Sisukord
38 suhted: Aadel, Auleegioni orden, Brest (Valgevene), Bug, Diplomaat, Drohiczyn, Franz II, Habsburgide monarhia, Ivanava, Kobryn, Kolonel, Kuuenda koalitsiooni sõda, Leipzig, Leipzigi lahing, Lublin, Major, Marssal, Mõõgaorden, Musta Kotka orden, Napoleon I, Napoleoni sõjad, Nemunas, Pariis, Püha Andreas Esmakutsutu orden, Peterburi, Prantsuse esimene keisririik, Prantsuse revolutsioonisõjad, Ratsaväekindral, Saksimaa kuningriik, Tilsiti rahu, Varssavi hertsogiriik, Venemaa Keisririik, Viin, 15. aprill, 15. oktoober, 1771, 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda, 1820.
Aadel
Aadel ehk aadlikud on kõrgem seisus, mis on ajalooliselt olnud eesõigustatud ja pärilik, kuid on tänapäeval suuresti taandunud mittepäritavaks austusavalduseks teenete eest.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Aadel
Auleegioni orden
Auleegioni orden (prantsuse keeles Ordre national de la Légion d'honneur, algselt Ordre royale de la Légion d'honneur) on Prantsusmaa kõrgeim teenetemärk, mille asutas Napoleon 19. mail 1802.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Auleegioni orden
Brest (Valgevene)
Brest (valgevene keeles Брэст, vene keeles Брест, poola keeles Brześć) on linn Edela-Valgevenes, Bresti oblasti halduskeskus.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Brest (Valgevene)
Bug
Bug ehk Lääne-Bug (poola keeles Bug, ukraina keeles Західний Буг, valgevene keeles Заходні Буг) on jõgi Ukraina, Valgevene ja Poola aladel.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Bug
Diplomaat
Venemaa Keisririigis aastail 1809–1814, sel ajal külastas ta samuti Tallinna Diplomaat on riiki või rahvusvahelist organisatsiooni esindav kindlaksmääratud volitustega isik.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Diplomaat
Drohiczyn
Drohiczyn on linn Poolas Podlaasia vojevoodkonnas Siemiatycze maakonnas, Drohiczyni valla halduskeskus.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Drohiczyn
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Franz II
Habsburgide monarhia
Habsburgide monarhia kattis riigina ja hilisema keisririigina territooriumi, mida valitses aastatel 1526 – 1867/1918 Habsburgide dünastia noorem Austria haru (1278–1780) ja siis järglasdünastia Habsburgid-Lotringid (aastast 1780).
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Habsburgide monarhia
Ivanava
Ivanava on linn Valgevenes Bresti oblastis, Ivanava rajooni halduskeskus.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Ivanava
Kobryn
Kobryn (valgevene keeles Кобрын, eesti transkriptsioonis Kobrõn) on linn Valgevenes Bresti oblastis, Kobryni rajooni halduskeskus.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Kobryn
Kolonel
Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Kolonel
Kuuenda koalitsiooni sõda
Kuuenda koalitsiooni sõjas (1813–1814) võitis Austria, Preisimaa, Venemaa, Ühendkuningriigi, Portugali, Rootsi, Hispaania ja mitme Saksa riigi koalitsioon lõpuks Prantsusmaad ja ajas Napoleoni Elba saarele maapakku.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Kuuenda koalitsiooni sõda
Leipzig
Leipzig (saksapäraselt) on linn Saksamaa idaosas Saksimaal.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Leipzig
Leipzigi lahing
Leipzigi lahing (tuntud ka kui rahvastelahing) toimus 16.–19. oktoobrini 1813 Leipzigi lähistel Napoleoni-vastase VI koalitsiooni (Venemaa, Austria, Preisi, Rootsi) ning Prantsusmaa vägede vahel.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Leipzigi lahing
Lublin
Lublin on suurim linn Ida-Poolas, Lublini vojevoodkonna halduskeskus.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Lublin
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Major
Marssal
Césarine Davin-Mirvault, "Prantsusmaa marssali François Joseph Lefebvre'i portree" (1807) Marssal, ka feldmarssal ja kindralfeldmarssal on paljude riikide kõrgeim sõjaväeline auaste.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Marssal
Mõõgaorden
Mõõgaordeni rüütlirist Rootsi Mõõgaorden (rootsi keeles Svärdsorden) on Rootsi autasu (orden), mida hakkas 23. veebruarist 1748 välja andma Rootsi kuningas Fredrik I. Samast kuupäevast hakkas kuningas välja andma ka Rootsi Serafimi ordenit ja Rootsi Põhjatähe ordenit.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Mõõgaorden
Musta Kotka orden
Musta Kotka orden (pildilt on puudu lint) Musta Kotka orden (saksa keeles Schwarzer Adlerorden) oli Preisi kuningriigi kõrgeim autasu (orden).
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Musta Kotka orden
Napoleon I
Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte (prantsuse keeles Napoléon I Bonaparte; 15. august 1769 Ajaccio, Korsika – 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Napoleon I
Napoleoni sõjad
Napoleon I Napoleoni sõjad oli seeria järjestikuseid globaalseid konflikte Napoleon I juhitud Prantsuse keisririigi ja mitme muu Euroopa riigi vahel aastatel 1803–1815.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Napoleoni sõjad
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Nemunas
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Pariis
Püha Andreas Esmakutsutu orden
Keiserlik Püha Apostli Andreas Esmakutsutu orden, lühendatult ka Püha Andreas Esmakutsutu orden ja Püha Andrease orden (vene keeles Императорский орден Святого Апостола Андрея Первозванного) oli 1698.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Püha Andreas Esmakutsutu orden
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Peterburi
Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse esimene keisririik oli Napoleon Bonaparte'i (keisrina Napoleon I) loodud riik Euroopas 1804–1814 ja 1815.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Prantsuse esimene keisririik
Prantsuse revolutsioonisõjad
Prantsuse revolutsioonisõjad olid suured konfliktid aastatel 1792–1802, mis võideldi Prantsuse revolutsioonilise valitsuse ja mitme Euroopa riigi vahel.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Prantsuse revolutsioonisõjad
Ratsaväekindral
Ratsaväekindral (saksa keeles General der Kavalierie) oli sõjaväeline auaste ratsavägedes, kus oli kasutusel Saksa sõjaväemudel.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Ratsaväekindral
Saksimaa kuningriik
Saksimaa kuningriik oli aastatel 1806–1918 tänapäeva Saksimaa liidumaa territooriumil eksisteerinud riik.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Saksimaa kuningriik
Tilsiti rahu
Kahe keisri kohtumine parvele püstitatud paviljonis Nemunase jõe keskel Tilsiti rahulepingud (ka Tilsti rahu) olid kaks lepingut, mille Prantsuse keiser Napoleon I sõlmis Tilsitis juulis 1807 pärast oma võitu Friedlandi lahingus.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Tilsiti rahu
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Varssavi hertsogiriik
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Venemaa Keisririik
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja Viin
15. aprill
15.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja 15. aprill
15. oktoober
15.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja 15. oktoober
1771
1771.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja 1771
1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
Prantsuse-Vene sõda (ka 1812. aasta isamaasõda, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale ja 1812. aasta Vene-Prantsuse sõda) oli 1812.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja 1812. aasta Prantsuse-Vene sõda
1820
1820.
Vaata Karl Philipp zu Schwarzenberg ja 1820
Tuntud ka kui Vürst Schwarzenberg.