Sisukord
129 suhted: Aachen, Adelheid, Alam-Lotring, Aleksander II, Aleksander II (paavst), Alpid, Augsburg, Švaabimaa, Švaabimaa hertsog, Švaabimaa hertsogkond, Čechy, Baieri hertsog, Baieri hertsogkond, Basel, Benediktlased, Billungid, Brixen, Burgundia kuningriik, Clemens III, Clemens III (vastupaavst), Ekskommunikatsioon, Frangimaa hertsogkond, Friedrich I (Švaabimaa), Gregorius VII, Heinrich III (Saksa-Rooma keiser), Heinrich V (Saksa-Rooma keiser), Hermann von Salm, Investituuritüli, Itaalia ajalugu, Itaalia kuningas, Juuni, Kardinal, Köln, Kiievi suurvürst, Kompromiss, Konrad (Itaalia kuningas), Konrad II (Saksa-Rooma keiser), Kotiriie, Kuuria, Lään, Legaat, Linnriik, Lombardia, Matilde di Canossa, Märts, Ministeriaal, Montecassino, Munk, Nõid Siimon, Nicolaus II, ... Laienda indeks (79 rohkem) »
- Sündinud 1050
- Saali dünastia
- Surnud 1106
Aachen
pisi Aachen (prantsuse Aix-la-Chapelle, hollandi Aken) on kreisivaba linn Saksamaal Nordrhein-Westfaleni liidumaal Kölni ringkonnas.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Aachen
Adelheid
Adelheid Adelheid ehk Adelaide (umbes 931 Burgundia – 16. detsember 999 Seltzi klooster Alsace'is) oli Saksa-Rooma keisrinna ja katoliku pühak.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Adelheid
Alam-Lotring
ŠvaabimaaleOranž: Ülem-Lotring pärast 959Roheline: Alam-Lotring pärast 977(punane: keelepiir) Alam-Lotringi hertsogkond või Alam-Lotharingia (tiitlites mõnikord ka kui Lothier või Lottier), rajatud aastal 959, oli keskaegse Saksa kuningriigi hõimuhertsogkond, mis hõlmas osa tänapäeva Belgiast, Hollandist, Saksa Reinimaa põhjaosa ja osa Põhja-Prantsusmaast (Nord–Pas-de-Calais).
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Alam-Lotring
Aleksander II
Aleksander II Aleksander II (Александр II Николаевич; 29. aprill (17. aprill vana kalendri järgi) 1818 Moskva – 13. märts (1. märts) 1881 Peterburi) oli Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast Venemaa keiser 2. märtsist 1855 kuni 1881.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Aleksander II
Aleksander II (paavst)
Aleksander II, ladinapäraselt Alexander II (Anselmo da Baggio), oli paavst 1061–1073.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Aleksander II (paavst)
Alpid
Alpid Weisshorn Alpid on Euroopa kõrgeim mäestik.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Alpid
Augsburg
Augsburg Augsburg on linn Saksamaal Baierimaal, Švaabimaa keskus.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Augsburg
Švaabimaa
1572. aasta Švaabimaa kaart Švaabimaa (saksa keeles Schwaben) on ajalooline piirkond Saksamaa edelaosas Baden-Württembergi liidumaal ja Baieri liidumaal, kus elavad švaabid – sakslased, kes räägivad saksa keele švaabi murret.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Švaabimaa
Švaabimaa hertsog
Švaabimaa hertsogite loend, on Švaabimaa hertsogkonda valitsenud valitsejate loetelu.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Švaabimaa hertsog
Švaabimaa hertsogkond
Vapp Kaart, mis näitab Ülem-Burgundiat (roheline) ja Švaabimaa hertsogkonda (oranž) umbes aastal 917 Švaabimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Schwaben, ladina keeles Ducatus Allemaniæ) oli algselt Frangi riigi hertsogkond ja siis üks viiest hõimuhertsogkonnast keskaegses Saksamaa kuningriigis (Saksa-Rooma riigis) ja seega olid selle hertsogid Saksamaa kõige võimsamate magnaatide seas.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Švaabimaa hertsogkond
Čechy
Čechy (eesti keeles on kasutatud ka nime Tšehhia; tšehhi keeles Čechy) on Tšehhi Vabariigi läänepoolseim ajalooline piirkond, kaks kolmandikku riigi pindalast.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Čechy
Baieri hertsog
Baieri hertsog oli Baieri hertsogkonna valitseja tiitel varakeskajast 1255.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Baieri hertsog
Baieri hertsogkond
Vapp Baieri maad pärast 1392. aasta jagunemisi Baieri hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Baiern) (907–1623) oli ainus hõimuhertsogkond Ida-Frangi riigi ja Saksa-Rooma riigi alguspäevadest, mis säilitas nii oma nime kui ka enamiku oma territooriumist.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Baieri hertsogkond
Basel
700px Basel on linn ja vald Šveitsis, Baseli linnakantoni keskus.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Basel
Benediktlased
Benediktlased ehk benediktiinid (ametlik nimi Püha Benedictuse Ordu, ladina keeles Ordo Sancti Benedicti, lühend OSB) on katoliiklik mungaordu.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Benediktlased
Billungid
