Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Free
Kiiremini kui brauser!
 

Embūte piiskopilinnus

Index Embūte piiskopilinnus

Embūte piiskopilinnus (saksa keeles Bischofsburg Amboten) oli Kuramaa piiskopkonna piiskopi linnus, mis tänapäeval jääb Vaiņode piirkonda (Wainoden) Embūte valda ja Embute külasse ja asus Lanka jõe vasakul kaldal, maanteede P106 ja P116 teeristis.

91 suhted: Alden Bieseni ordulinnus, Armin Tuulse, Dietrich von Grüningen, Dundaga piiskopilinnus, Durbe lahing, Embūte vald, Filippo Paulucci, Frederik II, Gotthard Kettler, Halt, Härrastemaja, Johannes V (Saare-Lääne piiskop), Konrad von Mandern, Korff, Krüdener, Kuldīga, Kuldīga komtuur, Kuldīga ordulinnus, Kuramaa hertsog, Kuramaa piiskopkond, Leedu suurvürstiriik, Liivi sõda, Liivimaa konföderatsioon, Liivimaa ordu, Magnus, Mõõgavendade ordu, Mindaugas, Mirbach, Osten, Paavsti legaat, Piiskop, Piiskopilinnus, Piltene piiskopilinnus, Poola kuningas, Priekule vasallilinnus, Saksa keel, Saule lahing, Stefan Batory, Taani kuningas, Vaiņode piirkond, Ventspilsi ordulinnus, Wilhelm Modenast, 1236, 1237, 1242, 1243, 1244, 1245, 1251, 1253, ..., 1260, 1263, 1265, 1266, 1290, 1292, 1300, 1424, 1456, 1483, 1486, 1537, 1544, 1556, 1560, 1561, 1576, 1583, 1585, 1595, 1611, 1617, 1653, 1684, 1702, 1725, 1736, 1762, 1824, 1827, 1844, 1846, 1910, 1919, 1920, 1921, 1928, 1935, 1944, 1945, 2001. Laienda indeks (41 rohkem) »

Alden Bieseni ordulinnus

Alden Bieseni ordulinnus oli keskaegne Saksa ordu suurkomtuuri linnus, mille asukoht jääb tänapäevase haldusjaotuse järgi Belgia Kuningriigis Limburgi provintsis Bilzeni vallas Rijkhoveni küla põhjapiirile.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Alden Bieseni ordulinnus · Näe rohkem »

Armin Tuulse

Armin Tuulse (aastani 1936 Armin Neumann; 1. oktoober 1907 Sänna, Tsooru mõis, Valgamaa – 9. detsember 1977 Stockholm) oli eesti kunstiteadlane, rahvusvaheliselt tuntud kindlusarhitektuuri uurija ning esimene eestlasest kunstiajaloo professor Tartu Ülikoolis aastatel 1942–1944.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Armin Tuulse · Näe rohkem »

Dietrich von Grüningen

Dietrich von Grüningen (1210 – 3. september 1259) oli Liivi ordumeister 1239–1240 ja 1242–1246.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Dietrich von Grüningen · Näe rohkem »

Dundaga piiskopilinnus

Vaade linnusele üle tiigi Dundaga piiskopilinnus (läti keeles Dundagas pils, saksa keeles Schloß Dondangen) on loss Lätis Dundaga piirkonnas Dundaga vallas Dundagas.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Dundaga piiskopilinnus · Näe rohkem »

Durbe lahing

Liivimaa 1260 Durbe lahing toimus Leedu ning Saksa ja Liivi ordu vägede vahel 13. juulil 1260 Durbe järve ääres Kuramaal (22 km praegusest Liepājast).

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Durbe lahing · Näe rohkem »

Embūte vald

Valla maastik Embūte vald (läti keeles Embūtes pagasts) on vald Lätis Lõuna-Kuramaa piirkonnas.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Embūte vald · Näe rohkem »

Filippo Paulucci

kindraladjutandi mundris (1815. aastal kehtinud vormis). George Dawe' maal Filippo Paulucci (ka Philipp Paulucci, venepäraselt Филипп Осипович Паулуччи; 11. september 1779 Modena – 25. jaanuar (vkj 13. jaanuar) 1849 Nizza) oli itaalia päritolu sõjaväelane Sardiinias, Austrias ja Venemaal (kindraladjutant, jalaväekindral) ning riigitegelane Venemaal (kindralkuberner Läänemere kubermangudes) ja Sardiinias (riigiminister).

