Kiiremini kui brauser!
42 suhted: Algmõiste, Duncan Pritchard, Edmund Gettier, Eeldus, Eetika, Eksternalism, Epistemoloogia, Filosoofia, Gettieri probleem, Internalism (epistemoloogia), Introspektsioon, Intuitsioon, Järeldus, Kalkulaator, Konjunktsioon, Mõiste, Meeled, Metafüüsika, Olemine, Parajasti siis, kui, Paratamatu propositsioon, Propositsioon, Refleksioon, Risk, Sarnasus, Sündmus, Stalingradi lahing, Tarvilik tingimus, Tõesus, Tõetagaja ja valetagaja, Tõeväärtus, Teadmine, Teine maailmasõda, Uskumine, Uskumus, Vaba tahe, Väärus, Võimalik maailm, Vooruse epistemoloogia, Vooruseetika, 2009, 2016.
Algmõiste
Algmõiste on mõiste, mida mingis mõistete süsteemis otseselt ei defineerita, küll aga kasutatakse teiste mõistete defineerimisel.
Uus!!: Epistemology ja Algmõiste · Näe rohkem »
Duncan Pritchard
Duncan Pritchard on filosoof, kes tegeleb epistemoloogiaga.
Uus!!: Epistemology ja Duncan Pritchard · Näe rohkem »
Edmund Gettier
Edmund L. Gettier (31. oktoober 1927 Baltimore – 23. märts 2021) oli USA filosoof.
Uus!!: Epistemology ja Edmund Gettier · Näe rohkem »
Eeldus
Eeldus on propositsioon (väide), mille tõesus võetakse arutlemisel aluseks, olgugi et selle tõesus pole kindel.
Uus!!: Epistemology ja Eeldus · Näe rohkem »
Eetika
Eetika (vanakreeka keeles ēthikē technē 'kommete ja tavade teadus', sõnast ēthos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Uus!!: Epistemology ja Eetika · Näe rohkem »
Eksternalism
Eksternalism on filosoofiliste seisukohtade kogum, mille järgi sõltub vaimne tegevus osaliselt vaimuvälisest maailmast ja mis vastandub seega internalismile.
Uus!!: Epistemology ja Eksternalism · Näe rohkem »
Epistemoloogia
Epistemoloogia ehk teadmisteooria (ka tunnetusteooria, gnoseoloogia) on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise saamise ja õigustuse probleemidega.
Uus!!: Epistemology ja Epistemoloogia · Näe rohkem »
Filosoofia
Filosoofia (vanakreeka keeles φιλοσοφία, philosophia, 'tarkuse armastus') on tegelemine filosoofiliste küsimustega.
Uus!!: Epistemology ja Filosoofia · Näe rohkem »
Gettieri probleem
Gettieri probleem on epistemoloogia probleem, mis tuleneb vastunäidetest teadmise definitsioonile, mille kohaselt teadmine on õigustatud tõene uskumus.
Uus!!: Epistemology ja Gettieri probleem · Näe rohkem »
Internalism (epistemoloogia)
Internalism on epistemoloogiline teooria, et uskumuse (õigustatud uskumuse) õigustus (või teadmise alus) peab olema uskujale (või teadjale) ligipääsetav, nii et ta on või saab olla oma uskumuse õigustusest (või oma teadmise alusest) teadlik, või arusaam, et uskumuse õigustus taandub uskuja vaimuseisunditele, või arusaam, et õigustuse mõistet tuleb analüüsida intellektuaalsete kohustuste täitmise kaudu.
Uus!!: Epistemology ja Internalism (epistemoloogia) · Näe rohkem »
Introspektsioon
Introspektsioon (ladina keeles introspectare, sisse vaatama) ehk enesevaatlus on psühholoogias meetod, mis põhineb eesmärgipärasel ja ratsionaalsel inimese enda vaimsete seisundite jälgimisel.
Uus!!: Epistemology ja Introspektsioon · Näe rohkem »
Intuitsioon
Sõna Intuitsioon kasutame tavaliselt siis, kui sisetunne, vaist ütleb meile midagi, me aimame midagi või saame millestki aru, kuid ei suuda seda põhjendada või siis ei näegi vajadust selle põhjendamiseks.
Uus!!: Epistemology ja Intuitsioon · Näe rohkem »
Järeldus
Järeldus on propositsioon, milleni arutlus viib.
Uus!!: Epistemology ja Järeldus · Näe rohkem »
Kalkulaator
1964. aastal Jaapanis toodetud mehaaniline kalkulaator Kalkulaator on mehaaniline või elektrooniline arvutusvahend matemaatiliste tehete sooritamiseks.
Uus!!: Epistemology ja Kalkulaator · Näe rohkem »
Konjunktsioon
Konjunktsioon ehk loogiline korrutamine ehk "ning" on üks binaarne loogikatehe lauseloogikat sisaldavates sümbolloogika süsteemides.
Uus!!: Epistemology ja Konjunktsioon · Näe rohkem »
Mõiste
abstraktset mõtlemist Mõiste all mõeldakse filosoofias ja loogikas enamasti mõtlemise (lihtsaimat) abstraktset ühikut.
Uus!!: Epistemology ja Mõiste · Näe rohkem »
Meeled
Viis meelt ja vastavad meeleelundid Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid.
