Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)

Index Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)

Eesti Vabariigi 1920.

Sisukord

  1. 34 suhted: Artur Mägi, Artur Sirk, Asutav Kogu, Dekreet, Demokraatia, Eesti, Eesti Vabariigi põhiseadus (1934), Eesti Vabariigi põhiseadus (1938), I Riigikogu, Jean-Jacques Rousseau, Johan Jans, Kaitseseisukord, Karl Ast, Kindralkuberner, Konstantin Pätsi neljas valitsus, Laiarööpmeline raudtee, Põhiseadus, Põllumeeste Kogud, Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks, Rahvaleht, Referendum, Riigikogu, Riigivanem, Seadusandlik võim, Sisekaitseülem, Täidesaatev võim, V Riigikogu, Vabadusrist, Valitsuskriis, 15. juuni, 1920, 1934, 21. detsember, 24. jaanuar.

Artur Mägi

Artur Mägi (29. august 1904 Väinjärve vald, Koeru kihelkond, Järvamaa – 9. november 1981 Uppsala) oli eesti õigusteadlane.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Artur Mägi

Artur Sirk

Artur SirkArtur Johannes Sirk VR II/3 (25. september 1900 Lehtse vald, Järvamaa – 2. august 1937 Echternach, Luksemburg) oli Eesti advokaat ja poliitik, Eesti Vabadussõjalaste Liidu aseesimees.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Artur Sirk

Asutav Kogu

Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Asutav Kogu

Dekreet

Dekreet on riigipea või valitsuse poolt antud seadus.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Dekreet

Demokraatia

Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Demokraatia

Eesti

Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Eesti

Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)

Eesti Vabariigi põhiseadus oli Eesti Vabariigi teine põhiseadus.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)

Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)

Eesti Vabariigi 1938.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)

I Riigikogu

I Riigikogu oli Riigikogu esimene koosseis, Eesti esindusorgan aastail 1920–1923.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja I Riigikogu

Jean-Jacques Rousseau

Jean-Jacques Rousseau (ka Jean Jacques Rousseau; 28. juuni 1712 Genf, Genfi Vabariik – 2. juuli 1778 Ermenonville, Prantsusmaa) oli prantsuse filosoof ja kirjanik.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Jean-Jacques Rousseau

Johan Jans

Johan Jans Johan Jans (ka Juhan Jans; 8. veebruar 1880 Aakre vald, Tartumaa – 21. detsember 1941 Ussollag, Solikamsk) oli Eesti poliitik, advokaat ja publitsist.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Johan Jans

Kaitseseisukord

Eesti Vabariigis kehtis sõjaseisukord 1918–1920, 1924–1926 ja 1934–1940.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Kaitseseisukord

Karl Ast

Karl Ast (kirjanikunimi Karl Rumor; 19. veebruar 1886 Orava vald, Võrumaa – 9. juuli 1971 New York) oli Eesti kirjanik ja poliitik.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Karl Ast

Kindralkuberner

Kindralkuberner on monarhi asevalitseja iseseisvas riigis, suures koloonias või haldusüksuses.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Kindralkuberner

Konstantin Pätsi neljas valitsus

Konstantin Pätsi neljas valitsus oli ametis 1. novembrist 1932 kuni 18. maini 1933.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Konstantin Pätsi neljas valitsus

Laiarööpmeline raudtee

Laiarööpmeline raudtee on rongide liiklemiseks ehitatud rööbastee, mille rööbaste vahekaugus (rööpme laius) on suurem kui 1435 mm.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Laiarööpmeline raudtee

Põhiseadus

Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Põhiseadus

Põllumeeste Kogud

Põllumeeste Kogud (kaasaegses kirjanduses ka Põllumeestekogud; inglise keeles Farmers' Assemblies) oli 1920.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Põllumeeste Kogud

Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks

Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks toimusid aastail 1932–1933 1920. aasta Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise eesmärgil.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Rahvahääletused põhiseaduse muutmiseks

Rahvaleht

Rahvaleht oli aastatel 1923–1940 ilmunud eestikeelne ajaleht.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Rahvaleht

Referendum

Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Referendum

Riigikogu

Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Riigikogu

Riigivanem

Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Riigivanem

Seadusandlik võim

Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Seadusandlik võim

Sisekaitseülem

Sisekaitseülem on Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohtude korral riigisisese julgeoleku ja korra tagamise eest vastutav riigiametnik.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Sisekaitseülem

Täidesaatev võim

Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Täidesaatev võim

V Riigikogu

V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja V Riigikogu

Vabadusrist

Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Vabadusrist

Valitsuskriis

Valitsuskriis on olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele; valitsuskriisi lahendamiseks asendatakse kas mõni minister või kogu valitsuse koosseis.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja Valitsuskriis

15. juuni

15.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja 15. juuni

1920

1920.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja 1920

1934

1934.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja 1934

21. detsember

21.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja 21. detsember

24. jaanuar

24.

Vaata Eesti Vabariigi põhiseadus (1920) ja 24. jaanuar

Tuntud ka kui 1920. aasta põhiseadus, Eesti Vabariigi I põhiseadus, Esimene Eesti põhiseadus.