Ava Google MapsisSisukord
235 suhted: Advokaat, Ago Pajur, Alampalk, Asutav Kogu, Asutav kogu (üldmõiste), Asutava Kogu valimised, Avalik-õiguslik juriidiline isik, Üksikkandidaat, Ülle Madise, Balti Assamblee, Belgia, Bolševikud, D'Hondti meetod, De facto, Dekreet, Demokraatia, Denonsseerimine, Eesti, Eesti Arengufond, Eesti Keskerakond, Eesti kodakondsus, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, Eesti NSV Ülemnõukogu, Eesti Pank, Eesti peaminister, Eesti president, Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Reformierakond, Eesti riigieelarve, Eesti Töötava Rahva Liit, Eesti Vabariigi põhiseadus, Eesti Vabariigi põhiseadus (1920), Eesti Vabariigi põhiseadus (1934), Eesti Vabariigi põhiseadus (1938), Eesti Vabariigi põhiseadus (1992), Eesti valimisringkonnad, Eesti valitsus, Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, Eestimaa Päästekomitee, Elektrooniline hääletamine, Erakond, Erakond Eesti 200, Eriõigus, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee, Euroopa Liit, Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, Euroopa Parlament, Hare'i kvoot, Hent Kalmo, I Riigikogu, ... Laienda indeks (185 rohkem) »
- Eesti valitsus
Advokaat
Advokaat Suurbritannias (XX sajand) Advokaat tähendab ennekõike sellist juristi, kelle peamiseks ülesandeks on klientide kohtus esindamine.
Vaata Riigikogu ja Advokaat
Ago Pajur
Ago Pajur (sündinud 24. märtsil 1962 Türil) on Eesti ajaloolane ja Tartu Ülikooli õppejõud, alates 1999.
Vaata Riigikogu ja Ago Pajur
Alampalk
Alampalk ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär (Eestis 2009. aastast kehtiva töölepingu seaduse järgi töötasu alammäär, 1994–2009 kehtinud palgaseaduse järgi palga alammäär) on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta.
Vaata Riigikogu ja Alampalk
Asutav Kogu
Asutav Kogu (Eesti Asutav Kogu) oli Eesti rahvaesindus ja seadusandliku võimu organ (parlament) 23. aprillist 1919 kuni 20. detsembrini 1920.
Vaata Riigikogu ja Asutav Kogu
Asutav kogu (üldmõiste)
Asutav kogu on loodava riigi esinduskogu, mille ülesanne on töötada välja põhiseadus.
Vaata Riigikogu ja Asutav kogu (üldmõiste)
Asutava Kogu valimised
Asutava Kogu valimised toimusid 5.–7. aprillil 1919.
Vaata Riigikogu ja Asutava Kogu valimised
Avalik-õiguslik juriidiline isik
Avalik-õiguslik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides (ühiskonna huvides).
Vaata Riigikogu ja Avalik-õiguslik juriidiline isik
Üksikkandidaat
Üksikkandidaat on poliitilisele ametikohale kandideeriv isik (kandidaat), kes ei ole ühegi partei nimekirjas esindatud.
Vaata Riigikogu ja Üksikkandidaat
Ülle Madise
Ülle Madise (2015) Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil Ülle Madise (aastani 2000 Ülle Anton; sündinud 11. detsembril 1974 Tartus) on eesti jurist, alates 31. märtsist 2015 Eesti õiguskantsler.
Vaata Riigikogu ja Ülle Madise
Balti Assamblee
Balti Assamblee istung Tallinnas Riigikogu saalis (2011) Balti Assamblee (läti keeles Baltijas Asambleja, leedu keeles Baltijos Asambleja) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamentide tegevust.
Vaata Riigikogu ja Balti Assamblee
Belgia
Belgia (ametlikult Belgia Kuningriik) on riik Lääne-Euroopas.
Vaata Riigikogu ja Belgia
Bolševikud
Bolševikud ehk enamlased (vene keeles большевики) olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei radikaalse tiiva esindajad.
Vaata Riigikogu ja Bolševikud
D'Hondti meetod
D'Hondti meetod on valimistulemuste selgitamise meetod suurima keskmise põhimõttel.
Vaata Riigikogu ja D'Hondti meetod
De facto
De facto (ladina keeles 'tegelikult', 'faktiliselt') tähendab midagi tegelikkuses eksisteerivat või toimunut, mis aga pole seadusega kinnistatud või fikseeritud.
Vaata Riigikogu ja De facto
Dekreet
Dekreet on riigipea või valitsuse poolt antud seadus.
Vaata Riigikogu ja Dekreet
Demokraatia
Naine 2007. aasta Prantsusmaa presidendivalimiste ajal hääletamas Demokraatia (ka rahva võim) on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Vaata Riigikogu ja Demokraatia
Denonsseerimine
Denonsseerimine ehk lepingust väljumine on rahvusvahelis-õiguslik toiming, millega riik lõpetab ühepoolselt rahvusvahelisest lepingust talle tulenevad kohustused.
Vaata Riigikogu ja Denonsseerimine
Eesti
Eesti Vabariik on riik Põhja-Euroopas.
Vaata Riigikogu ja Eesti
Eesti Arengufond
Eesti Arengufond (inglise Estonian Development Fund) oli Riigikogule alluv avalik-õiguslik asutus.
Vaata Riigikogu ja Eesti Arengufond
Eesti Keskerakond
Eesti Keskerakond on Eesti partei, mis loodi 1991.
Vaata Riigikogu ja Eesti Keskerakond
Eesti kodakondsus
Eesti kodakondsus on riigiõiguslik termin, millega määratletakse isiku suhe Eesti Vabariigiga.
Vaata Riigikogu ja Eesti kodakondsus
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (lühend EKRE) on Eesti erakond, mis kasvas välja Eestimaa Rahvaliidust, kui sellega ühinesid 2012.
Vaata Riigikogu ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Eesti NSV Ülemnõukogu
Eesti NSV Ülemnõukogu ehk Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu oli NSVL-i näiline Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan aastatel 1940-1941 ja 1944-1990.