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Filippo Paulucci · Näe rohkem »

Frederik II

Frederik II (1. juuli 1534 Haderslevhusis – 4. aprill 1588 Antvorskovi lossis) oli Taani kuningas ja Norra kuningas aastatel 1559–1588.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Frederik II · Näe rohkem »

Gotthard Kettler

Gotthard Kettler (ka Goddert Kettler või Keteler; umbes 1517 Eggeringhausen, Vestfaal – 27. mai 1587 Jelgava Kuramaa hertsogiriik) oli Liivi ordumeister 1559–1562 ja Kuramaa hertsog 1562–1587.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Gotthard Kettler · Näe rohkem »

Halt

Halt (ka Haold) oli Liivi ordu maameister aastail 1290–1293.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Halt · Näe rohkem »

Härrastemaja

Sangaste mõisa härrastemaja Härrastemaja ehk häärber oli mõisa peahoone, kus elas mõisniku perekond.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Härrastemaja · Näe rohkem »

Johannes V (Saare-Lääne piiskop)

Johannes von Münchhausen (ka Johannes või Johann von Mönnikhusen; surnud 1572) oli Kuramaa piiskop (Johannes IV nime all) 1540–1560 ja Saare-Lääne piiskop (Johannes V nime all) 1541/1542–1560.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Johannes V (Saare-Lääne piiskop) · Näe rohkem »

Konrad von Mandern

Konrad von Mandern (ka Conradus Manderen; surnud 5. mail 1295) oli Liivi ordu maameister aastatel 1263–1266.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Konrad von Mandern · Näe rohkem »

Korff

Korff (kirjanduses ka Korff-Schimising) oli Vestfaalist pärit aadlisuguvõsa, kelle esindajad tegutsesid ka Eesti alal.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Korff · Näe rohkem »

Krüdener

Krüdeneride marmorvapp Suislepas Krüdener (ka Kruedener, Krüdener-Struve) on vana baltisaksa aadlisuguvõsa.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Krüdener · Näe rohkem »

Kuldīga

Kuldīga (saksa keeles Goldingen, ka Jesusburg) on linn (aastast 1378) Lätis Kurzemes Venta jõel.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Kuldīga · Näe rohkem »

Kuldīga komtuur

Kuldīga komtuur (saksa keeles Komtur von Goldingen) oli Liivi ordu käsknik, kes valitses Kuldīga komtuurkonda.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Kuldīga komtuur · Näe rohkem »

Kuldīga ordulinnus

Kuldīga ordulinnus (saksa keeles Jesusburg, Goldingen, läti keeles Kuldīgas viduslaiku pils) oli algselt aastatel 1242–1245 ehitatud Saksa ordu Liivi ordu haru ordulinnus Kuramaal (läti keeles Kurzeme), tänapäeva Kuldīga linnas.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Kuldīga ordulinnus · Näe rohkem »

Kuramaa hertsog

Kuramaa hertsog (ametlikult Kuramaa ja Zemgale hertsog; saksa Herzog von Kurland und Semgallen) oli Kuramaa hertsogiriigi valitseja 16.–18. sajandil.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Kuramaa hertsog · Näe rohkem »

Kuramaa piiskopkond

Kuramaa piiskopkond oli katoliiklik vaimulik ala, Vana-Liivimaa Läti lääne- ja edelaosas, mida valitses Kuramaa piiskop.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Kuramaa piiskopkond · Näe rohkem »

Leedu suurvürstiriik

Leedu suurvürstiriik (Lietuvos Didžioji Kunigaikštystė, valgevene keeles Вялікае княства Літоўскае, poola keeles Wielkie Księstwo Litewskie, ukraina keeles Велике Князівство Литовське, ladina keeles Magnus Ducatus Litvania) oli Ida-Euroopas 13. sajandi keskpaigast 16. sajandini eksisteerinud riik.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Leedu suurvürstiriik · Näe rohkem »