Billungid on dünastia, mis valitses Saksimaa hertsogiriiki 961–1106.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Billungid
Brixen
Brixen aastal 2005 Brixeni paiknemine Lõuna-Tiroolis Brixen (itaalia: Bressanone; ladiini: Porsenù või Persenon) on linn ja vald Lõuna-Tiroolis Põhja-Itaalias, umbes 40 km Bolzanost põhjas.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Brixen
Burgundia kuningriik
Burgundide "esimene kuningriik", pärast asumist Savoiasse aastast 443 Ülem- ja Alam-Burgundia kuningriik aastatel 879–933 Burgundia on ajalooline piirkond Lääne-Euroopas, mis on püsinud poliitilise üksusena mitmel kujul väga erinevates piirides.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Burgundia kuningriik
Clemens III
Clemens III (Paolo Scolari, ka Paolino Scolari; 1130 ? – 27. märts 1191) oli paavst 1187–1191.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Clemens III
Clemens III (vastupaavst)
12. sajandi kujutis Clemens III-st. Clemens III (tegelikult Ravenna Wibert või Guibert), 1020 ja 1030 vahel Parma – 8. september 1100 (Civita Castellana) oli itaalia prelaat ja Ravenna peapiiskop, vastupaavst aastatel 1080 kuni 1100.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Clemens III (vastupaavst)
Ekskommunikatsioon
Friedrich II Ekskommunikatsioon on kirikust väljaheitmine (lahutamine kiriku osadusest).
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Ekskommunikatsioon
Frangimaa hertsogkond
Frangimaa hertsogkond (saksa keeles Herzogtum Franken) oli üks viiest Ida-Frangi riigi ja keskaegse Saksamaa kuningriigi hõimuhertsogkonnast, tekkides 10.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Frangimaa hertsogkond
Friedrich I (Švaabimaa)
Friedrich I von Staufen (u. 1050 – 1105) oli esimene Hohenstaufenite soost Švaabimaa hertsog.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Friedrich I (Švaabimaa)
Gregorius VII
Gregorius VII (Ildebrando, ka Ildebrando Aldobrandeschi da Soana, Hiltrapandus, Dhiltbrandus, Hellebrand; Saksa, Inglise ja Prantsuse ajalookirjutuses Hildebrand; 1020 ? – 25. mai 1085) oli paavst aastatel 1073–1085.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Gregorius VII
Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich III pitsat Heinrich III (28. oktoober 1016 – 5. oktoober 1056) oli Frangi ehk Saali dünastiasse kuuluv Saksa-Rooma riigi keiser.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
Heinrich IV annab Heinrich V-le võimu üle Heinrich V (11. august 1086 – 23. mai 1125 Utrecht) oli Saksa-Rooma riigi valitseja alates 1105 kuni surmani ja viimane Franki dünastia keiser.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
Hermann von Salm
Hermann von Salm (sündis umbes 1035, suri 28. septembril 1088) oli Saksa vastukuningas aastast 1081 kuni surmani.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Hermann von Salm
Investituuritüli
Investituuritüli oli aastatel 1075–1122 kestnud Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Investituuritüli
Itaalia ajalugu
Satelliidifoto Apenniini poolsaarest Itaalia ajalugu on Apenniini poolsaare ning Itaalia ajalooliste alade (Põhja-Itaalia, Kesk-Itaalia ja Lõuna-Itaalia) ning ajalooliste piirkondande (Lombardia, Liguuria, Toscana, Sitsiilia, Sardiinia, Liguuria, Piemonte, Veneto jt) sündmuste kirjeldus.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia ajalugu
Itaalia kuningas
Lombardia raudkroon Itaalia kuningas (ladina: Rex Italiae; itaalia: Re d'Italia) oli tiitel, mis anti valitsejale, kes valitses osa või kogu Apenniini poolsaart pärast Lääne-Rooma keisririigi langust.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Itaalia kuningas
Juuni
Juuni on Gregoriuse kalendris aasta kuues kuu.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Juuni
Kardinal
Kardinalist peapiiskopi vapikaunistus. Punane kardinalikübar (''galero''), millel on 30 külgtutti, näitab, et tegu on kardinaliga. Rist näitab, et tegu on peapiiskopiga. Moto ja vapikilp on igal kardinalil erinev. Kardinali kooririietus Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Kardinal
Köln
Köln on suuruselt neljas linn Saksamaal ning suurim linn Nordrhein-Westfaleni liidumaal ja Ruhri linnastus.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Köln
Kiievi suurvürst
Kiievi suurvürst oli Kiievi-Vene valitseja tiitel 9.–13. sajandil.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Kiievi suurvürst
Kompromiss
Kompromiss on konsensus, mille puhul osapooled nõustuvad ühisseisukohaga ainult osaliselt, ent lepivad kokku, et käituvad nii, nagu nad nõustuksid sellega täielikult.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Kompromiss
Konrad (Itaalia kuningas)