Vaata Riigikogu ja Eesti NSV Ülemnõukogu
Eesti Pank
Eesti panga logo Eesti Panga peahoone aadressil Estonia puiestee 13. Hoone valmis aastal 1935, arhitektid on Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti Panga kasutuses aastast 1992 Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank.
Vaata Riigikogu ja Eesti Pank
Eesti peaminister
Peaminister on Vabariigi Valitsuse liige, kelle peamine ülesanne on valitsuse esindamine ja selle tegevuse nii formaalne kui sisuline juhtimine.
Vaata Riigikogu ja Eesti peaminister
Eesti president
Eesti president (institutsiooni ametlik nimetus Vabariigi President) on Eesti Vabariigi riigipea.
Vaata Riigikogu ja Eesti president
Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Rahvusraamatukogu (lühend RaRa) on Eesti info-, teadus-, arendus- ja kultuuriasutus.
Vaata Riigikogu ja Eesti Rahvusraamatukogu
Eesti Reformierakond
Eesti Reformierakond on 13.
Vaata Riigikogu ja Eesti Reformierakond
Eesti riigieelarve
Eesti riigieelarve on Eesti keskvalitsuse eelarve.
Vaata Riigikogu ja Eesti riigieelarve
Eesti Töötava Rahva Liit
Eesti Töötava Rahva Liit oli Eestimaa Kommunistliku Partei algatusel moodustatud valimisblokk 1940. aasta Riigivolikogu valimistel.
Vaata Riigikogu ja Eesti Töötava Rahva Liit
Eesti Vabariigi põhiseadus
Eesti Vabariigi põhiseadus (lühend PS) on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument.
Vaata Riigikogu ja Eesti Vabariigi põhiseadus
Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)
Eesti Vabariigi 1920.
Vaata Riigikogu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)
Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)
Eesti Vabariigi põhiseadus oli Eesti Vabariigi teine põhiseadus.
Vaata Riigikogu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)
Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)
Eesti Vabariigi 1938.
Vaata Riigikogu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)
Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)
Eesti Vabariigi 1992.
Vaata Riigikogu ja Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)
Eesti valimisringkonnad
Eesti valimisringkonnad on valimisteks (Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu või Euroopa Parlamendi valimised) moodustatud territoriaalsed üksused (valimisringkonnad), mille piires jagatakse mandaate.
Vaata Riigikogu ja Eesti valimisringkonnad
Eesti valitsus
Stenbocki maja Eesti valitsus (ametlikult Vabariigi Valitsus) on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan, mis tegutseb Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel.
Vaata Riigikogu ja Eesti valitsus
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, mitteametlikult tuntud ka kui (Ajutine) Maanõukogu, Eesti Maanõukogu, (Eesti) Maapäev, Eestimaa kubermangu ajutine semstvonõukogu, oli 1917.
Vaata Riigikogu ja Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu
Eestimaa Päästekomitee
Eestimaa Päästekomitee (ka Eestimaa Päästmise Komitee) oli 19.
Vaata Riigikogu ja Eestimaa Päästekomitee
Elektrooniline hääletamine
Euroopa Parlamendi valimised 2019. aastal, e-hääletamine Saksamaal Augsburgi ülikooli fuajees Elektrooniline hääletamine ehk e-hääletamine on hääletamine elektroonilise seadme vahendusel.
Vaata Riigikogu ja Elektrooniline hääletamine
Erakond
Erakond ehk partei on inimeste ühendus, mille eesmärk on väljendada oma liikmete poliitilisi huve, mõjutada riigi poliitikat ja taotleda kahe esimese eesmärgi elluviimiseks poliitilist võimu.
Vaata Riigikogu ja Erakond
Erakond Eesti 200
Eesti 200 on Eesti liberaalne erakond, mis loodi 3. novembril 2018.
Vaata Riigikogu ja Erakond Eesti 200
Eriõigus
Eriõigus (lex specialis) on riigipea poolt ainuisikuliselt, ilma valitsuse või muu valitsemisharu nõusoleku või heakskiiduta teostatav prerogatiiv.
Vaata Riigikogu ja Eriõigus
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee (OSCEPA) on üks Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni organitest.
Vaata Riigikogu ja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee
Euroopa Liit
Euroopa lipp Euroopa Liit 1. veebruaril 2020 Euroopa Liit on 27 liikmesriigiga majanduslik ja poliitiline ühendus, mis asub valdavalt Euroopas.
Vaata Riigikogu ja Euroopa Liit
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (ENPA, inglise keeles Parliamentary Assembly of the Council of Europe) on üks Euroopa Nõukogu kahest peamisest organist, mis koosneb 47 riigi parlamendidelegatsioonidest.
Vaata Riigikogu ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee
Euroopa Parlament
200px Euroopa Parlamendi hoone Brüsselis Euroopa Parlament (mitteametlikult ka europarlament) on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist.
Vaata Riigikogu ja Euroopa Parlament
Hare'i kvoot
Hare'i kvoot on lihtkvoot, mida kasutatakse valimistel mandaatide jagamiseks.
Vaata Riigikogu ja Hare'i kvoot
Hent Kalmo
Hent-Raul Kalmo (sündinud 2. augustil 1979) on eesti õigusteadlane.
Vaata Riigikogu ja Hent Kalmo
I Riigikogu
I Riigikogu oli Riigikogu esimene koosseis, Eesti esindusorgan aastail 1920–1923.
Vaata Riigikogu ja I Riigikogu
I Riigikogu valimised
I Riigikogu valimised toimusid 27.–29. novembril 1920.
Vaata Riigikogu ja I Riigikogu valimised
I Riigivolikogu
Riigivolikogu I koosseis valiti 24.
Vaata Riigikogu ja I Riigivolikogu
II Riigikogu
II Riigikogu volitused kestsid 7. juunist 1923 kuni 14. juunini 1926.
Vaata Riigikogu ja II Riigikogu
II Riigikogu valimised
II Riigikogu valimised toimusid 5.–7. mail 1923.
Vaata Riigikogu ja II Riigikogu valimised
III Riigikogu
III Riigikogu oli Eesti esindusorgan 15. juunist 1926 kuni 14. juunini 1929.
Vaata Riigikogu ja III Riigikogu
III Riigikogu valimised
III Riigikogu valimised toimusid 15.–17. mail 1926.
