Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Feldmarssal (Austria)

Index Feldmarssal (Austria)

Austria-Ungari feldmarssali munder 1918. aastal Feldmarssal (saksa keeles Feldmarschall) oli Austria ja Austria-Ungari keisririigi kõrgeim sõjaväeline auaste aastatel 1804−1918.

Sisukord

  1. 40 suhted: Alfred Candidus Ferdinand zu Windisch-Graetz, Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog, Austria keisririik, Austria-Ungari, Eduard von Böhm-Ermolli, Edward VII, Eugen (ertshertsog), Ferdinand I (Austria), Ferdinand I (Bulgaaria), Ferdinand Karl Joseph, Friedrich (ertshertsog), Friedrich Franz Xaver (Hohenzollern-Hechingeni prints), George IV, Heinrich von Bellegarde, Johann (ertshertsog), Johann I (Liechtensteini vürst), Johann Kollowrat, Josef Radetzky, Joseph Alvinczy von Berberek, Karl Philipp zu Schwarzenberg, Kindralooberst, Marssal, Mehmed V, Saksa keel, Saksa-Rooma riik, Suuradmiral, Wilhelm II, 1. mai, 1. veebruar, 19. mai, 20. jaanuar, 22. oktoober, 23. november, 25. november, 30. jaanuar, 31. jaanuar, 4. mai, 5. august, 5. november, 8. detsember.

Alfred Candidus Ferdinand zu Windisch-Graetz

Feldmarssal Windischgrätz aastal 1852 Vürst Alfred Candidus Ferdinand zu Windisch-Graetz (ka Windisch-Grätz või Windischgrätz; 11. mai 1787 Brüssel – 21. mai 1862 Viin) oli Austria sõjaväelane, feldmarssal (1848) ja riigivürst.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Alfred Candidus Ferdinand zu Windisch-Graetz

Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog

Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog KG, GCB, GCH, PC, FRS (1. mai 1769 – 14. september 1852) oli inglise-iiri väejuht ja riigimees ning üks olulisemaid sõjaväe ja poliitikategelasi 19. sajandi Suurbritannias, muu hulgas ka Suurbritannia peaminister.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Arthur Wellesley, esimene Wellingtoni hertsog

Austria keisririik

Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Austria keisririik

Austria-Ungari

| nimi.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Austria-Ungari

Eduard von Böhm-Ermolli

Eduard Freiherr von Böhm-Ermolli (12. veebruar 1856 Ancona – 9. detsember 1941 Troppau) oli Austria-Ungari sõjaväelane (feldmarssal, 1918), Tšehhoslovakkia armeekindral (1928) ja Saksa kindralfeldmarssal (1938).

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Eduard von Böhm-Ermolli

Edward VII

Edward VII (sünninimega Albert Edward; 9. november 1841 London – 6. mai 1910 London) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas ja India keiser alates 22. jaanuarist 1901 kuni surmani aastal 1910.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Edward VII

Eugen (ertshertsog)

Eugen (täisnimega Eugen Ferdinand Pius Bernhard Felix Maria; 21. mai 1863 Groß Seelowitz, Määrimaa – 30. detsember 1954 Meran, Lõuna-Tirool) oli Habsburgide dünastiast Austria ertshertsog, sõjaväelane (feldmarssal) ning Saksa ordu kõrgmeister aastail 1894–1923.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Eugen (ertshertsog)

Ferdinand I (Austria)

Austria keiser Ferdinand I Ferdinand I (Ferdinand Karl Leopold Joseph Franz Marchlin; 19. aprill 1793 Viin – 29. juuni 1875 Praha) oli 1835–1848 Austria keiser.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Ferdinand I (Austria)

Ferdinand I (Bulgaaria)

Ferdinand I Ferdinand I (Ferdinand Maximilan Karl Leopold Maria, Saksi-Coburgi ja Gotha prints, Saksi hertsog) (26. veebruar 1861 – 10. september 1948) oli Bulgaaria kolmanda iseseisvusaja esimene tsaar.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Ferdinand I (Bulgaaria)

Ferdinand Karl Joseph

Ertshertsog Ferdinand Karl Joseph (1841) Ferdinand Karl Joseph (25. aprill 1781, Milano – 5. november 1850, Altmünster) oli Este dünastiast pärinev Austria feldmarssal, ertshertsog ning hilisem Galiitsia, Ungari ja Transilvaania kuberner.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Ferdinand Karl Joseph

Friedrich (ertshertsog)

