Sisukord
19 suhted: Faktuur, Gregoriuse koraal, Häältejuhtimine, Improvisatsioon, Keskaja muusika, Kompositsioonimeetod, Konsonants, Kornet, Kvart, Kvint, Muusikainstrument, Oktav, Orel, Organum, Plokkflööt, Polüfoonia, Sopran, Tenor (partii), Viiul.
Faktuur
Faktuur on materjali pinnakoe või -töötluse iseloom või krobelisuse määr.
Vaata Discantus ja Faktuur
Gregoriuse koraal
Gregorius Suur dikteerib koraali, mida talle Püha Vaimu läbi – pildil kujutatud tuvina – on sisendatud. Kirjutaja ees vahatahvlil on näha neumad. "Hartkeri antifonaarium". Sankt-Galleni klooster, umbes 1000 pKr Gregoriuse koraal ehk gregoriuse laul, varem ka gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul (ladina keeles cantus gregorianus) on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on saanud nimetuse paavst Gregorius Suure järgi.
Vaata Discantus ja Gregoriuse koraal
Häältejuhtimine
Häältejuhtimine on muusikas vähemalt kahe meloodia liikumine samas või erinevas suunas.
Vaata Discantus ja Häältejuhtimine
Improvisatsioon
Childe Hassam, "Improvisatsioon" (1899) Improvisatsioon ehk improviseerimine ehk improviseering (itaalia improvvisazione) on hetkelooming.
Vaata Discantus ja Improvisatsioon
Keskaja muusika
Keskaegne missa Victimae Paschali Laudes Keskaja muusika on keskajal loodud muusika.
Vaata Discantus ja Keskaja muusika
Kompositsioonimeetod
Kompositsioonimeetod (saksa keeles Kompositionsmethode) ehk kompositsioonitehnika (inglise keeles music composition technique) on muusikas õpetus, kunst ja oskus muusikaliste objektide muutmiseks, organiseerimiseks ja seostamiseks.
Vaata Discantus ja Kompositsioonimeetod
Konsonants
Konsonants (ladina keeles "kooskõla") on kahe või enama ühise osaheliga sonants (kõlasobivus), mis tunnetuslikult mõjub pingevabana, rahulikuna.
Vaata Discantus ja Konsonants
Kornet
Postisarv Kornet (prantsuse, itaalia cornetto – sarveke) on ovaaliks keeratud silindrilise, otsast laieneva toruga ning kausshuulikuga vaskpuhkpill.
Vaata Discantus ja Kornet
Kvart
Kvart ((a) puhas kvart, (b) suurendatud kvart (c) vähendatud kvart Lüüdia mažoor (mažoorne helirida) erineb joonia mažoorist kõrge IV astme poolest, mida nimetatakse lüüdia kvardiks (suurendatud kvart) Lüüdia helireas „lüüdia kvart“ Kvarti peetakse klassikalises harmoonias dissoneerivaks intervalliks.
Vaata Discantus ja Kvart
Kvint
Kvint ((a)puhas kvint (b) vähendatud kvint (c) suurendatud kvint Kvint on konsoneeriv intervall. Oktavi ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1: 3. Igast helist oktavi ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine ülemheli. Viiuli, vioola (altviiuli) ja tšello keeled häälestatakse üksteisest kvintide kaugusele.
Vaata Discantus ja Kvint
Muusikainstrument
Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikas heli tekitamise vahend.
Vaata Discantus ja Muusikainstrument
Oktav
Oktav ehk oktaav (Näited: a – puhas oktav, b – vähendatud oktav; c – suurendatud oktav.
Vaata Discantus ja Oktav
Orel
Orelikontsert Adelaide'is 2020. aastal Orel on muusikainstrument, mis tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erineva suurusega puidust või metallist vilede.
Vaata Discantus ja Orel
Organum
Perotinus, kolmehäälne organum ''Alleluia nativitatis'' Paralleelorganum ''Tu patris sempiternus...'' traktaadis "Musica enchiriadis" Perotinuse neljahäälne organum "Viderunt omnes" Organum (vanakreeka keeles ὄργανον organon 'instrument', 'tööriist') on Lääne-Euroopa keskaja muusikas esinev varaseim polüfoonia tüüp.
Vaata Discantus ja Organum
Plokkflööt
Plokkflööt on puupuhkpill.
Vaata Discantus ja Plokkflööt
Polüfoonia
Polüfoonia (kreeka keeles poly palju + phone hääl) on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus.
Vaata Discantus ja Polüfoonia
Sopran
Sopran on kõrgeim naishääle liik.
Vaata Discantus ja Sopran
Tenor (partii)
Tenor (ladina keeles tenere, hoidma) on keskaja ja renessanssmuusikas polüfoonilise faktuuri nö kandev partii, millega suhtes loodi muud partiid.
Vaata Discantus ja Tenor (partii)
Viiul
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Vaata Discantus ja Viiul