Vaata Riigikogu ja III Riigikogu valimised
Indemniteet
Indemniteet ehk parlamendiliikme vastutamatus on põhimõte, mille kohaselt parlamendiliige ei kanna distsiplinaar- ega kriminaalvastutust parlamendis tehtud avalduste eest.
Vaata Riigikogu ja Indemniteet
Isamaa Erakond
Erakonna Tallinna piirkonna kontor asus Wismari 11, arhitekt Erich Jacoby projekteeritud majas Isamaa (varem Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, lühend IRL; ametlikult ISAMAA Erakond, ka Isamaa erakond ja Isamaa Erakond) on rahvuslik konservatiivne partei, mille algust võib lugeda aastast 1992 (Rahvusliku Koonderakonna Isamaa moodustamisest) ja mis praegusel kujul sündis erakondade Isamaaliit ja Res Publica ühinemisel 2006.
Vaata Riigikogu ja Isamaa Erakond
Isikumandaat
Isikumandaat on Eestis Riigikogu valimistel ringkonnas võidetud mandaat.
Vaata Riigikogu ja Isikumandaat
IV Riigikogu
IV Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1929 kuni 14. juunini 1932.
Vaata Riigikogu ja IV Riigikogu
IV Riigikogu valimised
IV Riigikogu valimised toimusid 11.–13.
Vaata Riigikogu ja IV Riigikogu valimised
IX Riigikogu
IX Riigikogu koosseisu lõpupilt 2003. aastal IX Riigikogu oli Riigikogu koosseis, mille valisid Eesti kodanikud 1999. aasta Riigikogu valimistel 7. märtsil 1999.
Vaata Riigikogu ja IX Riigikogu
Jaak Valge
Jaak Valge 2022. aasta Arvamusfestivalil Jaak Valge 23. oktoobril 2013 esinemas Eesti raamatu päeval Rahvusraamatukogus Jaak Valge (sündinud 1. märtsil 1955 Kiviõli) on eesti ajaloolane ja poliitik.
Vaata Riigikogu ja Jaak Valge
Jaan Toomla
Jaan Toomla (kuni 1936 Torokoff; 8. mai 1929 Palamuse – 8. juuni 2007 Tallinn) oli eesti kirjastaja, toimetaja ja bibliofiil.
Vaata Riigikogu ja Jaan Toomla
Janar Jäätma
Janar Jäätma (sündinud 18. augustil 1984) on Eesti jurist, kohtunik.
Vaata Riigikogu ja Janar Jäätma
Jüri Põld
Jüri Põld (sündinud 21. juunil 1956 Kuressaares) on Eesti jurist, endine Riigikohtu kohtunik.
Vaata Riigikogu ja Jüri Põld
Jüri Ratas
Jüri Ratas 2011. aastal Jüri Ratas (sündinud 2. juulil 1978 Tallinnas) on Eesti poliitik, alates 18.
Vaata Riigikogu ja Jüri Ratas
Johannes Reintalu
Johannes Reintalu (kuni 1935 Johannes Reinthal; 31. märts 1875 Kurista vald, Põltsamaa kihelkond, Viljandimaa – 1. aprill 1945 Tallinn) oli Eesti ajakirjanik, riigitegelane, majandusteadlane ja õpetaja.
Vaata Riigikogu ja Johannes Reintalu
Johannes Voltri
Johannes Richard Voltri (sündinud 1995. aastal Tallinnas) on Eesti ajakirjanik.
Vaata Riigikogu ja Johannes Voltri
Juhan Sarv
Riigikohtunik Juhan Sarv andis enne ametikohustuste täitmisele asumist 30.01.2020 Riigikogu ees ametivande Juhan Sarv (sündinud 17. aprillil 1980) on Eesti jurist, riigikohtunik (kriminaalkolleegiumi liige).
Vaata Riigikogu ja Juhan Sarv
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Vaata Riigikogu ja Kaitseliit
Kaja Kallase kolmas valitsus
Kaja Kallase kolmas valitsus on 53.
Vaata Riigikogu ja Kaja Kallase kolmas valitsus
Kautsjon
Kautsjon (ladina keeles cautio; ettevaatus) on varaline või mittevaralise kohustuse täitmist tagav rahasumma, millest maksja kohustuse täitmata jätmisel ilma jääb.
Vaata Riigikogu ja Kautsjon
Koalitsioonivalitsus
Koalitsioonivalitsus ehk valitsusliit on mitme erakonna vaheline ajutine liit parlamentaarse demokraatiaga riigis valitsuse moodustamiseks.
Vaata Riigikogu ja Koalitsioonivalitsus
Kohalik omavalitsus
Kohalik omavalitsus (lühend KOV) on kohaliku omavalitsuse üksuse (Eestis valla või linna) demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust.
Vaata Riigikogu ja Kohalik omavalitsus
Kohtutäitur
Kohtutäitur on Eesti Vabariigis vabakutseline isik, kellele riik on delegeerinud õigused ja kohustused viia riigi nimel läbi sundtäitmisega seotud toiminguid ehk täitetoiminguid.
Vaata Riigikogu ja Kohtutäitur
Kohtuvõim
Kohtuvõim on õigust mõistev võim, seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim.
Vaata Riigikogu ja Kohtuvõim
Konstantin Päts
Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald, Pärnumaa – 18. jaanuar 1956 Buraševo, Kalinini oblast, Venemaa (end. NSVL)) oli riigitegelane, jurist, ajakirjanik, aastatel 1918–1940 üks mõjuvõimsamaid Eesti Vabariigi poliitikuid ja Eesti esimene president (1938–1940).
Vaata Riigikogu ja Konstantin Päts
Kriminaalmenetlus
Kriminaalmenetlus (ingl criminal procedure) on menetlus, mille käigus selgitatakse kuriteo asjaolud.
Vaata Riigikogu ja Kriminaalmenetlus
Lauri Hussar
Lauri Hussar, 2023 Lauri Hussar (sündinud 4. septembril 1973 Võrus) on Eesti poliitik ja ajakirjanikAndres Kalvik "" Wõrumaa Teataja, 18.