Konrad (12. veebruar 1074 Hersfeldi klooster – 27. juuli 1101 Firenze) oli keiser Heinrich IV poeg, Itaalia kuningas 1093–1098 ja Saksa kuningas 1087–1098.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Konrad (Itaalia kuningas)
Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Keiser Konrad II miniatuuril Konrad II (umbes 990 – 4. juuni 1039) oli esimene Franki ehk Saali dünastiast pärinev Saksa kuningas ning Saksa-Rooma riigi keiser.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
Kotiriie
Kotiriidest tehtud kott Kotiriie on labase sidusega jäme riie, mis on kootud lina-, kanepi- või džuudikiududest.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Kotiriie
Kuuria
Curia Julia Kuuria (ladina curia) oli Vana-Roomas patriitsisugukondade ühendus, triibuse alajaotis.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Kuuria
Lään
Lään ehk feood ehk feodaalvaldus on kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Lään
Legaat
Legaat (ladina keeles legatus; mitmuses legati) oli kõrge sõjaväeline auaste Vana-Rooma armees, võrreldav tänapäeva kindraliga.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Legaat
Linnriik
Tänapäeva linnriigi Singapuri panoraam Linnriik on majanduslikult iseseisev, oma kultuuri ja õiguskorraga väikeriik, mille mõjuala võib ulatuda ka suuremale territooriumile.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Linnriik
Lombardia
Lombardia on maakond Itaalias (Põhja-Itaalias).
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Lombardia
Matilde di Canossa
Matilde di Canossa, fragment maalist Matilde di Canossa (itaalia keeles Matilde, ladina keeles Matilda, Mathilda; märts 1046 Mantova – 24. juuli 1115 Bondeno di Roncore) oli Toscana markkrahvinna, tuntud ka Suure krahvinna ja Toscana Matildena.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Matilde di Canossa
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Märts
Ministeriaal
Ministeriaal oli Lääne-Euroopas suurfeodaali teenija, kelle kohustuste hulka võisid kuuluda majandus-, haldus-, sõjalised või õukondlikud küsimused.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Ministeriaal
Montecassino
Monte Cassino klooster Montecassino (ka Monte Cassino) on koht ja mägi Itaalias Cassino linnas, umbes 120 km Roomast kagus.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Montecassino
Munk
Sofonisba Anguissola. Munga portree (1556) Munk (kreeka keelest μοναχός monachos 'üksik, üksildane') on isik, kes praktiseerib religioosset askeetlust, elades kas üksi või koos teiste munkadega, kuid säilitades alati teatava eraldatuse nendest, kes ei jaga temaga sama eesmärki.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Munk
Nõid Siimon
Nõid Siimon (ladina keeles Simon Magus, kreeka keeles Σίμων ὁ μάγος) oli Samaaria nõid ja usutegelane.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Nõid Siimon
Nicolaus II
Nicolaus II (Gérard Burgundiast, prantsuse ajalookirjutuses Gérard de Bourgogne, ka Gérald de Lorraine, Gérard, Gérald, Gherard, Gerardus, Giroldus; 990 või 1010 ? – 19. juuli, 26. juuli või 27. juuli 1061) oli paavst 1058 või 1059–1061.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Nicolaus II
Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Otto I (ka Otto Suur) (912–973) oli Saksa kuningas alates 936 ja Saksa-Rooma riigi keiser 962–973.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Otto I (Saksa-Rooma keiser)
Paast
Paastumine ehk paast on põhiliselt tahtlik hoidumine toidust (söögist, joogist või mõlemast) mingiks ajaperioodiks.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Paast
Paavst
Püha Aujärje vapp Paavst Franciscus külastas Eestit 25. septembril 2018 Paavst (ka Rooma paavst; ladina keeles papa; kreeka keeles πάππας pappas 'isa') on katoliku kiriku piiskopipühitsusega pea ja Vatikani riigipea.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Paavst
Parma
Parma (emiilia keeles Pärma) on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Parma provintsi halduskeskus.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Parma
Paschalis II
Paschalis II (Rainerio, Raniero di Bieda, Rainerio Raineri, Raniero Ranieri di Bleda, Rainerius; 1050 või 1055 – 21. jaanuar 1118) oli paavst 1099–1118.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Paschalis II
Pfaltskrahv
Pfaltskrahv on kõrgaadli tiitel, mida kasutati mitmete krahvitaoliste tiitlite teisendamiseks, mõnel juhul ka palatiin, mis võib olla ka muu tähendusega.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Pfaltskrahv
Pfalzi kuurvürstkond
