Sisukord
54 suhted: Aluseline kivim, Amfiboolid, Basalt, Christian Leopold von Buch, Diabaas, Dioriit, Erim, Faneriitne struktuur, Feldšpatoidid, Gabro, Geoloog, Hauasammas, Hõbe, Ilmeniit, Intrusioon, Itaalia, Köök, Kivim, Kivimi struktuur, Koobalt, Kroom, Kuld, Kvarts, Leelispäevakivi, Linn, Maakoor, Magma, Magneesium, Magnetiit, Merkuur, Mineraal, Nefeliin, Nikkel, Oksiidid, Oliviin, Ookeani keskahelik, Paljas silm, Pürokseenid, Plaatina, Plagioklassi number, QAPF-diagramm, Rahvusvaheline Geoloogiaühing, Raud, Räni, Saksamaa, Süvakivim, Soonkivim, Tardkivim, Teekate, Terasuurus, ... Laienda indeks (4 rohkem) »
Aluseline kivim
Aluseline kivim (inglise basic rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45–52% (massiprotsent).
Vaata Gabro ja Aluseline kivim
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Vaata Gabro ja Amfiboolid
Basalt
Basaldisoon albiitses kivimis Sammasbasalt Põhja-Iirimaal (Giant's Causeway) Basalt on peeneteraline kuni klaasjas harilikult musta värvi vulkaaniline kivim.
Vaata Gabro ja Basalt
Christian Leopold von Buch
Vabahärra Christian Leopold von Buch (26. aprill 1774 Stolpe an der Oder – 4. märts 1853 Berliin) oli saksa geoloog.
Vaata Gabro ja Christian Leopold von Buch
Diabaas
Diabaas Diabaas on keskmiseteraline aluseline tardkivim.
Vaata Gabro ja Diabaas
Dioriit
mikroskoobi all. Dioriidi põhilised koostisosad on küünekivi (roheline) ning plagioklass (valge). Must aktsessoorne mineraal on magnetiit. Dioriit on keskmise koostisega süvakivim.
Vaata Gabro ja Dioriit
Erim
Erim on mineraali või kivimi kitsamalt defineeritud vorm.
Vaata Gabro ja Erim
Faneriitne struktuur
eriteraline erim rabakivi on faneriitne kivim Faneriitne struktuur on tardkivimi struktuur, mille korral on teda moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad.
Vaata Gabro ja Faneriitne struktuur
Feldšpatoidid
Fonoliit on feldšpatoide sisaldav vulkaaniline kivim Feldšpatoide sisaldavad kivimid hõivavad QAPF-diagrammi alumise kolmnurkdiagrammi Feldšpatoidid on päevakividega sarnanevad kivimit moodustavad mineraalid.
Vaata Gabro ja Feldšpatoidid
Gabro
Interferentsvärvustes mikrofoto gabrost. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 0,5 cm Gabro Gabro on aluselise koostisega süvakivim.
Vaata Gabro ja Gabro
Geoloog
Carl Spitzwegi maal "Geoloog" Põhjamaade geoloogide grupp lähenemas konteinerile, mis sisaldab puurauku DH-GAP04 ja tema aparatuuri. Gröönimaa jääkilp Kangerlussuaqi lähedal Geoloog on aktiivselt geoloogiaga tegelev inimene.
Vaata Gabro ja Geoloog
Hauasammas
Perekond Maureri hauasammas Tallinna Rahumäe kalmistul (arhitekt Aleksandr Vladovski, graniit) Hauasammas ehk hauamonument (ka) on hauda ehtiv mälestusmärk.
Vaata Gabro ja Hauasammas
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Vaata Gabro ja Hõbe
Ilmeniit
Ilmeni mägedest Miassi lähistel Ilmeniit on rauda ja titaani sisaldav mineraal.
Vaata Gabro ja Ilmeniit
Intrusioon
Intrusioon ehk plutoon on maakoores paiknev geoloogiline struktuur, mis võib olla nii vedelas (magma) kui ka tahkes olekus (tardkivim).
Vaata Gabro ja Intrusioon
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Gabro ja Itaalia
Köök
20. sajandi alguse juugendstiilis köök Köök on inimese eluruumides või nende läheduses, aga ka toitlustusasutustes toidu valmistamiseks ettenähtud paik.
Vaata Gabro ja Köök
Kivim
Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).
Vaata Gabro ja Kivim
Kivimi struktuur
Kivimi struktuur (inglise texture) on kivimit moodustavate mineraaliterade ehitust, suurust ja omavahelisi suhteid iseloomustavate tunnuste kogum.
