Kiiremini kui brauser!
45 suhted: Aleksander Aberg, Aleksander Mõttus, Alo Mattiisen, Burchard Sperrlingk, Eesti Ajutine Valitsus, Eesti Üliõpilaste Selts, Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, Eesti lipp, Eesti lipp (laul), Eesti Muinsuskaitse Selts, III üldlaulupidu, Jaan Künnap, Johann Köler, Karl August Hermann, Karl Aun, Krimm, Lauluväljak, Manifest kõigile Eestimaa rahvastele, Moskva tsaaririik, Must, Narva, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991), Otepää Maarja kogudus, Perestroika, Riigikogu, Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918), Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944), Sümbol, Sinine, Stockholm, Suhhumi, Suur reede, Tallinna vanalinna päevad, Tartu, Tartu muusikapäevad, V üldlaulupidu, Vabadussõda, Valge, Vanemuine (teater), Venemaa kodusõda, Viis isamaalist laulu, 1881, 19. sajand, 1912. aasta suveolümpiamängud.
Aleksander Aberg
Aleksander Aberg Aleksander Abergi monument Kolgal (skulptor Arseni Mölder; 1981) Aleksander Richard Aberg (11. august 1881 (vana kalendri järgi 30. juuli) Kolga mõis, Kuusalu kihelkond – 15. veebruar 1920 Armavir, Venemaa), oli eesti maadleja, maailmameister elukutseliste maadluses, üks kolmest kõige kuulsamast eesti elukutselisest maadlejast Georg Lurichi ja Georg Hackenschmidti kõrval.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Aleksander Aberg · Näe rohkem »
Aleksander Mõttus
Aleksander Mõttus Gottlieb Peter Alexander (Aleksander) Mõttus (ka Mõtus, Mettus) (29. detsember 1859 – 19. juuli 1932) oli eesti pedagoog ja rahvuslane.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Aleksander Mõttus · Näe rohkem »
Alo Mattiisen
Alo Mattiisen 1988. aastalFoto: Jaan Künnap Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva – 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Alo Mattiisen · Näe rohkem »
Burchard Sperrlingk
Sperrlingki haud Burchard Leonhard Viktor Sperrlingk (22. mai 1854 Rõuge – 2. juuli 1905 Otepää) oli eesti vaimulik.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Burchard Sperrlingk · Näe rohkem »
Eesti Ajutine Valitsus
Eesti Ajutine Valitsus oli Eesti Vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veebruarist 1918 – 8. maini 1919.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Eesti Ajutine Valitsus · Näe rohkem »
Eesti Üliõpilaste Selts
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp Eesti Üliõpilaste Selts (lühend EÜS) on akadeemiline meesorganisatsioon.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Eesti Üliõpilaste Selts · Näe rohkem »
Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp
Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalooline lipp Eesti Rahva Muuseumi vanas peahoones Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp on EÜSi tuntuim sümbol.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp · Näe rohkem »
Eesti lipp
20px Külgede suhe 7:11. Majalipu vähimad mõõtmed 105 × 165 cm Eesti lipp on Eesti riigilipp ja eestlaste rahvuslipp.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Eesti lipp · Näe rohkem »
Eesti lipp (laul)
"Eesti lipp" on Eesti lipu lipulaul, mille kirjutas Eesti helilooja Enn Võrk 1922.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Eesti lipp (laul) · Näe rohkem »
Eesti Muinsuskaitse Selts
Eesti Muinsuskaitse Selts (lühend: EMS) on kodanikualgatuse korras loodud organisatsioon, mille eesmärkideks on Eesti ja Eestiga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide kaitsmine, muinsuskaitsealase teadlikkuse suurendamine ja vastava teabe levitamine.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Eesti Muinsuskaitse Selts · Näe rohkem »
III üldlaulupidu
III üldlaulupidu toimus 23.–25. juunil (vkj. 11.–13. juunil) 1880 Tallinnas.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja III üldlaulupidu · Näe rohkem »
Jaan Künnap
Jaan Künnap (sündinud 9. veebruaril 1948 Kõuel) on eesti fotograaf, mägironija ja instruktor-treener.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Jaan Künnap · Näe rohkem »
Johann Köler
Johann Köler (8. märts 1826 Ivaski Vastemõisa vald Viljandi kreis Liivimaa kubermang – 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Johann Köler · Näe rohkem »
Karl August Hermann
Karl August Hermann TÜ lektor Karl August Hermann Karl August Hermann (23. september 1851 Võhmanõmme küla, Põltsamaa kihelkond – 11. jaanuar 1909 Tartu) oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Karl August Hermann · Näe rohkem »
Karl Aun
Karl Aun (15. mai 1914 Vaimastvere vald – 21. märts 1995 Toronto) oli eesti õigusteadlane.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Karl Aun · Näe rohkem »
Krimm
See artikkel on Autonoomsest Vabariigist; perekonnanime kohta vaata artiklit Krimm (perekonnanimi).
