Kiiremini kui brauser!
12 suhted: Eesti NSV Ülemkohus, Enn Tarto, Jaan Isotamm, Koolinoorte vastupanuorganisatsioonid, Tartu, Toomemägi, Ungari ülestõus (1956), 12. märts, 13. märts, 1956, 1957, 4. november.
Eesti NSV Ülemkohus
Eesti NSV Ülemkohus oli Eesti NSV kõrgeim kohtuorgan, mis muu hulgas tegi järelevalvet kõikide Eesti rahvakohtute tegevuse üle.
Uus!!: Eesti Noorte Malev ja Eesti NSV Ülemkohus · Näe rohkem »
Enn Tarto
Enn Tarto (2007) Enn Tarto andmas intervjuud Eesti Vabariigi 95. aastapäeva puhul Tartu tähetorni juures 24. veebruaril 2013 Enn Tarto (25. september 1938 Tartu – 18. juuli 2021 Tartu) oli Eesti poliitik ja vabadusvõitleja, üks aktiivsemaid Eesti Vabariigi taastamise eest võitlejaid, üks Balti apelli koostajaid ja allkirjastajaid.
Uus!!: Eesti Noorte Malev ja Enn Tarto · Näe rohkem »
Jaan Isotamm
Jaan Isotamm (luuletajanimi Johnny B. Isotamm; 19. oktoober 1939 Tartu – 2. juuni 2014) oli eesti luuletaja ja toimetaja.
Uus!!: Eesti Noorte Malev ja Jaan Isotamm · Näe rohkem »
Koolinoorte vastupanuorganisatsioonid
Koolinoorte vastupanuorganisatsioonid olid isamaalise kasvatuse saanud aateliste Eesti kooliõpilaste vastupanuorganisatsioonid, mis moodustati kommunistliku Nõukogude okupatsiooni ajal aastatel 1944–1959.
Uus!!: Eesti Noorte Malev ja Koolinoorte vastupanuorganisatsioonid · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Eesti Noorte Malev ja Tartu · Näe rohkem »
Toomemägi
Toomemäe pargi kaart Toomemägi ja toomkirik droonilt. 2021. aasta juuli Tartu toomkirik Toomemäel Toomemägi (ka Toome) on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik Tartu linnas Emajõe ürgoru paremal kaldal.
Uus!!: Eesti Noorte Malev ja Toomemägi · Näe rohkem »
Ungari ülestõus (1956)
Ungari ülestõus ehk Ungari vastuhakk ehk Ungari revolutsioon (ungari keeles 1956-os forradalom ehk 1956-os felkelés) oli rahvuslik spontaanne vastuhakk kommunistide juhitud Ungari Rahvademokraatliku Vabariigi nõukogudemeelsele poliitikale. Ülestõus kestis 1956. aasta 23. oktoobrist 10. novembrini. Ülestõus algas üliõpilaste meeleavaldusega, milles osalejad marssisid läbi Budapesti südame parlamendihoone juurde. See köitis tuhandete inimeste tähelepanu. Üliõpilasdelegatsioon, mis sisenes raadiomajja, et levitada oma nõudmisi, peeti kinni. Kui väljas viibinud demonstrandid nõudsid delegatsiooni vabastamist, avas riiklik julgeolekupolitsei (Államvédelmi Hatóság ehk ÁVH) nende pihta tule. Uudis intsidendist levis kiiresti ning põhjustas pealinnas rahutusi ja vägivalda. Ülestõus levis kiiresti üle riigi ja viis valitsuse langemiseni. Tuhanded inimesed organiseerusid relvarühmitustesse ja asusid võitlusse ÁVH ja Nõukogude vägede vastu. Paljud nõukogudemeelsed kommunistid ja ÁVH liikmed hukati või vangistati, samas kui endised vangid vabastati. Ajutised nõukogud võtsid Ungari Töörahva Parteilt üle kontrolli munitsipaalasutuste üle ning nõudsid poliitilisi muutusi. Uus valitsus saatis formaalselt laiali ÁVH, väljendas kavatsust lahkuda Varssavi Paktist ja lubas taastada vabad valimised. 1956. aasta oktoobri lõpuks vaibus ägedam võitlus ja olukord riigis hakkas normaliseeruma. Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee Presiidium oli valmis alustama läbirääkimisi Nõukogude vägede väljaviimise osas. Ühel hetkel muutis see aga meelt ja asus revolutsiooni lämmatama. 4. novembril 1956 tungisid Nõukogude Liidu relvajõud Budapesti ja teistesse riigi piirkondadesse. Ungarlaste vastupanu kestis 10. novembrini. Konfliktis hukkus üle 2500 ungarlase ja 700 Nõukogude sõjaväelase. Riigist põgenes 200 000 ungarlast. Ülestõusule järgnesid massilised arreteerimised ja tagakiusamine. 1957. aasta jaanuariks oli Nõukogude Liidu abiga ametisse seatud Ungari uus valitsus keelustanud kõik opositsiooniliikumised. Taoline käitumine suurendas NSV Liidu mõjuvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid tekitas võõristust paljude Lääne marksistide hulgas. Debatid 1956. aasta Ungari ülestõusu üle olid Ungaris keelatud üle 30 aasta, kuid pärast 1980. aastate 'sula' on ungarlaste vastuhakk olnud olulisel kohal nii akadeemilises uurimistöös kui ka avalikus arutelus. Pärast kommunistliku Ungari kokkuvarisemist 1989. aastal kuulutati 23. oktoober rahvuspühaks.
Uus!!: Eesti Noorte Malev ja Ungari ülestõus (1956) · Näe rohkem »
12. märts
12.
Uus!!: Eesti Noorte Malev ja 12. märts · Näe rohkem »
13. märts
13.
Uus!!: Eesti Noorte Malev ja 13. märts · Näe rohkem »
1956
1956.
Uus!!: Eesti Noorte Malev ja 1956 · Näe rohkem »
1957
1957.
Uus!!: Eesti Noorte Malev ja 1957 · Näe rohkem »
4. november
4.