Vaata Riigikogu ja Lauri Hussar
Linnapea
Linnapea ehk meer on linna kui kohaliku omavalitsuse üksuse valitsuse (linnavalitsuse) juht.
Vaata Riigikogu ja Linnapea
Maaseadus
Kabala mõisa peahoonel olev kõrgusmärk Maaseadus (inglise keeles land law act) on 1919.
Vaata Riigikogu ja Maaseadus
Majoritaarne valimissüsteem
Majoritaarne valimissüsteem ehk enamusvalimised (inglise keeles First-past-the-post) on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei (või isikuvalimise puhul isik) saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled lähevad kaotsi ja ühiskonna vähemusse jäänud osa jääb esindamata.
Vaata Riigikogu ja Majoritaarne valimissüsteem
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.
Vaata Riigikogu ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Mart Nutt
Mart Nutt (21. märts 1962 – 2. juuni 2019) oli Eesti poliitik ja ajaloolane, Riigikogu liige.
Vaata Riigikogu ja Mart Nutt
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Vaata Riigikogu ja Märts
Minister
Minister on riigihalduse mõnd konkreetset valdkonda, harilikult ministeeriumi juhtiv poliitik.
Vaata Riigikogu ja Minister
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Riigikogu ja Nõukogude Liit
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Vaata Riigikogu ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Notar
Notar on avalik-õigusliku ametiga sõltumatu füüsiline isik, kelle ülesanne on tagada õigussuhete turvalisus ja ennetada õigusvaidlusi.
Vaata Riigikogu ja Notar
NSV Liidu relvajõud
NSV Liidu relvajõud (vene keeles Вооружённые Силы СССР Vooružonnõje Silõ SSSR) oli NSV Liidu riiklik sõjaline organisatsioon.
Vaata Riigikogu ja NSV Liidu relvajõud
Oliver Kask
Oliver Kask (sündinud 10. septembril 1976) on Eesti jurist, kohtunik.
Vaata Riigikogu ja Oliver Kask
Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsus Eesti riiklikust iseseisvusest võeti vastu 20. augustil 1991.
Vaata Riigikogu ja Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
Palk
Palk ehk töötasu ehk teenistus on töö tegemise eest makstav rahaline või aineline tasu.
Vaata Riigikogu ja Palk
Parlamendirühm
Parlamendirühm on Riigikogu liikmete rühm, mis tegeleb teise riigi parlamendiga suhtlemise tõhustamise, Eesti välispoliitiliste eesmärkide elluviimise ja Eesti tutvustamise toetamisega selles riigis.
Vaata Riigikogu ja Parlamendirühm
Parlament
Seimis 1791. aastal (Kazimierz Wojniakowski maal, 1806) Parlament on üleriigiline seadusandlik esinduskogu ja -asutus, mille liikmed on valitud üldistel ühetaolistel otsestel salajastel vabadel valimistel.
Vaata Riigikogu ja Parlament
Parlamentaarne vabariik
'''Valitsussüsteemide kaart''' Parlamentaarne vabariik on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on president või riigipea puudub.
Vaata Riigikogu ja Parlamentaarne vabariik
Pärnu
Pärnu on sadamalinn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres Pärnu jõe alamjooksul, linnasisese linnana samanimelise haldusüksuse ja Pärnu maakonna halduskeskus.
Vaata Riigikogu ja Pärnu
Pühapäev
Pühapäev on nädala päev, millele eelneb laupäev ja järgneb esmaspäev.
Vaata Riigikogu ja Pühapäev
Põhiseadus
Põhiseadus ehk konstitutsioon määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused.
Vaata Riigikogu ja Põhiseadus
Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne
Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne oli 1937.
Vaata Riigikogu ja Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne
Peaminister Riigivanema ülesannetes
Peaminister Riigivanema ülesannetes oli Eesti riigipea ametinimetus aastail 1934–1937.
Vaata Riigikogu ja Peaminister Riigivanema ülesannetes
Populism
Rahvusvaheline Occupy liikumine oli oma retoorikaga "99%" (rahvas) "1%" (eliidi) vastu näide populistlikust ühiskondlikust liikumisest Koomiks aastast 1896, milles William Jennings Bryan, vankumatu populismi toetaja, on neelanud Ameerika Demokraatliku Partei sümboli Populism (ladina sõnast populus 'rahvas') on diskursus, ideoloogia või maailmavaade, mis kritiseerib ja mõistab hukka "eliiti" ning tõstab esile "rahvast".
Vaata Riigikogu ja Populism
President
President on paljude organisatsioonide, ettevõtete, asutuste ja riikide juhi tiitel.
Vaata Riigikogu ja President
Presidentaalne vabariik
Presidentaalne vabariik on riigi valitsemise vorm, kus president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis.
Vaata Riigikogu ja Presidentaalne vabariik
Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses
Rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks oli Eestis 17.–19. veebruarini 1923 toimunud rahvahääletus, kus otsustati avalike algkoolide seaduse muutmise üle.
Vaata Riigikogu ja Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses
Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933)
Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks toimus 10., 11. ja 12. juunil 1933.
Vaata Riigikogu ja Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933)
Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)
Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks toimus 14., 15. ja 16. oktoobril ja korraldati uue põhiseaduse poolt või vastu hääletamiseks.
Vaata Riigikogu ja Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)
Rahvuskogu
Rahvuskogu oli Eesti eriülesandega rahvaesindus, mis tegutses 1937.
Vaata Riigikogu ja Rahvuskogu
Rahvusvaheline leping
Rahvusvaheline leping on kõige laiemas mõttes rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkulepe.
Vaata Riigikogu ja Rahvusvaheline leping
Rait Maruste
Rait Maruste (2011) Rait Maruste (sündinud 27. septembril 1953 Pärnus) on Eesti jurist, endine kohtunik ja poliitik, XII Riigikogu liige ja selle põhiseaduskomisjoni esimees, XIII Riigikogu asendusliige.
Vaata Riigikogu ja Rait Maruste
Ratifitseerimine
Rahvusvahelises õiguses on ratifitseerimine ehk ratifikatsioon toiming, millega riik väljendab oma nõusolekut rahvusvahelise lepingu tema suhtes siduvaks muutumisele.