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Krimm · Näe rohkem »
Lauluväljak
Tartu lauluväljak 2014. aasta septembris Lauluväljak on koht kontsertide esitamiseks ja kuulamiseks.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Lauluväljak · Näe rohkem »
Manifest kõigile Eestimaa rahvastele
Manifest Eestimaa rahvastele algses sõnastuses, kuupäevaga 21. veebruar 1918, nagu seda levitati enne 24. veebruari 1918 Manifest kõigile Eestimaa rahvastele avaldatuna ajalehes Teataja 25. veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamise tähistamine Pärnus Manifest kõigile Eestimaa rahvastele ehk Eesti iseseisvuse manifest on dokument, mille alusel loodi 1918.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Manifest kõigile Eestimaa rahvastele · Näe rohkem »
Moskva tsaaririik
Moskva tsaaririigiks ehk Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV tsaarikskroonimisest 1547 kuni Peeter I keisriks kroonimiseni 1721.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Moskva tsaaririik · Näe rohkem »
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Must · Näe rohkem »
Narva
Narva on linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul Eesti-Venemaa piiri ääres.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Narva · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)
Nõukogude Eesti (1944–1991) oli Eesti ala okupeerimine NSV Liidu poolt Teise maailmasõja käigus ja selle järel.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991) · Näe rohkem »
Otepää Maarja kogudus
EELK Otepää Maarja kogudus on luterlik kogudus Otepääl.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Otepää Maarja kogudus · Näe rohkem »
Perestroika
Perestroika (vene keeles перестройка 'ümberehitus', 'rekonstruktsioon', 'ümberhäälestamine', 'ümberrivistumine'; eesti kirjakeelne vaste on uutmine) oli NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Perestroika · Näe rohkem »
Riigikogu
Riigikogu on Eesti Vabariigi ühekojaline parlament, kellele kuulub Eestis seadusandlik võim.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Riigikogu · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)
Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksa Keisririigi vägede poolt esimese maailmasõja käigus.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918) · Näe rohkem »
Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)
Saksa okupatsioon Eestis oli Eesti ala okupeerimine Saksamaa vägede poolt teise maailmasõja käigus.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944) · Näe rohkem »
Sümbol
Sümbol (vanakreeka sõnast σύμβολον symbolon, ’märk, tunnus’) ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Sümbol · Näe rohkem »
Sinine
Siniste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud B-ga Sinine on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~440–495 nanomeetrit ja paikneb violetse ja rohelise vahel.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Sinine · Näe rohkem »
Stockholm
Stockholm (ametlikult Stockholmi vald (Stockholms kommun, poolametlikult Stockholmi linn (Stockholms stad)) on Rootsi pealinn, vald Rootsis Stockholmi läänis. Põhjala Veneetsiaks ja Mälareni kuningannaks nimetatud Stockholm asub Mälareni järve ja Läänemere vahelise väina kaldail ja saartel, mida ühendab üle 50 silla. 1252 asutatud linna ajalooline südamik paikneb Stadeni saarel. Stockholmis on palju kauneid keskaegseid ehitisi. 1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev Vasa muuseumis), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli instituuti). Stockholm on riigi suurimaid sadama- ja tööstuslinnu. Veebruaris 2009 tunnustas Euroopa Komisjon Stockholmi keskkonnasõbraliku eluviisi eest ning nimetas linna 2010. aasta Euroopa keskkonnapealinnaks. Stockholmi kliimadiagramm.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Stockholm · Näe rohkem »
Suhhumi
Suhhumi (abhaasi Аҟәа, latinisatsioon Akwa; gruusia სოხუმი, gruusia omaladina Sokhumi) on Abhaasia pealinn.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Suhhumi · Näe rohkem »
Suur reede
Ristilöödud Jeesus Gabriel Wügeri maalil (1868) Suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Suur reede · Näe rohkem »
Tallinna vanalinna päevad
Tallinna vanalinna päevade reklaam Tallinna vanalinna päevad on suve alguses toimuvad pidustused Tallinna vanalinnas, mida korraldatakse alates 1982.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Tallinna vanalinna päevad · Näe rohkem »
Tartu
Tartu on ülikoolilinn ja Tartu Ülikool on üks peamisi linna arengut suunavaid asutusi Tartu raekoda 2016. aasta detsembris Kvartali kaubanduskeskus Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on rahvaarvult Eesti teine linn, linnasisese linnana haldusliku Tartu linna keskasula, Lõuna-Eesti suurim keskus ja Tartu maakonna keskus.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Tartu · Näe rohkem »
Tartu muusikapäevad
Tartu muusikapäevad olid aastatel 1979–1991 Tartus toimunud levimuusikafestivalid.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Tartu muusikapäevad · Näe rohkem »
V üldlaulupidu
V üldlaulupidu toimus 30. juunist 2. juulini (vkj 18.–20. juunil) 1894.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja V üldlaulupidu · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Valge · Näe rohkem »
Vanemuine (teater)
Vanemuise teatrimaja 2014 Vanemuine on teater Tartus, mis asub aadressil Vanemuise tänav 6.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Vanemuine (teater) · Näe rohkem »
Venemaa kodusõda
Venemaa kodusõda (1917–1921) oli Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste (bolševike) Partei juhtkonna juhtimisel ja toetusel endise Venemaa keisririigi territooriumil "punaste" (bolševike revolutsioonilise valitsuse toetajate) ja "valgete" (bolševike revolutsioonilise valitsuse vastaste) jõudude vahel toimunud relvakonflikt.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Venemaa kodusõda · Näe rohkem »
Viis isamaalist laulu
Viis isamaalist laulu (originaalpealkiri "Viis ärkamisaegset laulu") on 1988.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja Viis isamaalist laulu · Näe rohkem »
1881
1881.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja 1881 · Näe rohkem »
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886. aastal 1880ndatel 1880ndate kõrgklassi mood Euroopa kaart aastal 1890 Victoria teemantjuubeli foto 1893. aastast 19.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja 19. sajand · Näe rohkem »
1912. aasta suveolümpiamängud
Avatseremoonia 5. mail 1912 1912.
Uus!!: Eesti rahvusvärvid ja 1912. aasta suveolümpiamängud · Näe rohkem »
