Sisukord
31 suhted: Absoluutselt must keha, Aku, Alaldi, Aurukatel, Auruturbiin, Elektrienergia, Elektrigeneraator, Elektrimootor, Energia, Fotosüntees, Gammakiirgus, Inverter, Jaanimardikas, Kütus, Kütuseelement, Kiirendi, Lihas, Päikeseelement, Pidur, Pinge (elekter), Radiolüüs, Reduktor, Sagedusmuundur, Sünkrotron, Seade, Soojuskandja, Supernoova, Transformaator, Tuumapomm, Tuumareaktor, Välk.
Absoluutselt must keha
Väike avaus mustade seintega õõnsuses käitub ligilähdaselt kui absoluutselt must keha Absoluutselt must keha ehk mustkiirgurENE 6.
Vaata Energiamuundur ja Absoluutselt must keha
Aku
Akumulaator (ladina sõnast accumulator 'koguja') ehk aku on energia salvestamise seade.
Vaata Energiamuundur ja Aku
Alaldi
Alaldi on elektrotehnikas elektriahel, mis muudab vahelduvvoolu alalisvooluks.
Vaata Energiamuundur ja Alaldi
Aurukatel
Aurukatel ehk aurugeneraator (inglise steam generator, ka boiler) on seade, mida kasutatakse auru (tavaliselt veeauru) tootmiseks kuumutatavast ainest (tavaliselt vesi), atmosfäärirõhust kordades kõrgema rõhuga, auru tarbivatele seadmetele, näiteks aurumasinad, -turbiinid.
Vaata Energiamuundur ja Aurukatel
Auruturbiin
Modernse auruturbiini rootor Auruturbiin on soojusjõumasin (labamasin), mis muundab kõrgsurve veeauru potentsiaalse energia kõigepealt kineetiliseks energiaks ja seejärel pöörleva rootori võlli mehaaniliseks energiaks.
Vaata Energiamuundur ja Auruturbiin
Elektrienergia
Elektrienergia on elektromagnetvälja energia.
Vaata Energiamuundur ja Elektrienergia
Elektrigeneraator
Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilist energiat (peamiselt pöörlemisliikumise energiat) elektrienergiaks.
Vaata Energiamuundur ja Elektrigeneraator
Elektrimootor
Elektrimootoreid. Ees keskel on suuruse võrdlemiseks 9-voldine patarei Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks.
Vaata Energiamuundur ja Elektrimootor
Energia
Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.
Vaata Energiamuundur ja Energia
Fotosüntees
Lehed on taimede peamine fotosünteesi koht Fotosüntees (kreeka keeles photo 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses aset leidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks.
Vaata Energiamuundur ja Fotosüntees
Gammakiirgus
Gammakiirgus raskelt tuumalt Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus.
Vaata Energiamuundur ja Gammakiirgus
Inverter
Autoakust toidetav inverter Vaheldi päikesepatarei all Inverter ehk vaheldi on elektriseade, mis muundab alalisvoolu energia vahelduvvoolu energiaks tüüritavate (juhitavate) elektronlülitite abil.
Vaata Energiamuundur ja Inverter
Jaanimardikas
Jaanimardikas (Lampyris noctiluca) on jaanimardiklaste sugukonda kuuluv putukaliik.
Vaata Energiamuundur ja Jaanimardikas
Kütus
Kütus ehk kütteaine on aine, mille põletamisel eraldub soojust ja mida seetõttu kasutatakse energiaallikana, näiteks elektrienergia saamiseks soojuselektrijaamades (kivisüsi, pruunsüsi, masuut, maagaas, põlevkivi, hakkpuit).
Vaata Energiamuundur ja Kütus
Kütuseelement
Elektrienergia saamine vesinikust Kütuseelement on keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat juurdeantava kütuse oksüdeerimisel vabaneva energia arvel.
Vaata Energiamuundur ja Kütuseelement
Kiirendi
Aerofoto kaheksakujulisest Fermilabi Tevatroni kiirendist. Kaugem rõngas on põhikiirendi, lähemal asuv (poole väiksem) on mõeldud esialgseks kiirenduseks, kiire hoidmiseks ja jahutamiseks Osakestekiirendi on masin, mis kasutab elektriliselt laetud osakeste valguse kiiruse lähedaste kiiruste juurde kiirendamiseks ja kiirtes hoidmiseks elektromagnetvälja.
