36 suhted: Abielu, Brandenburgi mark, Christian IV, Frederik III, Halle, Jüütimaa, Kalvinism, Kopenhaagen, Luterlus, Norra, Peapiiskop, Rosenborgi loss, Roskilde toomkirik, Saksamaa, Taani kuningas, 11. juuni, 1575, 1595, 1596, 1597, 1598, 1599, 1601, 1603, 1605, 1608, 1609, 1611, 1612, 1613, 1633, 1647, 1670, 26. juuni, 27. november, 8. aprill.
Abielu
Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev inimsuhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused.
Uus!!: Anna Katharina ja Abielu · Näe rohkem »
Brandenburgi mark
Brandenburgi mark (saksa keeles Mark Brandenburg, ka Markgrafschaft Brandenburg) oli Saksa-Rooma keisririigis aastail 1157–1815 eksisteerinud mark.
Uus!!: Anna Katharina ja Brandenburgi mark · Näe rohkem »
Christian IV
Christian IV. Portree autor: Pieter Isaacsz Christian IV (eestipäraselt ka Kristian IV; 12. aprill 1577 – 28. veebruar 1648) oli Taani kuningas 1588–1648.
Uus!!: Anna Katharina ja Christian IV · Näe rohkem »
Frederik III
pisi Frederik III (18. märts 1609 Haderslev – 9. veebruar 1670 Kopenhaagen) oli Taani ja Norra kuningas 1648.
Uus!!: Anna Katharina ja Frederik III · Näe rohkem »
Halle
Halle (ka Halle an der Saale) on linn Saksamaal, Saksi-Anhalti liidumaa suurim linn.
Uus!!: Anna Katharina ja Halle · Näe rohkem »
Jüütimaa
Jüütimaa Jüütimaa ehk Jüüti poolsaar (taani keeles Jylland, saksa keeles Jytland, friisi keeles Jutlân, alamsaksa keeles Jötlann) on poolsaar, mis langeb enam-vähem kokku Taani mandriosaga.
Uus!!: Anna Katharina ja Jüütimaa · Näe rohkem »
Kalvinism
Kalvinism (ka reformeeritud traditsioon, reformeeritud kristlus, reformeeritud protestantism, reformeeritud usk) on 16.
Uus!!: Anna Katharina ja Kalvinism · Näe rohkem »
Kopenhaagen
Vilhelm Arnesen, "Vaade Borsgravenilt Borseni, Christiansborgi ja tornide poole" (1924) Kopenhaageni Nyhavn õhtul Kopenhaagen on Taani pealinn.
Uus!!: Anna Katharina ja Kopenhaagen · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Anna Katharina ja Luterlus · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Anna Katharina ja Norra · Näe rohkem »
Peapiiskop
Peapiiskop on kiriku hierarhias kindla kirikupiirkonna (piiskopkonna) kõrgeim ülevaataja.
Uus!!: Anna Katharina ja Peapiiskop · Näe rohkem »
Rosenborgi loss
thumb Rosenborgi loss on väike loss Kopenhaagenis Taanis.
Uus!!: Anna Katharina ja Rosenborgi loss · Näe rohkem »
Roskilde toomkirik
Roskilde toomkirik Sisevaade Roskilde toomkirik on kirik Roskildes Taanis.
Uus!!: Anna Katharina ja Roskilde toomkirik · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Anna Katharina ja Saksamaa · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Anna Katharina ja Taani kuningas · Näe rohkem »
11. juuni
11.
Uus!!: Anna Katharina ja 11. juuni · Näe rohkem »
1575
1575.
Uus!!: Anna Katharina ja 1575 · Näe rohkem »
1595
1595.
Uus!!: Anna Katharina ja 1595 · Näe rohkem »
1596
1596.
Uus!!: Anna Katharina ja 1596 · Näe rohkem »
1597
1597.
Uus!!: Anna Katharina ja 1597 · Näe rohkem »
1598
1598.
Uus!!: Anna Katharina ja 1598 · Näe rohkem »
1599
1599.
Uus!!: Anna Katharina ja 1599 · Näe rohkem »
1601
1601.
Uus!!: Anna Katharina ja 1601 · Näe rohkem »
1603
1603.
Uus!!: Anna Katharina ja 1603 · Näe rohkem »
1605
1605.
Uus!!: Anna Katharina ja 1605 · Näe rohkem »
1608
1608.
Uus!!: Anna Katharina ja 1608 · Näe rohkem »
1609
1609.
Uus!!: Anna Katharina ja 1609 · Näe rohkem »
1611
1611.
Uus!!: Anna Katharina ja 1611 · Näe rohkem »
1612
1612.
Uus!!: Anna Katharina ja 1612 · Näe rohkem »
1613
1613.
Uus!!: Anna Katharina ja 1613 · Näe rohkem »
1633
1633.
Uus!!: Anna Katharina ja 1633 · Näe rohkem »
1647
1647.
Uus!!: Anna Katharina ja 1647 · Näe rohkem »
1670
1670.
Uus!!: Anna Katharina ja 1670 · Näe rohkem »
26. juuni
26.
Uus!!: Anna Katharina ja 26. juuni · Näe rohkem »
27. november
27.
Uus!!: Anna Katharina ja 27. november · Näe rohkem »
8. aprill
8.
Uus!!: Anna Katharina ja 8. aprill · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Anna Cathrine, Anna Kathrine, Anne Catherine, Brandenburgi Anna Cathrine, Brandenburgi Anna Katharina, Brandenburgi Anna Kathrine, Brandenburgi Anne Catherine.