Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Amfiboolid

Index Amfiboolid

ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.

Sisukord

  1. 24 suhted: Amfiboliit, Asbest, Dioriit, Grüneriit, Hapnik, Ioon, Küünekivi, Keemiline valem, Keskmine kivim, Kivim, Kivimit moodustavad mineraalid, Kristall, Kristallstruktuur, Monokliinne süngoonia, Moondekivim, Pürokseenid, Räni, Rombiline süngoonia, Süeniit, Silikaatsed mineraalid, Sinikilt, Tardkivim, Tremoliit-ferroaktinoliit, Värvus.

Amfiboliit

Amfiboliit mikroskoobi all Amfiboliit on sätendav tume moondekivim.

Vaata Amfiboolid ja Amfiboliit

Asbest

Asbestiks nimetatavad mineraalid esinevad pikkade painduvate kiududena Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale.

Vaata Amfiboolid ja Asbest

Dioriit

mikroskoobi all. Dioriidi põhilised koostisosad on küünekivi (roheline) ning plagioklass (valge). Must aktsessoorne mineraal on magnetiit. Dioriit on keskmise koostisega süvakivim.

Vaata Amfiboolid ja Dioriit

Grüneriit

Grüneriit Grüneriit on amfiboolide rühma (ahelsilikaatide ning linoamfiboolide hulka) kuuluv lintstruktuuriga mineraal.

Vaata Amfiboolid ja Grüneriit

Hapnik

Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.

Vaata Amfiboolid ja Hapnik

Ioon

O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.

Vaata Amfiboolid ja Ioon

Küünekivi

Küünekivi on amfiboolide hulka kuuluv kivimit moodustav mineraal.

Vaata Amfiboolid ja Küünekivi

Keemiline valem

Keemiline valem on keemiliste elementide sümbolitest koosnev avaldis keemilise aine kvalitatiivse ja kvantitatiivse koostise märkimiseks.

Vaata Amfiboolid ja Keemiline valem

Keskmine kivim

Keskmine kivim (inglise intermediate rock) on tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 52...63% (massiprotsent).

Vaata Amfiboolid ja Keskmine kivim

Kivim

Kivim Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum (erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav tahke kogum, näiteks kivisüsi).

Vaata Amfiboolid ja Kivim

Kivimit moodustavad mineraalid

Roosakvarts Kivimit moodustavad mineraalid on mineraalid, mis moodustavad kivimi koostisest suurema osa ja mida kasutatakse kivimi klassifitseerimiseks.

Vaata Amfiboolid ja Kivimit moodustavad mineraalid

Kristall

Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.

Vaata Amfiboolid ja Kristall

Kristallstruktuur

Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.

Vaata Amfiboolid ja Kristallstruktuur

Monokliinne süngoonia

Monokliinne süngoonia (inglise monoclinic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on üks teist järku sümmeetriatelg, üks sümmeetriatasand või nende kombinatsioon.

Vaata Amfiboolid ja Monokliinne süngoonia

Moondekivim

kõrge astme moondekivim granaat grossular). Sinine mineraal on kaltsiit (karbonaatsete kivimite peamine koostismineraal) Moondekivim on kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.

Vaata Amfiboolid ja Moondekivim

Pürokseenid

basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.

Vaata Amfiboolid ja Pürokseenid

Räni

Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.

Vaata Amfiboolid ja Räni

Rombiline süngoonia

Rombiline süngoonia (inglise orthorhombic system) on kristallograafias üks kuuest süngooniast, mille iseloomulikuks tunnuseks on kolm erineva pikkusega kristallograafilist telge, mis on üksteise suhtes risti.

Vaata Amfiboolid ja Rombiline süngoonia

Süeniit

Süeniit on QAPF-diagrammil keskel vasakul. Süeniit on süvakivim, mis koosneb peamiselt päevakividest.

Vaata Amfiboolid ja Süeniit

Silikaatsed mineraalid

Silikaadid ehk silikaatsed mineraalid on mineraalid, mille kristallstruktuur sisaldab ränioksiidi tetraeedrit (SiO4).

Vaata Amfiboolid ja Silikaatsed mineraalid

Sinikilt

Sinikilt Türgist. Sinikilt on kildaline moondekivim, mis koosneb peamiselt glaukofaanist ning tekkis kõrge rõhu, kuid suhteliselt madala temperatuuri tingimustes basaltse lähtekivimi moondumisel.

Vaata Amfiboolid ja Sinikilt

Tardkivim

Levinud süva- ja purskekivimite happelisuse ja terasuuruse diagramm Tardkivim ehk magmakivim on magma tardumisel (enamasti kristalliseerumisel) tekkinud kivim.

Vaata Amfiboolid ja Tardkivim

Tremoliit-ferroaktinoliit

Tremoliit-ferroaktinoliit on amfiboolide hulka kuuluv mineraal, mis moodustab magneesiumi ja raua ioonide asendumise tõttu isomorfse rea, mis on kokkuleppeliselt jaotatud kolmeks osaks.

Vaata Amfiboolid ja Tremoliit-ferroaktinoliit

Värvus

Värvus ehk värv on valguskiirguse omadus, mis avaldub erisuguse spektraalkoostise ja intensiivsusega kiirguste silmaga eristatavuses.

Vaata Amfiboolid ja Värvus

Tuntud ka kui Amfibool.