Sisukord
22 suhted: Bioloogia, Esmassuused, Inimene, Kammloomad, Käpalised, Keelikloomad, Leht, Liblikõielised, Loomad, Maks, Organism, Põrn, Puu, Rõngussid, Rohttaimed, Sapipõis, Süda, Sümmeetria, Sümmeetria (bioloogia), Siseelund, Taimed, Tiib.
Bioloogia
Bioloogia uurib eluga seotut.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Bioloogia
Esmassuused
Esmassuused ehk algsuused (Protostomia; kreeka keeles 'suu kõigepealt') on pärishulkraksete ülempõhikonda kahekülgsete põhikonda kuuluv loomade alampõhikond"Loomade elu", 1.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Esmassuused
Inimene
Inimene ehk tarkinimene ehk nüüdisinimene (Homo sapiens 'tark inimene') on bioloogilise süstemaatika järgi loomaliik inimese perekonnast inimlaste sugukonnast esikloomaliste seltsist, kuuludes seega kõrgemate imetajate hulka.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Inimene
Kammloomad
Kammloomad (Ctenophora) on loomade hõimkond, mida klassikaliselt on käsitletud koos ainuõõssetega Coelenterata (obsoleetne takson) hõimkonnas.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Kammloomad
Käpalised
Käpaliste levikukaart Käpalised ehk orhideelised (Orchidaceae) on morfoloogiliselt mitmekesine ja liigirohke üheiduleheliste sugukond, mis kuulub asparilaadsete seltsi.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Käpalised
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Keelikloomad
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Leht
Liblikõielised
Lupiin - üks tuntumaid liblikõielisi Liblikõielised (Fabaceae) on kaheiduleheliste klassi oalaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Liblikõielised
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Loomad
Maks
pisi Maks (ladina keeles hepar ehk jecur) on paljudel selgroogsetel ja osadel teistel loomadel vahelduva kuju, suuruse ja asendiga seedeelundkonna elund.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Maks
Organism
Organism (pärineb kr. k. ὀργανισμός – organismos, mis tuleneb sõnast ὄργανον – organon, "tööriist") ehk elusolend ehk elusorganism on elav terviklik rakuline süsteem.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Organism
Põrn
Kala põrna eemaldamine toksikoloogiliseks analüüsiks Põrn (ladina keeles splen, lien) on selgroogsete (sealhulgas inimese) kõhuõõnes paiknev immuunelund.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Põrn
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Puu
Rõngussid
Rõngussid ehk anneliidid (Annelida; tuleneb ladinakeelsest sõnast anellus – 'väike rõngas') on suur loomade hõimkond, kuhu kuulub üle 17 000 liigi, kaasa arvatud vihmaussid ja kaanid.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Rõngussid
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Rohttaimed
Sapipõis
Sapipõis (ladina keeles vesica fellea ehk cystis fellea) on enamikul inimestest ja paljudel selgroogsetel vahelduva kuju ja asendiga lihaseline õõneselund kuhu koguneb sapijuhadest sapivedelikku.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Sapipõis
Süda
Animatsioon südame tööst Vesikirbu südamelöögid Süda (ladina keeles cor, cardia; vanakreeka keeles καρδίᾱ kardiā) on vereringet või hemolümfiringet tagav elund.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Süda
Sümmeetria
Sümmeetria ja asümmeetria Leonardo da Vinci on väljendanud inimese sümmeetriat Sümmeetria (kreeka sõnast συμμετρία – koosmõõtuvus) on laiemas tähenduses määratletav kui ühetaolisus, proportsionaalsus, tasakaal, vastavus või püsivus.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Sümmeetria
Sümmeetria (bioloogia)
meriroosilised on radiaalsümmeetrilised. Tahvel Ernst Haeckeli teosest "Kunstformen der Natur" Sümmeetria all mõistetakse bioloogias tavaliselt kehaosade või elundite korrapärast asetust kujuteldavate (sümmeetria)tasandite või (sümmeetria)telgede suhtes.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Sümmeetria (bioloogia)
Siseelund
Siseelund (viscus, mitm viscera) on kolju-, rinna-, kõhu- või vaagnaõõnes paiknev suurem elund.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Siseelund
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Taimed
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Vaata Bilateraalne sümmeetria ja Tiib
Tuntud ka kui Bilateraalsümmeetria, Kahekülgne sümmeetria.