Sisukord
27 suhted: Amfiboolid, Anioon, Berüll, Epidoot, Erim, Hantelsilikaadid, Hapnik, Kaaliumpäevakivi, Katioon, Keemiline side, Kihtsilikaadid, Kivimit moodustavad mineraalid, Kristall, Kristallstruktuur, Kvarts, Maakoor, Mineraal, Oksüdatsiooniaste, Oliviin, Ortoklass, Päevakivi, Pürokseenid, Polümorfism (mineraloogia), Räni, Saarsilikaadid, Savimineraalid, Vilgud.
Amfiboolid
ribekiidi kiudjas erim. See on kõige enam tervist kahjustav asbestjas mineraal ning tänapäeval kasutatakse seda tööstuses harva. Amfiboolid on silikaatsed lintstruktuuriga (lintsilikaadid) kivimit moodustavad mineraalid.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Amfiboolid
Anioon
Anioon on negatiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Anioon
Berüll
Berüll on silikaatne heksagonaalse süngooniaga mineraal.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Berüll
Epidoot
Epidoot on monokliinne silikaatne epidoodi rühma kuuluv mineraal.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Epidoot
Erim
Erim on mineraali või kivimi kitsamalt defineeritud vorm.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Erim
Hantelsilikaadid
Hantelsilikaadid ehk sorosilikaadid ehk disilikaadid on silikaatsed mineraalid, mis sisaldavad kahte omavahel ühe hapniku iooni abil ühendatud ränioksiidi tetraeedrit, mis on mineraali ülejäänud ränioksiidi tetraeedritest isoleeritud.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Hantelsilikaadid
Hapnik
Hapnik (keemiline sümbol O, ladina Oxygenium) on keemiline element järjenumbriga 8.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Hapnik
Kaaliumpäevakivi
Kaaliumpäevakivid ehk K-päevakivid on leelispäevakivide hulka kuuluvad kaaliumirikkad kivimit moodustavad mineraalid.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Kaaliumpäevakivi
Katioon
Katioon on positiivse elektrilaenguga ioon.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Katioon
Keemiline side
Keemiline side on side, mis ühendab aatomeid üksteisega.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Keemiline side
Kihtsilikaadid
Biotiit (must ja läikiv) on vilkude hulka kuuluv trioktaeedrilise TOT-struktuuriga kihtsilikaat Kihtsilikaadid (inglise phyllosilicates, sheet silicates) on kihilise struktuuriga silikaatsed mineraalid.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Kihtsilikaadid
Kivimit moodustavad mineraalid
Roosakvarts Kivimit moodustavad mineraalid on mineraalid, mis moodustavad kivimi koostisest suurema osa ja mida kasutatakse kivimi klassifitseerimiseks.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Kivimit moodustavad mineraalid
Kristall
Kvartsi monokristallid Püriidi polükristall Berülli kristall silviniidi monokristallid. Kristallide kasvatamise aeg on umbes kaks kuud Valkude kristallid Kristall on korrapäraselt paigutunud aatomeist koosnev tahke homogeenne ja regulaarselt korduva ühikrakuga struktuur.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Kristall
Kristallstruktuur
Kristallstruktuur on aine ehituse laad, mis seisneb aatomite korrastatud ja regulaarselt korduvas paigutuses.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Kristallstruktuur
Kvarts
Liiv koosneb põhiliselt peentest kvartsiteradest Kvarts on silikaatne kivimit moodustav mineraal.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Kvarts
Maakoor
Mandriline maakoor paikneb mandrite ja neid ümbritseva sinakashallina kujutatud mereala all. Erksamate värvidega (punane, kollane, roheline, tumesinine) on kujutatud ookeanilist maakoort Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (enamasti 5–50 km paksune) osa, mis koosneb suhteliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Maakoor
Mineraal
Erinevad mineraalid Mineraal on kindla, kuid mitte fikseeritud keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Mineraal
Oksüdatsiooniaste
Oksüdatsiooniaste on keemias arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Oksüdatsiooniaste
Oliviin
Oliviin on magneesiumi- ja rauarikaste silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Oliviin
Ortoklass
Ortoklass on mineraal.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Ortoklass
Päevakivi
Pertiitse struktuuriga kaaliumpäevakivi mikrokliin. Pildil kujutatu tegelik laius on umbes 5 cm Päevakivi on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Päevakivi
Pürokseenid
basaltporfüriidis Pürokseenid on silikaatsete kivimit moodustavate mineraalide rühm.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Pürokseenid
Polümorfism (mineraloogia)
Polümorfism on keemilise aine omadus kristalliseeruda mitmel eri kujul.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Polümorfism (mineraloogia)
Räni
Räni Räni on keemiline element Mendelejevi tabelis aatomnumbriga 14 ja sümboliga Si.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Räni
Saarsilikaadid
Saarsilikaadid ehk nesosilikaadid ehk ortosilikaadid ehk singelsilikaadid on silikaatsed mineraalid, mis sisaldavad isoleeritud ränioksiidi tetraeedreid.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Saarsilikaadid
Savimineraalid
Savi on peamiselt savimineraalidest koosnev sete Savimineraalid on mineraalid, mille terasuurus on alla 4 μm.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Savimineraalid
Vilgud
Must ja läikiv biotiit on levinuim vilk Vilgud on ülitäiusliku lõhenevusega silikaatse koostise ja monokliinse süngooniaga mineraalid.
Vaata Silikaatsed mineraalid ja Vilgud
Tuntud ka kui Ränimineraal, Ränimineraalid, Silikaadid (mineraalid), Silikaadid (mineraloogia), Silikaatmineraal, Silikaatmineraalid, Silikaatne mineraal.