Uus!!: Epistemology ja Meeled · Näe rohkem »
Metafüüsika
Metafüüsika (kreeka keeles μετά, meta, 'pärast', 'peale üle' + φυσικά, füüsika, 'loodus') on filosoofia haru, mis püüab selgitada olemise põhialuseid ning algupära, reaalsuse kogemuse piire ületavaid probleeme ja algmõisteid.
Uus!!: Epistemology ja Metafüüsika · Näe rohkem »
Olemine
Olemine (vanakreeka keeles to einai, ladina keeles esse, saksa keeles Sein) oli 20nda sajandini filosoofia peamine uurimisala.
Uus!!: Epistemology ja Olemine · Näe rohkem »
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Uus!!: Epistemology ja Parajasti siis, kui · Näe rohkem »
Paratamatu propositsioon
Paratamatu propositsioon ehk loogiliselt paratamatu propositsioon on propositsioon, mille tõeväärtus on kõikides võimalikes maailmades ühesugune.
Uus!!: Epistemology ja Paratamatu propositsioon · Näe rohkem »
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Uus!!: Epistemology ja Propositsioon · Näe rohkem »
Refleksioon
Refleksioon (ladina keeles reflexio 'peegeldus') on psühholoogias tähelepanu suunamine tunnetavalt (kognitsiooni) objektilt tunnetajale (kognitiivsele).
Uus!!: Epistemology ja Refleksioon · Näe rohkem »
Risk
Risk ehk riisiko on otsusega kaasnev võimalus või tõenäosus, et selle elluviimisega kaasnevad soovimatud tagajärjed, nt kahju tekkimine.
Uus!!: Epistemology ja Risk · Näe rohkem »
Sarnasus
Sarnasus on välimuses või mingis muus suhtes rohkete ühetaoliseks tegevate ühisjoontega.
Uus!!: Epistemology ja Sarnasus · Näe rohkem »
Sündmus
Sündmus on piiritletud tervikuna võetav protsess või toiming.
Uus!!: Epistemology ja Sündmus · Näe rohkem »
Stalingradi lahing
Stalingradi lahing oli lahing Teises maailmasõjas Saksamaa Wehrmachti armee ja Nõukogude Liidu Punaarmee vahel 23. augustist 1942 kuni 2. veebruarini 1943.
Uus!!: Epistemology ja Stalingradi lahing · Näe rohkem »
Tarvilik tingimus
„X on Y tarvilik tingimus“ tähendab: Y ainult juhul, kui X. Näiteks „vihma sadamine on selle tarvilik tingimus, et ta läheb vara koju“ tähendab, et ta läheb vara koju ainult juhul, kui sajab.
Uus!!: Epistemology ja Tarvilik tingimus · Näe rohkem »
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Epistemology ja Tõesus · Näe rohkem »
Tõetagaja ja valetagaja
Tõetagaja ehk tõetegija (inglise keeles truthmaker) on entiteet, mille tõttu tõekandja on tõene.
Uus!!: Epistemology ja Tõetagaja ja valetagaja · Näe rohkem »
Tõeväärtus
Tõeväärtus on loogikas väärtus, mis iseloomustab propositsiooni suhet tõesse.
Uus!!: Epistemology ja Tõeväärtus · Näe rohkem »
Teadmine
Teadmine (ing: knowledge) on tähenduslikult korrastatud andmed, teave, mis on viljakas, produktiivses kasutuses, sisaldab nii sisu kui selle loomise protsessi.
Uus!!: Epistemology ja Teadmine · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Epistemology ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Uskumine
Uskumise puhul saab eristada millessegi uskumist millegi (mingi propositsiooni) uskumisest ehk propositsionaalsest uskumisest (uskumuse omamisest).
Uus!!: Epistemology ja Uskumine · Näe rohkem »
Uskumus
Uskumuseks nimetatakse filosoofias ja kognitiivses psühholoogias millegi tõeseks pidamist.
Uus!!: Epistemology ja Uskumus · Näe rohkem »
Vaba tahe
Vabaks tahteks ehk tahtevabaduseks nimetatakse filosoofias võimalikkust teha vabalt otsuseid (valikuid) oma eelseisvate toimingute ja tegude üle.
Uus!!: Epistemology ja Vaba tahe · Näe rohkem »
Väärus
Väärus on tõesusele vastandlik omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Uus!!: Epistemology ja Väärus · Näe rohkem »
Võimalik maailm
Filosoofias ja loogikas kasutatakse mõistet võimalik maailm selleks, et selgitada modaalsete väidete tähendust, st väiteid, mille sisu kvalifitseeritakse modaalsete mõistetega, nagu "võimalik" ja "paratamatu" (vt modaalne loogika).
Uus!!: Epistemology ja Võimalik maailm · Näe rohkem »
Vooruse epistemoloogia
Vooruse epistemoloogia on epistemoloogia teooria, milles isiku ja kogukonna teadmine väljendub eetikas (käitumises: voorus, pahe).
Uus!!: Epistemology ja Vooruse epistemoloogia · Näe rohkem »
Vooruseetika
Vooruseetika on normatiivse eetika suund, mis võtab moraalsete hinnangute aluseks inimese moraalse iseloomu ja voorused.
Uus!!: Epistemology ja Vooruseetika · Näe rohkem »
2009
2009.
Uus!!: Epistemology ja 2009 · Näe rohkem »
2016
2016.
Uus!!: Epistemology ja 2016 · Näe rohkem »