Vaata Riigikogu ja Ratifitseerimine
Raul Narits
Raul Narits (sündinud 19. septembril 1952) on eesti õigusteadlane.
Vaata Riigikogu ja Raul Narits
Rein Taagepera
Rein Taagepera, 2009 Rein Taagepera räägib statistikaprobleemidest sotsiaalteadustes (Tartu, 2018) Rein Taagepera (sündinud 28. veebruaril 1933 Tartus) on eesti päritolu ameerika politoloog ja Eesti poliitik.
Vaata Riigikogu ja Rein Taagepera
Riigiasutus
Riigiasutus on iga riigi kui halduse kandja asutus.
Vaata Riigikogu ja Riigiasutus
Riigikogu üldkoosolek
Riigikogu üldkoosolek oli põhiseaduslik institutsioon 1938. aasta põhiseaduse alusel.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu üldkoosolek
Riigikogu õiguskomisjon
Riigikogu õiguskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, "mille tööala on väga ulatuslik.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu õiguskomisjon
Riigikogu esimees
Riigikogu esimees (mitteametlikult ka spiiker) on Riigikogu liikmete hulgast valitud eesistuja, kes moodustab koos kahe aseesimehega Riigikogu juhatuse.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu esimees
Riigikogu esimene aseesimees
Riigikogu esimene aseesimees on Riigikogu juhatuse liige.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu esimene aseesimees
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (lühend ELAK; enne Euroopa Liiduga ühinemist Euroopa asjade komisjon (lühend EAK)) on Riigikogu alatine komisjon, "millel on Riigikogus Euroopa Liidu küsimustes otsustav ja koordineeriv roll.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon
Riigikogu fraktsioon
Riigikogu fraktsioon on Riigikogu liikmete moodustatud liit (fraktsioon).
Vaata Riigikogu ja Riigikogu fraktsioon
Riigikogu juhatus
Riigikogu juhatus on Riigikogu kolmest liikmest (Riigikogu esimees, Riigikogu I aseesimees, Riigikogu II aseesimees) moodustatud kollegiaalne instants, kes korraldab Riigikogu tööd.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu juhatus
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalvekomisjon, tuntud ka kui kapo komisjon, on riigi seadusandliku võimu järelevalvefunktsiooni täitev Riigikogu saadikutest moodustatav alaline komisjon, mis kontrollib täidesaatva võimu julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega seonduvates küsimustes, kellele on seadustega antud õigus teabehankes ja jälitusmenetluses riivata kodanike põhiseaduslikke õigusi – "Õigus eraelule, eraviisiliste kõneluste saljasusele (salajane pealtkuulamine), eluruumide puutumatusele jne.".
Vaata Riigikogu ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon
Riigikogu Kantselei
Riigikogu Kantselei on riigi ametiasutus, mille põhiülesanne on luua Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalikud tingimused.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu Kantselei
Riigikogu keskkonnakomisjon
Riigikogu keskkonnakomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mis "menetleb riigi keskkonnapoliitikat ja -kaitset, loodusressursside kasutamist ja looduskaitset, sh keskkonnaalaste rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimist käsitlevaid eelnõusid"http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/keskkonnakomisjon/ (vaadatud 21.05.2017).
Vaata Riigikogu ja Riigikogu keskkonnakomisjon
Riigikogu komisjonid
Riigikogu komisjon on Riigikogu organ.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu komisjonid
Riigikogu kultuurikomisjon
Riigikogu kultuurikomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mis "tegeleb haridust, teadust, noorsootööd, keelt, meediat, muinsuskaitset, sporti, loovisikuid, etendusasutusi, muuseume ja raamatukogusid käsitleva seadusloomega.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu kultuurikomisjon
Riigikogu maaelukomisjon
Riigikogu maaelukomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mis "suunab seadusandlikku tegevust ning arenguid maaelu- ja regionaalpoliitika, põllumajanduse, kalanduse, toidu, taime- ja loomakaitse, kohaliku omavalitsuse korralduse ning maareformi ja -korralduse valdkonnas"http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/maaelukomisjon/ (vaadatud 21.05.2017).
Vaata Riigikogu ja Riigikogu maaelukomisjon
Riigikogu majanduskomisjon
Riigikogu majanduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mis "suunab seadusloomet ja kontrollib valitsust paljudes majandusega seotud või seda otseselt mõjutavates valdkondades.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu majanduskomisjon
Riigikogu põhiseaduskomisjon
Riigikogu põhiseaduskomisjon (kuni 12.12.1994 riigiõiguskomisjon) on Riigikogu alatine komisjon, mille töövaldkond on piiritletud riigi põhiseadusliku korra seisukohalt tähtsust omavad riigi- ja haldusõiguse küsimustega.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu põhiseaduskomisjon
Riigikogu rahanduskomisjon
Riigikogu rahanduskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mis "tegeleb riigi rahanduspoliitikaga seotud õigusaktidega, nagu riigieelarvet ning maksundust ja pangandust reguleerivad eelnõud"http://www.riigikogu.ee/riigikogu/komisjonid/rahanduskomisjon/ (vaadatud 20.01.2016).
Vaata Riigikogu ja Riigikogu rahanduskomisjon
Riigikogu riigikaitsekomisjon
Riigikogu riigikaitsekomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mis "tegeleb riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivate eelnõudega, kontrollib oma valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist ning osaleb riigi julgeoleku- ja kaitsepoliitika kujundamisel.", Riigikogu (vaadatud 21.05.2017).
Vaata Riigikogu ja Riigikogu riigikaitsekomisjon
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Riigikogu sotsiaalkomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mis "tegeleb töövaldkonda, sotsiaalhoolekannet, sotsiaalkindlustust ja tervishoidu reguleerivate eelnõudega.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu sotsiaalkomisjon
Riigikogu teine aseesimees
Riigikogu teine aseesimees on Riigikogu juhatuse liige.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu teine aseesimees
Riigikogu valimise seadus
Riigikogu valimise seadus (lühend RKVS) on Eesti Vabariigi seadus, mis sätestab Riigikogu valimistega seonduva.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu valimise seadus
Riigikogu vanematekogu
Riigikogu vanematekogu on organ, mis koosneb Riigikogu juhatuse liikmetest ja Riigikogu fraktsioonide esimeestest.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu vanematekogu
Riigikogu väliskomisjon
Riigikogu väliskomisjon on Riigikogu alatine komisjon, mis tegeleb Eesti välispoliitika teemadega.