Vapp Lipp Pfalzi kuurvürstkonna jaotus aastal 1789. Reini pfaltskrahvkond (saksa keeles Pfalzgrafschaft bei Rhein), hiljem Pfalzi kuurvürstkond (saksa keeles Kurpfalz), oli Saksa-Rooma riigi ajalooline territoorium, pfaltskrahvi hallatav pfaltskrahvkond.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Pfalzi kuurvürstkond
Piacenza
Piacenza on linn Itaalias Emilia Romagna maakonnas, Piacenza provintsi halduskeskus.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Piacenza
Piiskop
Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Piiskop
Poola ajalugu
Poola ajalugu on ülevaade tänapäevase Poola riigi alade ajaloost.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Poola ajalugu
Regent
Regent on monarhistlikus riigis isik, kes täidab monarhi ülesandeid tegeliku riigipea alaealisuse, haiguse või eemalviibimise korral.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Regent
Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Riigipäeva avamise istumisplaan Regensburgi raekojas 1675. aasta gravüüril: keiser ja kuurvürstid poodiumil, ilmalikud vürstid vasakul, vaimulikud paremal, riigilinnade saadikud esiplaanil Riigipäev (ladina: Dieta Imperii / Comitium Imperiale; saksa: Reichstag) oli Saksa-Rooma riigi nõuandev kogu.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Riigipäev (Saksa-Rooma riik)
Rooma
Rooma (itaalia ja ladina keeles Roma) on Itaalia pealinn.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Rooma
Rudolf von Rheinfelden
Rudolf von Rheinfelden (u 1030 – 15. oktoober 1080) oli Švaabimaa hertsog 1057–1079 ja Saksa vastukuningas 1077–1080.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Rudolf von Rheinfelden
Saali dünastia
336x336px Saali dünastia, ka Franki dünastia (saksa keeles Salier) oli dünastia kõrgkkeskkaegses Euroopas, mille kuningad valitsesid Saksamaal aastatel 1024–1125.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saali dünastia
Saksa kuningas
Saali Konradi valitsemiseni Saksa kuningas on historiograafiline nimetus Saksamaa kuningriiki valitsenud monarhide kohta keskajal.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa kuningas
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Esimeseks Saksa kuningaks Saksamaa kuningriigis peetakse Ida-Frangi riigi kuninga Ludwig Vaga poega Ludwig Sakslast.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksa-Rooma riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa
Saksamaa ajalugu
Saksamaa 21. sajandil Saksamaa ajalugu on ülevaade Saksamaa territooriumi ja sakslaste ajaloost.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa ajalugu
Saksamaa kuningriik
Saali Konradi valitsemiseni Saksamaa kuningriik (või ka Saksa kuningriik; ladina Regnum Teutonicum) arenes välja endise Karolingide impeeriumi idaosast.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksamaa kuningriik
Saksimaa hertsogiriik
Saksimaa hertsogkond umbes aastal 1000 Keskaegne Saksimaa hertsogkond oli varakeskaja lõpul "Karolingide hõimuhertsogkond", mis hõlmas suure osa Põhja-Saksamaast.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Saksimaa hertsogiriik
Salerno
Vaade linnale (enne 2006) Salerno on linn Itaalias Campania maakonnas Salerno provintsis.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Salerno
Sinod
Sinod selle sõna ajaloolises tähenduses on kirikukogu, mis koguneb tavaliselt arutama kiriku doktriini või juhtimise küsimusi.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Sinod
Skisma
Skisma (kreeka keeles σχισμα (σχιζω) – jagunema) tähendab kiriku lõhenemist.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Skisma
Speyer
Speyer on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Speyer
Talv
Pillapalu metsasiht talvel 2014 Paljudes maades seostatakse talve lume ja jääga. Jägala juga talvel Talv Saaremaal, jaanuar 2009 Lumehanged Tartu Supilinnas, jaanuar 2011 Talv Kuopios, veebruar 2019 Talv on külm aastaaeg, mis on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Talv
Ungari ajalugu
Ungari on merepiirita riik Kesk-Euroopas.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Ungari ajalugu
Urbanus II
Urbanus II (Eudes de Châtillon, Eudes de Lagery, Odon de Lagery, Odon de Châtillon, ka Odo, Ostia piiskop Otto; 1035 või 1042 – 29. juuli 1099) oli paavst aastatel 1088–1099.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Urbanus II
Vaimulik
Vaimulik on eesti keeles.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Vaimulik
Vasall
Vasall ehk läänimees (ladina keeles vasallus) oli keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Vasall
Vastupaavst
Vastupaavst (ladina keeles antipapa) on isik, kes on kas valitud või seatud parajasti ametis oleva paavsti vastu kui konkureeriv kirikupea.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Vastupaavst
