Kiiremini kui brauser!
23 suhted: Alūksne, Birži mõis (Sēļpilsi kihelkond), Cesvaine piiskopilinnus, Elisabet, Katariina II, Koknese, Lazdona kihelkond, Lazdona vald, Läti, Läti keel, Liivimaa, Madona, Madona raudteejaam, Rüütlimõis, Riigimõis, Saksa keel, Silvester Stodewescher, Võnnu kreis, Wulf, 1461, 19. sajand, 1900, 1920.
Alūksne
Alūksne on linn Lätis Vidzemes, Alūksne piirkonna keskus.
Uus!!: Birži mõis ja Alūksne · Näe rohkem »
Birži mõis (Sēļpilsi kihelkond)
Birži mõis (saksa keeles Groß-Buschhof, läti keeles Biržu muiža) oli riigimõis Kuramaal Jēkabpilsi kreisis Sēļpilsi kihelkonnas.
Uus!!: Birži mõis ja Birži mõis (Sēļpilsi kihelkond) · Näe rohkem »
Cesvaine piiskopilinnus
jahiloss 2013. aasta septembris. Vaade lõunast maantee poolt. Mõisahoone ees asub väike väljak, mille all asuvad pealinnuse vundamendid Vaade lõunast väravaehitise säilinud müürilõigule. Väravaava asus paremal, näha ka aken tulirelvade jaoks. September 2013 Cesvaine piiskopilinnus ehk Sesviina piiskopilinnus (läti Cesvaine, saksa Seßwegen, vene Tšesvin) oli Riia peapiiskopkonna lätlaste aladel asunud teetõkke ja majanduslinnus, mis paikneb Lätis Vidzemes Sesviina piirkonnas (Cesvaines novads), Cesvaine luteri kirikust 500 m kagus Sula (Sūla, Sesse – Bach) jõe käärus ja selle paremkaldal.
Uus!!: Birži mõis ja Cesvaine piiskopilinnus · Näe rohkem »
Elisabet
Elisabet I (1760). Portree autor Charles-Amédée-Philippe van Loo Elisabet I ehk Jelizaveta Petrovna (vene keeles Елизавета (Елисаветa) Петровна ehk Елизавета I Петровна; 29. detsember (vkj 18. detsember) 1709 Kolomenskoje Moskva lähedal Venemaa – 5. jaanuar 1762 (vkj 25. detsember 1761) Peterburi Venemaa) oli Venemaa keisrinna aastatel 1741–1762.
Uus!!: Birži mõis ja Elisabet · Näe rohkem »
Katariina II
Katariina II (vene Екатерина II; ka Katariina Suur, vene Екатерина Великая; sünninimega Sophie Friederike Auguste, Anhalt-Zerbsti printsess; 2. mai 1729 Stettin, Preisimaa kuningriik – 17. november (vkj 6. november) 1796 Peterburi, Venemaa keisririik) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796.
Uus!!: Birži mõis ja Katariina II · Näe rohkem »
Koknese
Koknese on linn Lätis Vidzemes Aizkraukle piirkonnas, endise Koknese piirkonna keskus.
Uus!!: Birži mõis ja Koknese · Näe rohkem »
Lazdona kihelkond
Lazdona kihelkond (saksa keeles Lasdohns Kirchspiel, läti keeles Lazdonas draudzes novads) oli haldusüksus Liivimaal Võnnu vojevoodkonnas ja Võnnu kreisis.
Uus!!: Birži mõis ja Lazdona kihelkond · Näe rohkem »
Lazdona vald
Lazdona vald (läti keeles Lazdonas pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas.
Uus!!: Birži mõis ja Lazdona vald · Näe rohkem »
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Uus!!: Birži mõis ja Läti · Näe rohkem »
Läti keel
Läti keel (läti keeles latviešu valoda) kuulub indoeuroopa keelkonna balti rühma.
Uus!!: Birži mõis ja Läti keel · Näe rohkem »
Liivimaa
Vana-Liivimaa 16. sajandi kaardil. Liivimaa (ladina Livonia, läti Vidzeme (tänapäeval kasutatakse peamiselt Läti territooriumile jääva Liivimaa kohta), Livonija (kasutusel peamiselt Vana-Liivimaa kohta), Līvzeme (kasutusel liivlaste asuala kohta), saksa Livland, liivi Līvõmō, poola Inflanty, vene Лифляндия, Ливония) on ajalooline territoorium nüüdisaegse Eesti ja Läti alal.
Uus!!: Birži mõis ja Liivimaa · Näe rohkem »
Madona
Madona on linn Lätis Vidzemes, Madona piirkonna keskus.
Uus!!: Birži mõis ja Madona · Näe rohkem »
Madona raudteejaam
Madona raudteejaam on raudteejaam Pļaviņase–Gulbene raudteel Madona piirkonnas Madona linnas.
Uus!!: Birži mõis ja Madona raudteejaam · Näe rohkem »
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Uus!!: Birži mõis ja Rüütlimõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Birži mõis ja Riigimõis · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Birži mõis ja Saksa keel · Näe rohkem »
Silvester Stodewescher
Silvester Stodewescher (ka Sylvester Stodewescher; surnud 1479) oli Riia peapiiskop aastatel 1448–1479.
Uus!!: Birži mõis ja Silvester Stodewescher · Näe rohkem »
Võnnu kreis
Võnnu kreis ehk Võnnu maakond (saksa keeles Kreis Wenden, läti keeles Cēsu apriņķis, vene keeles Венденский уезд, ka Цесисский уезд) oli haldusüksus Üle-Väina hertsogkonnas (1566−1582), Rootsi Liivimaal (1629−1721), Venemaa keisririigi Riia kubermangus (1721−1783), Riia asehaldurkonnas (1783−1796) ja Liivimaa kubermangus (a-st 1888; Võnnu-Valga kaksikkreis 1796−1888), Läti Vabariigis (1920−1940), Läti NSV-s (1940−1941 ja 1944−1949) ja Läti kindralkomissariaadis (1941−1944).
Uus!!: Birži mõis ja Võnnu kreis · Näe rohkem »
Wulf
Wulf (ka Wulff) oli aadlisuguvõsa, mis pärines Anhalt-Magdeburgist.
Uus!!: Birži mõis ja Wulf · Näe rohkem »
1461
1461.
Uus!!: Birži mõis ja 1461 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Birži mõis ja 19. sajand · Näe rohkem »
1900
1900.
Uus!!: Birži mõis ja 1900 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Birži mõis ja 1920 · Näe rohkem »