Vaata Riigikogu ja Riigikogu väliskomisjon
Riigikohtu esimees
Riigikohtu esimees on Eesti Riigikohtu tegevust juhtiv isik, kes on ex officio ka Riigikohtu üldkogu eesistuja ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi esimees.
Vaata Riigikogu ja Riigikohtu esimees
Riigikohus
Riigikohtu hoone Tartus, Lossi 17 Riigikohtu hoone Tartus Toomemäel Riigikohus on Eesti Vabariigi kohtusüsteemi kolmanda astme ja kolmanda lülina kõrgeim kohus.
Vaata Riigikogu ja Riigikohus
Riiginõukogu
Riiginõukogu oli 1938. aasta Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu teine koda.
Vaata Riigikogu ja Riiginõukogu
Riigipea
Riigipea on isik või isikute grupp, kellel on riigi poliitilises hierarhias kõrgeim positsioon.
Vaata Riigikogu ja Riigipea
Riigivanem
Riigivanem oli aastatel 1920–1934 Eesti valitsusjuhi nimetus riigipea ülesannetes ning aastatel 1934–1937 Eesti riigipea nimetus.
Vaata Riigikogu ja Riigivanem
Riigivolikogu
Riigivolikogu oli 1938. aasta põhiseaduse järgi kahekojalise Riigikogu 80-liikmeline esimene koda.
Vaata Riigikogu ja Riigivolikogu
Saadikupuutumatus
Saadikupuutumatus ehk immuniteet on põhimõte, mille kohaselt parlamendi liiget või mõnda muud kõrget riigiametnikku saab kriminaalvastutusele võtta ainult parlamendi loal.
Vaata Riigikogu ja Saadikupuutumatus
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Riigikogu ja Saksa keisririik
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Vaata Riigikogu ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Seadus
Seadus on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreeglite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt.
Vaata Riigikogu ja Seadus
Seadusandlik võim
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta.
Vaata Riigikogu ja Seadusandlik võim
Seaduseelnõu
Seaduseelnõu (ingl draft Act) on menetlema hakatava õigusakti terviktekst koos kõigi selle juurde kuuluvate rekvisiitidega.
Vaata Riigikogu ja Seaduseelnõu
Seadusloome
Seadusloome on seaduste valmimise protsess.
Vaata Riigikogu ja Seadusloome
Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Erakonna logo aastani 2017Sotsiaaldemokraatlik Erakond (lühend SDE) on Eesti erakond, mis määratleb end vasaktsentristliku parteina, mille ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia ning põhiväärtused tööd väärtustav majandusmudel, õiglus, solidaarsus ja võrdsed võimalused.
Vaata Riigikogu ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Riigikogu ja Tallinn
Tartu rahu
Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.
Vaata Riigikogu ja Tartu rahu
Täidesaatev võim
Täidesaatev võim on võimude lahususes seadusandliku ja kohtuvõimu kõrval üks kolmest võimust.
Vaata Riigikogu ja Täidesaatev võim
Täidesaatva riigivõimu asutus
Täidesaatva riigivõimu asutused on riigiasutused, mille ülesandeks on täidesaatva riigivõimu teostamine.
Vaata Riigikogu ja Täidesaatva riigivõimu asutus
Töövõimetus
Töövõimetus Töövõimetusel on kaks liiki: ajutine töövõimetus ja püsiv töövõimetus.
Vaata Riigikogu ja Töövõimetus
Teovõime
Teovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid.
Vaata Riigikogu ja Teovõime
Toomas Kivimägi
Toomas Kivimägi (sündinud 16. veebruaril 1963 Lihulas) on Eesti jurist ja poliitik, alates 10.
Vaata Riigikogu ja Toomas Kivimägi
Toompea loss
Toompea loss (2016)Foto: Stefan Hiienurm Toompea loss on Tallinnas Toompeal, Balti klindi Toompea klindisaare paelaval asuv ehitisekompleks, mille keskosas asub tänapäeval Eesti Vabariigi parlament, aadressil Lossi plats 1.
Vaata Riigikogu ja Toompea loss
Umbusaldusavaldus
Umbusaldusavalduseks nimetatakse poliitikas seda, kui valitud kogu hääletab oma esindaja tagasikutsumist ametikohalt.
Vaata Riigikogu ja Umbusaldusavaldus
Usuõpetus
Usuõpetus on ühe usu (usundi) aluseid tutvustav õppeaine, mille õpetamist korraldavad vastava usundi institutsioonid.
Vaata Riigikogu ja Usuõpetus
V Riigikogu
V Riigikogu volitused kestsid 15. juunist 1932 kuni 31.
Vaata Riigikogu ja V Riigikogu
V Riigikogu valimised
V Riigikogu valimised toimusid 1932.
Vaata Riigikogu ja V Riigikogu valimised
Vabadussõjalased
Vabadussõjalased ehk lühendatult vabsid (vab.-s.) või vapsid olid Eestis aastail 1929–1934 järjestikku tegutsenud kolme organisatsiooni (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, Eesti Vabadussõjalaste Liit ja Vabadussõjalaste Rahvaliikumine) liikmed.
Vaata Riigikogu ja Vabadussõjalased
Vaikiv ajastu
Vaikivaks ajastuks nimetatakse Eesti ajalooperioodi 12. märtsist 1934 kuni 21. juunini 1940.
Vaata Riigikogu ja Vaikiv ajastu
Valimiskünnis
Valimiskünnis on võrdelises valimissüsteemis rakendatav reegel, mille kohaselt valitavasse kogusse (näiteks parlamenti) pääsevad ainult nende valimisnimekirjade kandidaadid, mille poolt anti vähemalt teatav osa hääli kas häälte üldarvust või koguarvust mingis valimisringkonnas.
Vaata Riigikogu ja Valimiskünnis
Valimiskogu
Valimiskogu on Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuste esindajatest Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu.