Vaata Energiamuundur ja Kiirendi
Lihas
Lihas (argikeeles muskel) on enamiku loomade kokkutõmbumisvõimeliste lihaskiudude kogum (elund), mis koordineeritult talitledes võimaldab loomorganismil sooritada liigutusi.
Vaata Energiamuundur ja Lihas
Päikeseelement
Monokristallilisest ränist päikeseelement Polükristallilisest ränist päikeseelemendid päikesemoodulis Päikeseelement ehk fotogalvaaniline element (inglise keeles solar cell või photovoltaic cell) on fotoelektriline seadis, mis valguskiirgust absorbeerides (neelates) muundab valgusenergia vahetult elektrienergiaks.
Vaata Energiamuundur ja Päikeseelement
Pidur
Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi kiiruse kiireks vähendamiseks.
Vaata Energiamuundur ja Pidur
Pinge (elekter)
Pinge on füüsikas ja elektrotehnikas kasutatav füüsikaline suurus, mis iseloomustab kahe punkti vahelist elektrivälja potentsiaalide erinevust ning näitab, kui palju tööd tuleb teha ühiklaengu ümberpaigutamiseks ühest punktist teise: kus Q on positiivne punktlaeng ja A on töö, mille elektriväli teeb selle laengu ümberpaigutamiseks.
Vaata Energiamuundur ja Pinge (elekter)
Radiolüüs
Radiolüüs on molekulide lõhustamine radioaktiivse kiirgusega.
Vaata Energiamuundur ja Radiolüüs
Reduktor
Tigureduktor Reduktor (saksa keeles - getriebe) on ülekandemehhanism masinaehituses, tavaliselt kinnine hammas- või tiguülekandega ja kett- või rihmülekandega, mis on projekteeritud kas iseseisva agregaadina või siis ehitatud masinasse sisse.
Vaata Energiamuundur ja Reduktor
Sagedusmuundur
Väikesevõimsuseline sagedusmuundur asünkroonmootoritele Sagedusmuundur on seade vahelduvvoolu sageduse muutmiseks.
Vaata Energiamuundur ja Sagedusmuundur
Sünkrotron
Sünkrotronid on elektronide kiirendid, mida kasutatakse sünkrotronkiirguse loomiseks.
Vaata Energiamuundur ja Sünkrotron
Seade
Seade on omavahel ühendatud seadiste või plokkide kogum, näiteks elektriseade, kliimaseade (konditsioneer), kütteseade, laboriseade, lüpsiseade, mäluseade, teimiseade, külmutusseade, juhtseade, automaatikaseade, mõõteseade, tõsteseade.
Vaata Energiamuundur ja Seade
Soojuskandja
Soojuskandja on suvalises agregaatolekus aine, millega soojus mingisse süsteemi sisestatakse, seal edastatakse või sealt väljastatakse.
Vaata Energiamuundur ja Soojuskandja
Supernoova
SN 1994D (hele täpp all vasakul) on pildil eredam kui tema kodugalaktika NGC 4526 Kepleri supernoova (SN 1604) Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi.
Vaata Energiamuundur ja Supernoova
Transformaator
Trafo tingmärk ühejooneskeemis Terassüdamikuga trafo tingmärk Trafo üldtingmärk Trafo ehituspõhimõte Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata.
Vaata Energiamuundur ja Transformaator
Tuumapomm
Aatomipommi plahvatusel tekkinud "tuumaseen" Nagasaki kohal 9. augustil 1945, mis kerkis plahvatuse hüpotsentrist 18 km kõrgusele USA 1950. aastate animatsioon, mis õpetab lapsi tuumapommirünnaku korral varjuma Tuumapomm ehk aatomipomm on sõjanduses kasutatav suure plahvatusjõuga lennukilt heidetav lõhkekeha ehk pomm, mille plahvatamisel tuumaenergia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel või kergete aatomituumade liitumisel (H-pomm).
Vaata Energiamuundur ja Tuumapomm
Tuumareaktor
Tuumareaktor ehk aatomireaktor on seade, milles teostatakse tuumareaktsiooni – aatomituumade lõhustumise juhitavat ahelreaktsiooni.
Vaata Energiamuundur ja Tuumareaktor
Välk
Pilvedevaheline välk Välgulöögist tekkinud plahvatuslik aurusurve tüve ja koore vahel on rebinud maha kase koore Välgulöök kuuseladvas Välk on võimas nähtav elektriline sädelahendus, mis esineb looduses äikesepilves, pilvede vahel, pilve ja maapinna vahel või ka pilvede ja pilvedest kõrgemal asuva õhukihi vahel.
Vaata Energiamuundur ja Välk