtellina
Valtellina kaart Vaade Valtellinale Tresivio kirik Valtellina või Valtelline (inglise keeles vahel ka Val Telline); (lombardi keeles Valtulina, itaalia keeles Valtellina, saksa keeles Veltlin, romanši keeles Vuclina) on Itaalia põhjaosas Lombardia maakonnas asuv Šveitsiga piirnev org.
Uus!!: Ida-Alpid ja Valtellina · Näe rohkem »
Veneto
Veneto (veneti keeles Vèneto) on maakond Itaalias.
Uus!!: Ida-Alpid ja Veneto · Näe rohkem »
Vinschgau
Vinschgau ringkond (roheline) Lõuna-Tiroolis; kollane-must viirutus tähistab oru geograafilist ulatust Vinschgau (itaalia: Val Venosta, saksa: Vinschgau, romanši: Vnuost, ladiini: Val Venuesta, keskaegne: Finsgowe) või Vinschgau org on Adige või Etschi jõe oru ülemine osa Lõuna-Tirooli lääneosas Itaalias.
Uus!!: Ida-Alpid ja Vinschgau · Näe rohkem »
Vorarlberg
Vorarlberg on Austria liidumaa.
Uus!!: Ida-Alpid ja Vorarlberg · Näe rohkem »
Vulgaarladina keel
Vulgaarladina keeleks (ladina keeles sermo vulgaris, hiljem ka Latinum vulgare) nimetatakse ladina keele standardiseerimata kõnekeelevorme, millest arenesid romaani keeled.
Uus!!: Ida-Alpid ja Vulgaarladina keel · Näe rohkem »
Weichseli jäätumine
Würmi jäätumised Weichseli jäätumine on Kvaternaari jääaja viimane suurem jäätumine.
Uus!!: Ida-Alpid ja Weichseli jäätumine · Näe rohkem »