Vaata Riigikogu ja Valimiskogu
Valitsusasutus
Valitsusasutus on riigi eelarvest finantseeritav asutus, millele seadusega või seaduse alusel on antud põhiülesandeks täidesaatva riigivõimu teostamine.
Vaata Riigikogu ja Valitsusasutus
Vallavanem
Vallavanem (vanasti kogukonnatalitaja ja vallatalitaja) on valla kõrgeim ametiisik Eestis.
Vaata Riigikogu ja Vallavanem
Vandetõlk
Vandetõlk on avalik-õiguslik tõlkija, kellel on notariga võrdne õigus kinnitada tõlgitud dokumendi tõlke õigsust, sellise tõlke ärakirja õigsust ning tõlgitava dokumendi ärakirja õigsust.
Vaata Riigikogu ja Vandetõlk
Võrdeline valimissüsteem
Võrdeline ehk proportsionaalne valimissüsteem on valimissüsteem, mille puhul esinduskogu mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga.
Vaata Riigikogu ja Võrdeline valimissüsteem
Veto
Veto on ametiisiku, näiteks riigipea õigus vastu võetud seadus või otsus kas üldse välja kuulutamata jätta või selle jõustumine edasi lükata.
Vaata Riigikogu ja Veto
VI Riigikogu
VI Riigikoguks on nimetatud 1938.
Vaata Riigikogu ja VI Riigikogu
VII Riigikogu
VII Riigikogu oli Riigikogu koosseis, mis valiti 1992. aasta Riigikogu valimistel 20. septembril 1992 sama aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu võetud põhiseaduse alusel.
Vaata Riigikogu ja VII Riigikogu
VIII Riigikogu
Riigikogu VIII koosseisu avapilt Riigikogu VIII koosseisu lõpupilt VIII Riigikogu oli Riigikogu koosseis, mille valisid Eesti kodanikud 1995. aasta Riigikogu valimistel 5. märtsil 1995.
Vaata Riigikogu ja VIII Riigikogu
X Riigikogu
Riigikogu X koosseisu avapilt Riigikogu X koosseisu lõpupilt X Riigikogu valis Eesti kodanikkond 2. märtsil 2003 Riigikogu valimistel.
Vaata Riigikogu ja X Riigikogu
XI Riigikogu
XI Riigikogu koosseisu lõpupilt 23. veebruaril 2011 XI Riigikogu valis Eesti kodanikkond 2007. aasta Riigikogu valimistel 4. märtsil.
Vaata Riigikogu ja XI Riigikogu
XII Riigikogu
Riigikogu XII koosseisu avapilt Riigikogu XII koosseisu lõpupilt XII Riigikogu oli Riigikogu 12.
Vaata Riigikogu ja XII Riigikogu
XIII Riigikogu
Fraktsioonitud (8) XIII Riigikogu on Riigikogu 13.
Vaata Riigikogu ja XIII Riigikogu
XIV Riigikogu
SDE (10) XIV Riigikogu oli Riigikogu 14.
Vaata Riigikogu ja XIV Riigikogu
XV Riigikogu
Fraktsioonitud (3) XV Riigikogu on Riigikogu 15.
Vaata Riigikogu ja XV Riigikogu
1. aprill
1.
Vaata Riigikogu ja 1. aprill
1. jaanuar
1.
Vaata Riigikogu ja 1. jaanuar
10. märts
10.
Vaata Riigikogu ja 10. märts
11. märts
11.
Vaata Riigikogu ja 11. märts
13. märts
13.
Vaata Riigikogu ja 13. märts
14. juuni
14.
Vaata Riigikogu ja 14. juuni
14. märts
14.
Vaata Riigikogu ja 14. märts
15. juuni
15.
Vaata Riigikogu ja 15. juuni
1920
1920.
Vaata Riigikogu ja 1920
1923
1923.
Vaata Riigikogu ja 1923
1926
1926.
Vaata Riigikogu ja 1926
1929
1929.
Vaata Riigikogu ja 1929
1932
1932.
Vaata Riigikogu ja 1932
1934
1934.
Vaata Riigikogu ja 1934
1934. aasta riigipööre
1934.
Vaata Riigikogu ja 1934. aasta riigipööre
1938
1938.
Vaata Riigikogu ja 1938
1938. aasta Riigivolikogu valimised
I Riigivolikogu valimised toimusid Eestis 24.
Vaata Riigikogu ja 1938. aasta Riigivolikogu valimised
1940
1940.
Vaata Riigikogu ja 1940
1992
1992.
Vaata Riigikogu ja 1992
1992. aasta põhiseaduse referendum
1992.
Vaata Riigikogu ja 1992. aasta põhiseaduse referendum
1992. aasta Riigikogu valimised
1992.
Vaata Riigikogu ja 1992. aasta Riigikogu valimised
1995
1995.
Vaata Riigikogu ja 1995
1995. aasta Riigikogu valimised
1995.
Vaata Riigikogu ja 1995. aasta Riigikogu valimised
1999
1999.
Vaata Riigikogu ja 1999
1999. aasta Riigikogu valimised
1999.
Vaata Riigikogu ja 1999. aasta Riigikogu valimised
2. oktoober
2.
Vaata Riigikogu ja 2. oktoober
20. detsember
20.
Vaata Riigikogu ja 20. detsember
2003
2003.
Vaata Riigikogu ja 2003
2003. aasta Riigikogu valimised
2003.
Vaata Riigikogu ja 2003. aasta Riigikogu valimised
2007
2007.
Vaata Riigikogu ja 2007
2007. aasta Riigikogu valimised
2007.
Vaata Riigikogu ja 2007. aasta Riigikogu valimised
2011
2011.
Vaata Riigikogu ja 2011
2011. aasta Riigikogu valimised
2011.
Vaata Riigikogu ja 2011. aasta Riigikogu valimised
2015
2015.
Vaata Riigikogu ja 2015
2015. aasta Riigikogu valimised
2015.
Vaata Riigikogu ja 2015. aasta Riigikogu valimised
2019
2019.
Vaata Riigikogu ja 2019
2019. aasta Riigikogu valimised
2019.