Friedrich Maria Albrecht Wilhelm Karl (4. juuni 1856 Židlochovice – 30. detsember 1936 Mosonmagyaróvár) oli Habsburg-Lotringi dünastiast pärinev Austria-Ungari ertshertsog, Tescheni hertsog ja feldmarssal. Ta oli Esimese maailmasõja ajal Austria-Ungari vägede ülemjuhataja.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Friedrich (ertshertsog)

Friedrich Franz Xaver (Hohenzollern-Hechingeni prints)

Friedrich Franz Xaver Friedrich Franz Xaver; 31.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Friedrich Franz Xaver (Hohenzollern-Hechingeni prints)

George IV

George IV (12. august 1762 – 26. juuni 1830) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuningas ning Hannoveri kuningas (Georg IV) aastatel 1820–1830.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja George IV

Heinrich von Bellegarde

Heinrich von Bellegarde Heinrich Joseph Johannes von Bellegarde (28. august 1756 – 22. juuli 1845) oli sõjaväelane, feldmarssal ja väejuht, kes teenis Saksimaa ja Austria sõjavägedes.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Heinrich von Bellegarde

Johann (ertshertsog)

Johann Babtist Joseph Fabian Sebastian (20. jaanuar 1782, Firenze–11. mai 1859, Graz) oli Austria ertshertsog ja feldmarssal, kes osales Prantsuse revolutsioonisõdades ja Napoleoni sõdades.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Johann (ertshertsog)

Johann I (Liechtensteini vürst)

Johann I Josef, Liechtensteini vürst Johann I Josef (26. juuni 1760 – 20. aprill 1836) oli Liechtensteini vürst aastatel 1805–1806 ning siis taas 1814–1836.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Johann I (Liechtensteini vürst)

Johann Kollowrat

Johann Kollowrat Johann Nepomuk Karl Joseph Graf von Kollowrat-Krakowsky (21. detsember 1748 – 5. juuni 1816) oli Tšehhi aadlik, Austria väejuht ja feldmarssal.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Johann Kollowrat

Josef Radetzky

Feldmarssal Josef Radetzky von RadetzKrahv Johann Josef Wenzel Radetzky von Radetz (tšehhi Jan Josef Václav hrabě Radecký z Radče; 2. november 1766 Třebenice (Trebnitz), Böömimaa – 5. jaanuar 1858 Milano) oli Austria sõjaväelane ja feldmarssal.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Josef Radetzky

Joseph Alvinczy von Berberek

Joseph Alvinczy von Berberek (1. veebruar 1735 – 25. september 1810) oli Austria väejuhataja, feldmarssal ja vabahärra, kes on kõige rohkem tuntud oma osaluse eest Prantsuse revolutsioonisõjas Itaalia rindel.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Joseph Alvinczy von Berberek

Karl Philipp zu Schwarzenberg

Vürst Schwarzenberg Karl Philipp zu Schwarzenberg, ka vürst Schwarzenberg (15. aprill 1771 Viin, Habsburgide monarhia – 15. oktoober 1820 Leipzig, Saksimaa kuningriik) oli Austria väejuht ja diplomaat.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Karl Philipp zu Schwarzenberg

Kindralooberst

Kindralooberst (saksa keeles Generaloberst, ungari keeles vezérezredes) oli sõjaväeline auaste erinevates Saksamaa riikides ja Austria-Ungaris.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Kindralooberst

Marssal

Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Marssal

Mehmed V

Mehmed V (osmanitürgi keeles: محمد خامس Meḥmed-i ẖâmis, türgi keeles: Mehmed V Reşad või Reşat Mehmet) (2. november 1844 – 3. juuli 1918) oli Osmanite riigi eelviimane sultan kes valitses aastatel 1909–1918.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Mehmed V

Saksa keel

Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Saksa keel

Saksa-Rooma riik

Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Saksa-Rooma riik

Suuradmiral

Suuradmiral oli mitme riigi mereväe kõrgeim auaste, mis vastas maaväes feldmarssali auastmele.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Suuradmiral

Wilhelm II

Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja Wilhelm II

1. mai

1.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja 1. mai

1. veebruar

1.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja 1. veebruar

19. mai

19.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja 19. mai

20. jaanuar

20.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja 20. jaanuar

22. oktoober

22.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja 22. oktoober

23. november

23.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja 23. november

25. november

25.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja 25. november

30. jaanuar

30.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja 30. jaanuar

31. jaanuar

31.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja 31. jaanuar

4. mai

4.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja 4. mai

5. august

5.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja 5. august

5. november

5.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja 5. november

8. detsember

8.

Vaata Feldmarssal (Austria) ja 8. detsember