Liivi sõda

Liivimaa kaart, Joann Portantius, 1573 Liivi sõda ehk Liivimaa sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevus.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Liivi sõda · Näe rohkem »

Liivimaa konföderatsioon

Liivimaa konföderatsioon oli Vana-Liivimaa piiskopkondade, ordu ja linnade tihedama koostöö periood aastatel 1435–1561.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Liivimaa konföderatsioon · Näe rohkem »

Liivimaa ordu

Liivimaa ordu (ka Liivi ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal; ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia; alamsaksa Dutscher orden to Lyffland, ka saksa Deutscher Orden in Livland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Liivimaa ordu · Näe rohkem »

Magnus

Hertsog Magnus 1563. aastal Saare-Lääne piiskopi pitsat Magnus ehk hertsog Magnus (26. august 1540 Kopenhaageni loss – 18./28. märts 1583 Piltene) oli Taani kuninga Christian III poeg, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop ning Liivimaa kuningas 1570–1577.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Magnus · Näe rohkem »

Mõõgavendade ordu

Mõõgavendade ordu (saksa keeles Schwertbrüderorden, ametliku nimega Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal, ladina keeles Fratres militiæ Christi Livoniae) oli katoliiklik sõjaline rüütliordu, mille asutas 1202.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Mõõgavendade ordu · Näe rohkem »

Mindaugas

Mindaugas 16. sajandi gravüüril Leedu Mindaugase mälestusmünt Mindaugas (leedu keeles Mindaugas, valgevene keeles Міндоўг, Mindoŭh; umbes 1200 – 12. september 1263) oli Leedu suurvürst (didysis kunigaikštis, вялікі князь) ja kuningas (karalius, кароль).

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Mindaugas · Näe rohkem »

Mirbach

Mirbachide vapp Mirbach oli Reinimaalt pärit aadlisuguvõsa, mille esindajad tegutsesid ka Baltikumis.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Mirbach · Näe rohkem »

Osten

Osten oli Pommerist pärit vana aadlisuguvõsa.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Osten · Näe rohkem »

Paavsti legaat

Legaat on paavsti saadik ja esindaja väljaspool Kirikuriiki.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Paavsti legaat · Näe rohkem »

Piiskop

Õigeusu kiriku piiskopi mitra Piiskop (laenu algallikas on vanakreeka sõna ἐπίσκοπος episkopos 'ülevaataja') on roomakatoliku kiriku, õigeusu kiriku ja luteriusu kiriku ülemvaimulik, piiskopkonna koguduste ülevaataja.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Piiskop · Näe rohkem »

Piiskopilinnus

Piiskopilinnuseid (saksa keeles Bischofsburg; läti keeles Bīskapa pils) rajasid piiskopkonnad.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Piiskopilinnus · Näe rohkem »

Piltene piiskopilinnus

Piltene linna vapp, millel on kujutatud linnust ja piiskopi ametisauasid Piltene piiskopilinnus (eesti Pilteni, saksa Pilten, poola Piltyń) oli Lätis Kuramaal asunud Kuramaa piiskopkonna pealinnus, mis nüüdisajal jääb Ventspilsi piirkonda (Ventspils novads) Piltene linnas Venta jõe paremal kaldal vana jõelooke ja Piltene luteri kiriku vahel.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Piltene piiskopilinnus · Näe rohkem »

Poola kuningas

Poola kuningas (poola król Polski) oli Poola kuningriigi (1569–1795 moodustas koos Leedu suurvürstiriigiga Poola-Leedu) valitseja tiitel 11. sajandist 1795.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Poola kuningas · Näe rohkem »

Priekule vasallilinnus

Priekule vapp, millel on kujutatud vasallilinnust ümbritsenud kaitsemüüri väravat Priekule vasallilinnus (saksa Preekuln) oli vasallilinnus Liivi orduriigi Kuramaa valdustes.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Priekule vasallilinnus · Näe rohkem »