Vaata Riigikogu ja 2019. aasta Riigikogu valimised
2023
2023.
Vaata Riigikogu ja 2023
2023. aasta Riigikogu valimised
2023.
Vaata Riigikogu ja 2023. aasta Riigikogu valimised
2027. aasta Riigikogu valimised
2027.
Vaata Riigikogu ja 2027. aasta Riigikogu valimised
21. märts
21.
Vaata Riigikogu ja 21. märts
22. märts
22.
Vaata Riigikogu ja 22. märts
23. märts
23.
Vaata Riigikogu ja 23. märts
24. märts
24.
Vaata Riigikogu ja 24. märts
26. märts
26.
Vaata Riigikogu ja 26. märts
27. märts
27.
Vaata Riigikogu ja 27. märts
29. märts
29.
Vaata Riigikogu ja 29. märts
30. mai
30.
Vaata Riigikogu ja 30. mai
30. märts
30.
Vaata Riigikogu ja 30. märts
30. september
30.
Vaata Riigikogu ja 30. september
31. mai
31.
Vaata Riigikogu ja 31. mai
31. märts
31.
Vaata Riigikogu ja 31. märts
5. juuli
5.
Vaata Riigikogu ja 5. juuli
7. aprill
7.
Vaata Riigikogu ja 7. aprill
Vaata ka
Eesti valitsus
- Eesti ID-kaart
- Eesti NSV Ülemnõukogu
- Eesti Rahvusraamatukogu
- Eesti pass
- Eesti reisidokumendid
- Eesti valitsus
- Eesti valitsusjuhtide loend
- Finantsinspektsioon
- Kultuurimälestiste riiklik register
- Ohutusjuurdluse Keskus
- Pagulase reisidokument (Eesti)
- Rahvusarhiiv
- Riigi infosüsteemi haldussüsteem
- Riigikantselei
- Riigikogu
- Riigikohus
- Välismaalase pass
- Vabariigi Valitsus eksiilis
Tuntud ka kui Eesti Vabariigi Riigikogu, Eesti parlament.
, I Riigikogu valimised, I Riigivolikogu, II Riigikogu, II Riigikogu valimised, III Riigikogu, III Riigikogu valimised, Indemniteet, Isamaa Erakond, Isikumandaat, IV Riigikogu, IV Riigikogu valimised, IX Riigikogu, Jaak Valge, Jaan Toomla, Janar Jäätma, Jüri Põld, Jüri Ratas, Johannes Reintalu, Johannes Voltri, Juhan Sarv, Kaitseliit, Kaja Kallase kolmas valitsus, Kautsjon, Koalitsioonivalitsus, Kohalik omavalitsus, Kohtutäitur, Kohtuvõim, Konstantin Päts, Kriminaalmenetlus, Lauri Hussar, Linnapea, Maaseadus, Majoritaarne valimissüsteem, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Mart Nutt, Märts, Minister, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Notar, NSV Liidu relvajõud, Oliver Kask, Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, Palk, Parlamendirühm, Parlament, Parlamentaarne vabariik, Pärnu, Pühapäev, Põhiseadus, Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinne, Peaminister Riigivanema ülesannetes, Populism, President, Presidentaalne vabariik, Rahvahääletus algkoolide usuõpetuse küsimuses, Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933), Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933), Rahvuskogu, Rahvusvaheline leping, Rait Maruste, Ratifitseerimine, Raul Narits, Rein Taagepera, Riigiasutus, Riigikogu üldkoosolek, Riigikogu õiguskomisjon, Riigikogu esimees, Riigikogu esimene aseesimees, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon, Riigikogu fraktsioon, Riigikogu juhatus, Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, Riigikogu Kantselei, Riigikogu keskkonnakomisjon, Riigikogu komisjonid, Riigikogu kultuurikomisjon, Riigikogu maaelukomisjon, Riigikogu majanduskomisjon, Riigikogu põhiseaduskomisjon, Riigikogu rahanduskomisjon, Riigikogu riigikaitsekomisjon, Riigikogu sotsiaalkomisjon, Riigikogu teine aseesimees, Riigikogu valimise seadus, Riigikogu vanematekogu, Riigikogu väliskomisjon, Riigikohtu esimees, Riigikohus, Riiginõukogu, Riigipea, Riigivanem, Riigivolikogu, Saadikupuutumatus, Saksa keisririik, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Seadus, Seadusandlik võim, Seaduseelnõu, Seadusloome, Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Tallinn, Tartu rahu, Täidesaatev võim, Täidesaatva riigivõimu asutus, Töövõimetus, Teovõime, Toomas Kivimägi, Toompea loss, Umbusaldusavaldus, Usuõpetus, V Riigikogu, V Riigikogu valimised, Vabadussõjalased, Vaikiv ajastu, Valimiskünnis, Valimiskogu, Valitsusasutus, Vallavanem, Vandetõlk, Võrdeline valimissüsteem, Veto, VI Riigikogu, VII Riigikogu, VIII Riigikogu, X Riigikogu, XI Riigikogu, XII Riigikogu, XIII Riigikogu, XIV Riigikogu, XV Riigikogu, 1. aprill, 1. jaanuar, 10. märts, 11. märts, 13. märts, 14. juuni, 14. märts, 15. juuni, 1920, 1923, 1926, 1929, 1932, 1934, 1934. aasta riigipööre, 1938, 1938. aasta Riigivolikogu valimised, 1940, 1992, 1992. aasta põhiseaduse referendum, 1992. aasta Riigikogu valimised, 1995, 1995. aasta Riigikogu valimised, 1999, 1999. aasta Riigikogu valimised, 2. oktoober, 20. detsember, 2003, 2003. aasta Riigikogu valimised, 2007, 2007. aasta Riigikogu valimised, 2011, 2011. aasta Riigikogu valimised, 2015, 2015. aasta Riigikogu valimised, 2019, 2019. aasta Riigikogu valimised, 2023, 2023. aasta Riigikogu valimised, 2027. aasta Riigikogu valimised, 21. märts, 22. märts, 23. märts, 24. märts, 26. märts, 27. märts, 29. märts, 30. mai, 30. märts, 30. september, 31. mai, 31. märts, 5. juuli, 7. aprill.