Vaata Gabro ja Kivimi struktuur
Koobalt
Koobalt (tähis Co) on keemiline element, mille aatomnumber on 27.
Vaata Gabro ja Koobalt
Kroom
Kroom on keemiline element järjenumbriga 24.
Vaata Gabro ja Kroom
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Gabro ja Kuld
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Gabro ja Kvarts
Leelispäevakivi
Leelispäevakivid ehk kaalium-naatriumpäevakivid (inglise alkali feldspar) on päevakivide hulka kuuluvad kivimit moodustavad mineraalid.
Vaata Gabro ja Leelispäevakivi
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Vaata Gabro ja Linn
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Gabro ja Maakoor
Magma
Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Vaata Gabro ja Magma
Magneesium
Magneesiumikristallid Magneesium lehtmetalli rullides ja valuplokkidena Magneesiumi sisaldavad toidud Magneesium on keemiline element järjenumbriga 12.
Vaata Gabro ja Magneesium
Magnetiit
Magnetiit ehk must rauamaak ehk magnetrauamaak on rauda sisaldav oksiidne maakmineraal.
Vaata Gabro ja Magnetiit
Merkuur
Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt Kosmoseaparaadi Mariner 10 ülesvõtetest kokku pandud mosaiik Merkuur on Päikesele kõige lähemal paiknev ja kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet.
Vaata Gabro ja Merkuur
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Gabro ja Mineraal
Nefeliin
Nefeliin Nefeliin (kreeka sõnast nέφος 'pilv') on feldšpatoidide hulka kuuluv silikaatne mineraal.
Vaata Gabro ja Nefeliin
Nikkel
Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28.
Vaata Gabro ja Nikkel
Oksiidid
Oksiidid on keemilised ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik, ning mille molekulis hapnikuaatomite vahel puudub keemiline side.
Vaata Gabro ja Oksiidid
Oliviin
Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Vaata Gabro ja Oliviin
Ookeani keskahelik
kaardil tulevad hästi esile ka seismiliselt aktiivsed piirkonnad ookeanides, mis ühtivadki ookeani keskahelikega Ookeani keskahelik on vulkaaniline mäeahelik, mis läbib Atlandi ja India ookeani ning Vaikse ookeani lõunaosa.
Vaata Gabro ja Ookeani keskahelik
Paljas silm
Paljas silm on silmad kui looduslik vaatlusinstrument, mida inimene kasutab, kui tal puuduvad kunstlikud optikainstrumendid, näiteks teleskoop või binokkel.
Vaata Gabro ja Paljas silm
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Vaata Gabro ja Pürokseenid
Plaatina
Plaatina (sümbol Pt) on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka.
Vaata Gabro ja Plaatina
Plagioklassi number
Plagioklassi number on plagioklassi kaltsiumisisaldust näitav suhtarv.
Vaata Gabro ja Plagioklassi number
QAPF-diagramm
QAPF-diagramm on tardkivimite klassifitseerimiseks kasutatav topeltkolmnurkdiagramm.
Vaata Gabro ja QAPF-diagramm
Rahvusvaheline Geoloogiaühing
Rahvusvaheline Geoloogiaühing on 1961.
Vaata Gabro ja Rahvusvaheline Geoloogiaühing
Raud
Raud (ladina keeles ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26.
Vaata Gabro ja Raud
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Gabro ja Räni
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Gabro ja Saksamaa
Süvakivim
Süvakivim rabakivigraniit Süvakivim (inglise plutonic rock) on keskmise- kuni jämedateraline magmakivim.
Vaata Gabro ja Süvakivim
Soonkivim
Soonkivim ehk subvulkaaniline kivim on struktuurilt vulkaanilise kivimi ning süvakivimi vahepealne tardkivim.
Vaata Gabro ja Soonkivim
Tardkivim
Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.
Vaata Gabro ja Tardkivim
Teekate
Teekate on katendi pealmine osa nt: asfalt, betoon, kergasfaltbetoon.
Vaata Gabro ja Teekate
Terasuurus
Terasuurus on purdosakese keskmine läbimõõt.
Vaata Gabro ja Terasuurus
Titaan
Titaan on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 22 ja sümboliga Ti.
Vaata Gabro ja Titaan
Toscana
Toscana (varasem eestikeelne nimekuju Toskaana pole soovitatav) on maakond Kesk-Itaalias.
Vaata Gabro ja Toscana
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Vaata Gabro ja Vulkaaniline kivim
1810
1810.
Vaata Gabro ja 1810
Tuntud ka kui Gabbro.