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Vürst
Veebruar
Veebruar on Juliuse kalendris ja Gregoriuse kalendris aasta teine kuu, samuti aasta kõige lühem kuu.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Veebruar
Victor III
Victor III (Dauferio, Dauferi, Daufario; mungana Desiderio da Montecassino, Desiderius; 1026 või 1027 – 16. september 1087) oli paavst 1086–1087.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Victor III
Vsevolod I
Vsevolodi portree 1672. aasta teosest "Большая государева книга или Корень российскихгосударей" Vsevolod I (vene keeles Всеволод I Ярославич, ukraina keeles Всеволод I Ярославич, vanapõhja keeles: Vissivald; u 1030 – 14.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Vsevolod I
Welfid
Braunschweig-Lüneburgi vapp Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal Welfide valdused Heinrich Lõvi ajal Welfid on Euroopa dünastia, millest on pärit olnud paljud Saksa ja Suurbritannia monarhid 11.–20.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Welfid
Worms
Worms on kreisivaba linn Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja Worms
1. juuni
1.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1. juuni
1050
1050.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1050
1050. aastad
1050.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1050. aastad
1056
1056.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1056
1057
1057.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1057
1059
1059.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1059
1066
1066.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1066
1075
1075.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1075
1076
1076.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1076
1077
1077.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1077
1078
1078.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1078
1079
1079.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1079
1080
1080.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1080
1081
1081.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1081
1082
1082.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1082
1083
1083.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1083
1084
1084.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1084
1087
1087.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1087
1089
1089.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1089
1093
1093.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1093
1098
1098.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1098
1099
1099.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1099
11. november
11.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 11. november
11. september
11.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 11. september
1105
1105.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1105
1106
1106.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1106
1111
1111.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 1111
14. veebruar
14.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 14. veebruar
15. märts
15.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 15. märts
15. oktoober
15.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 15. oktoober
22. veebruar
22.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 22. veebruar
23. jaanuar
23.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 23. jaanuar
24. jaanuar
24.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 24. jaanuar
25. jaanuar
25.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 25. jaanuar
25. juuni
25.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 25. juuni
28. jaanuar
28.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 28. jaanuar
6. august
6.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 6. august
7. august
7.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 7. august
7. märts
7.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 7. märts
8. detsember
8.
Vaata Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser) ja 8. detsember
Vaata ka
Sündinud 1050
- Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
- Michael VII Dukas
Saali dünastia
- Gregorius V
- Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)
- Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
- Heinrich V (Saksa-Rooma keiser)
- Hohenstaufenid
- Investituuritüli
- Konrad (Itaalia kuningas)
- Konrad II (Saksa-Rooma keiser)
- Leo IX
- Saali dünastia
- Wormsi konkordaat
Surnud 1106
- Heinrich IV (Saksa-Rooma keiser)
- Magnus (Saksi)
Tuntud ka kui Heinrich VIII.