Sisukord
17 suhted: Absoluutne temperatuur, Elektrienergia, Elektron, Elementaarlaeng, Faraday arv, Gibbsi vabaenergia, Ioon, Keemiline energia, Keemiline potentsiaal, Kvaasiosake, Laengukandja, Muut, Osake, Sinine energia, Töö, Termodünaamika, Universaalne gaasikonstant.
Absoluutne temperatuur
Absoluutne temperatuur ehk termodünaamiline temperatuur (tähis T) on temperatuur, mida loetakse absoluutsest nulltemperatuurist.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Absoluutne temperatuur
Elektrienergia
Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Elektrienergia
Elektron
Elektron on elementaarosake (tähis e&minus).
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Elektron
Elementaarlaeng
Elementaarlaeng (tähis e) on väikseim vabalt eksisteeriv elektrilaeng.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Elementaarlaeng
Faraday arv
Faraday arv ehk Faraday konstant on füüsikas ja keemias kasutatav konstantne arv, mis näitab ühe mooli elektronide või teiste elementaarlaengut kandvate osakeste elektrilaengute koguväärtust.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Faraday arv
Gibbsi vabaenergia
Gibbsi vabaenergia ehk Gibbsi energia, tähis G, on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Gibbsi vabaenergia
Ioon
O3−)) ioonis. Punase värviga piirkonnad on madalama energiaga kui kollase värviga piirkonnad Ioon on molekulaarüksus, mis enamasti tekib aatomist või molekulist ionisatsiooni käigus.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Ioon
Keemiline energia
Keemiline energia (ka keemilise sideme energia, sidemeenergia) on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Keemiline energia
Keemiline potentsiaal
Keemiline potentsiaal on termodünaamiline funktsioon, mis iseloomustab püsivate välistingimuste korral komponendi i aktiivsust keemilises reaktsioonis või aine ülekandeprotsessis.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Keemiline potentsiaal
Kvaasiosake
Kvaasiosakeseks ja kollektiivseteks ergastusteks nimetatakse osakestefüüsikas paljudest osakestest koosneva süsteemi häiritusi, mis käituvad nagu elementaarosakesed.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Kvaasiosake
Laengukandja
Laengukandjateks on elektrilaengut kandvad kehad, mis saavad vabalt liikuda.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Laengukandja
Muut
Muut on matemaatikas muutuja kahe vaadeldava väärtuse vahe.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Muut
Osake
Osake on mingi objekti osa, millel on veel seda objekti kirjeldavad omadused säilinud.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Osake
Sinine energia
Sinine energia ehk soolsusgradiendi energia ehk osmootne energia on üks taastuvatest mereenergiaallikatest, mis pärineb merevee ja jõevee soolasisalduse (kontsentratsiooni) erinevustest.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Sinine energia
Töö
Töö on inimeste tegevus kasulike saaduste valmistamiseks.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Töö
Termodünaamika
kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Termodünaamika
Universaalne gaasikonstant
Universaalne gaasikonstant ehk gaasikonstant (tähis R) on füüsikaline konstant, mis väljendab ühe mooli ideaalse gaasi tehtavat paisumistööd tema temperatuuri tõstmisel ühe kelvini võrra muutumatu rõhu juures.
Vaata Elektrokeemiline potentsiaal ja Universaalne gaasikonstant