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Saksa keel · Näe rohkem »

Saule lahing

Saule lahing toimus 1236.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Saule lahing · Näe rohkem »

Stefan Batory

Stefan Bátory. Martin Koberi maal (1583) Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyó – 12. detsember 1586 Hrodna) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Rzeczpospolita kuningas.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Stefan Batory · Näe rohkem »

Taani kuningas

Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Taani kuningas · Näe rohkem »

Vaiņode piirkond

Vaiņode piirkond (läti Vaiņodes novads) oli 1. järgu haldusüksus Lätis Kuramaal.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Vaiņode piirkond · Näe rohkem »

Ventspilsi ordulinnus

Ventspilsi ordulinnus (ka Vindavi ordulinnus; läti Ventspils ordeņa pils; saksa Schloß Windau) on endine Liivimaa ordu Vindavi komtuuride linnus Lätis Ventspilsi piirkonnas Ventspilsis.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Ventspilsi ordulinnus · Näe rohkem »

Wilhelm Modenast

Wilhelmi pitser Wilhelm Modenast ehk Modena Wilhelm või Guillelmus Modenast (ka Wilhelm Sabinast, Guglielmo Sabinast, Guillelmus Sabinast või Vilhelm Sabinast; itaaliapäraselt Guglielmo da Sabina; umbes 1184 – 31. märts 1251) oli itaalia diplomaat ja vaimulik.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja Wilhelm Modenast · Näe rohkem »

1236

1236.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1236 · Näe rohkem »

1237

1237.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1237 · Näe rohkem »

1242

1242.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1242 · Näe rohkem »

1243

1243.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1243 · Näe rohkem »

1244

1244.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1244 · Näe rohkem »

1245

1245.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1245 · Näe rohkem »

1251

1251.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1251 · Näe rohkem »

1253

1253.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1253 · Näe rohkem »

1260

1260.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1260 · Näe rohkem »

1263

1263.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1263 · Näe rohkem »

1265

Kirjeldus ei ole.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1265 · Näe rohkem »

1266

1266.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1266 · Näe rohkem »

1290

1290.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1290 · Näe rohkem »

1292

1292.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1292 · Näe rohkem »

1300

1300.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1300 · Näe rohkem »

1424

1424.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1424 · Näe rohkem »

1456

1456.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1456 · Näe rohkem »

1483

1483.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1483 · Näe rohkem »

1486

1486.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1486 · Näe rohkem »

1537

1537.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1537 · Näe rohkem »

1544

1544.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1544 · Näe rohkem »

1556

1556.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1556 · Näe rohkem »

1560

1560.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1560 · Näe rohkem »

1561

1561.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1561 · Näe rohkem »

1576

1576.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1576 · Näe rohkem »

1583

1583.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1583 · Näe rohkem »

1585

1585.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1585 · Näe rohkem »

1595

1595.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1595 · Näe rohkem »

1611

1611.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1611 · Näe rohkem »

1617

1617.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1617 · Näe rohkem »

1653

1653.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1653 · Näe rohkem »

1684

1684.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1684 · Näe rohkem »

1702

1702.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1702 · Näe rohkem »

1725

1725.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1725 · Näe rohkem »

1736

1736.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1736 · Näe rohkem »

1762

1762.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1762 · Näe rohkem »

1824

1824.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1824 · Näe rohkem »

1827

1827.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1827 · Näe rohkem »

1844

1844.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1844 · Näe rohkem »

1846

1846.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1846 · Näe rohkem »

1910

1910.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1910 · Näe rohkem »

1919

1919.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1919 · Näe rohkem »

1920

1920.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1920 · Näe rohkem »

1921

1921.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1921 · Näe rohkem »

1928

1928.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1928 · Näe rohkem »

1935

1935.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1935 · Näe rohkem »

1944

1944.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1944 · Näe rohkem »

1945

1945.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 1945 · Näe rohkem »

2001

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember 2001.

Uus!!: Embūte piiskopilinnus ja 2001 · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Embute linnus, Embute piiskopilinnus, Embūte linnus.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »