Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Entroopia

Index Entroopia

Jää sulamine on üks tavaline näide protsessist, milles entroopia kasvab Entroopia on termodünaamikas ja statistilises mehaanikas kasutatav ekstensiivne suurus, mis kirjeldab vaadeldava süsteemi erinevate võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu.

Sisukord

  1. 15 suhted: Absoluutne temperatuur, Aeg, Boltzmanni konstant, Energia, Entalpia, Funktsioon (matemaatika), Gibbsi vabaenergia, Isoleeritud süsteem, Lainefunktsioon, Mikrokanooniline ansambel, Soojus, Statistiline mehaanika, Töö (füüsika), Termodünaamika, Termodünaamika teine seadus.

Absoluutne temperatuur

Absoluutne temperatuur ehk termodünaamiline temperatuur (tähis T) on temperatuur, mida loetakse absoluutsest nulltemperatuurist.

Vaata Entroopia ja Absoluutne temperatuur

Aeg

Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.

Vaata Entroopia ja Aeg

Boltzmanni konstant

Boltzmanni konstant (tähis k või k_\text) on füüsikakonstant, mis seob omavahel ühe aineosakese kineetilise energia ja aine temperatuuri.

Vaata Entroopia ja Boltzmanni konstant

Energia

Äike kujutab üht energia vormi Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd.

Vaata Entroopia ja Energia

Entalpia

Entalpia (kreeka sõnadest ἐν (en) 'sisse' ja θάλπειν (thálpein) 'soojendama') on termodünaamilise süsteemi siseenergia (U) ja rõhuenergia (pV) summa: Entalpia tähis on H ja mõõtühik on džaul (J).

Vaata Entroopia ja Entalpia

Funktsioon (matemaatika)

Funktsioon ehk kujutus on matemaatikas binaarne seos, mis seob ühe hulga iga elemendi üheselt määratud elemendiga teisest hulgast (need kaks hulka võivad ka kokku langeda).

Vaata Entroopia ja Funktsioon (matemaatika)

Gibbsi vabaenergia

Gibbsi vabaenergia ehk Gibbsi energia, tähis G, on termodünaamiline potentsiaal, mis iseloomustab tööd, mida termodünaamiline süsteem suudab teha konstantsel temperatuuril ja rõhul.

Vaata Entroopia ja Gibbsi vabaenergia

Isoleeritud süsteem

Isoleeritud süsteem on termodünaamiline süsteem, millel puudub ümbritsevaga energia- ja ainevahetus.

Vaata Entroopia ja Isoleeritud süsteem

Lainefunktsioon

Osakestel on ühtaegu laine ja osakeste omadused. Kvantmehaanikas üritatakse sellist kahetist olekut samaaegselt kirjeldada. Lainefunktsioon ehk olekufunktsioon (ka leiulaine või psiifunktsioon; tähis \Psi või \psi, vastavalt "suur psii" ja "väike psii") on matemaatiline funktsioon, mis näitab algosakese kvantmehaanilist olekut (kvantolekut).

Vaata Entroopia ja Lainefunktsioon

Mikrokanooniline ansambel

Mikrokanooniline ansambel on statistiline ansambel, mis on moodustatud samasuguse ruumala, energia ja osakeste arvuga isoleeritud tasakaalulistest termodünaamilistest süsteemidest.

Vaata Entroopia ja Mikrokanooniline ansambel

Soojus

Soojus on energia ülekandumise vorm, mille füüsikaline alus on aineosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratus liikumises ja omavahelistes põrkumistes kätketud energia.

Vaata Entroopia ja Soojus

Statistiline mehaanika

Statistiline mehaanika on oluline mehaanika haru, mis kirjeldab paljudest osakestest koosnevate süsteemide käitumist statistika abil.

Vaata Entroopia ja Statistiline mehaanika

Töö (füüsika)

Töö (tähis W või A) on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt teisele kanduva energia hulka.

Vaata Entroopia ja Töö (füüsika)

Termodünaamika

kolvi liikuma) Termodünaamika on füüsikaharu, mille uurimisobjektiks on soojus kui energiaülekandevorm ning selle seos töö ja siseenergiaga.

Vaata Entroopia ja Termodünaamika

Termodünaamika teine seadus

Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust.

Vaata Entroopia ja Termodünaamika teine seadus