Ava Google MapsisSisukord
62 suhted: August II, Austria, Austria-Ungari, Epideemia, Esimene maailmasõda, Ida-Poola, Jogaila, Juudid, Kasakad, Kaubandus, Kaubatee, Kazimierz IV, Kivi, Kolmas Poola jagamine, Kraków, Lääne-Euroopa, Linn, Loss, Lublini unioon, Lublini vojevoodkond, Magdeburgi õigus, Must meri, Neljapäev, Põhjasõda, Poola, Poola keel, Punaarmee, Puu, Rootslased, Rzeczpospolita, Saksamaa, Teine maailmasõda, Varssavi, Varssavi hertsogiriik, Vürst, Venemaa, 10. sajand, 11. sajand, 1198, 1224, 1317, 1341, 1392, 1474, 15. sajand, 1569, 16. sajand, 1618, 17. sajand, 1719, ... Laienda indeks (12 rohkem) »
August II
August II. Portree autor Louis de Silvestre-August August II Tugev (August II Mocny, Saksi kuurvürstina Friedrich August I; 12. mai 1670 Saksimaa kuurvürstiriik – 1. veebruar 1733) oli Saksimaa kuurvürst 1694–1733 ning Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1697–1706 ja 1709–1733).
Vaata Lublin ja August II
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Lublin ja Austria
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Lublin ja Austria-Ungari
Epideemia
Epideemia ehk taud ehk rändtaud on nakkushaiguse puhang, mis nõuab ulatuslikku nakkustõrjet.
Vaata Lublin ja Epideemia
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Lublin ja Esimene maailmasõda
Ida-Poola
Ida-Poola tähistab tänapäevaseid Poola Vabariigi idapoolseid alasid.
Vaata Lublin ja Ida-Poola
Jogaila
Jogaila (valgevene Jahajla (Ягайла), vene Ягайло; Poola kuningana Władysław II Jagiełło; vene Владислав II) umbes 1350 – 1. juuni 1434) oli Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürst 1377–1381 ja 1382–1401 ning Poola kuningriigi kuningas 1386–1434.
Vaata Lublin ja Jogaila
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Lublin ja Juudid
Kasakad
"Zaporoožlased Türgi sultanile kirja kirjutamas" Ilja Repin 1880–1890 kasakad 19. sajandi lõpus Kasakad on idaslaavi sotsiaalne rühm, algse elupaigaga Ida-Euroopa lõunapoolsetes steppides: Venemaal, Kasahstanis ja Ukrainas.
Vaata Lublin ja Kasakad
Kaubandus
Kaubanduseks nimetatakse kaupade ostu-müüki kaubandusettevõtete kaudu, teisisõnu kaupade ostu müüki oma nimel ja oma arvel.
Vaata Lublin ja Kaubandus
Kaubatee
Kesk-Aasia oletatavad kaubateed umbes 2000 aastat tagasi Kaubatee on kaubaretkedeks või -vedudeks kasutatud tee.
Vaata Lublin ja Kaubatee
Kazimierz IV
Kazimierz IV (30. november 1427 – 12. juuli 1492) oli Jagelloonide dünastiast Poola kuningriigi kuningas 1444/1447–1492 ja Kazimierase nime all Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi suurvürst 1440–1492.
Vaata Lublin ja Kazimierz IV
Kivi
Põhja-Eesti rannakivid Naissaare suurim rändrahn – Põlendikukivi Kivid Kivil ei ole ranget teaduslikku definitsiooni ning sõna "kivi" on mitmetähenduslik.
Vaata Lublin ja Kivi
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Vaata Lublin ja Kolmas Poola jagamine
Kraków
Kraków (ka Krakov) on linn Poola lõunaosas.
Vaata Lublin ja Kraków
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Lublin ja Lääne-Euroopa
Linn
Budapest (satelliidifoto) Helsingi kesklinn (aerofoto) Tartu kesklinn (panoraamfoto) Linna mõiste ei ole täpselt määratletud.
Vaata Lublin ja Linn
Loss
Loss oli kõrgaadlile või kuningale kuuluv või kuulunud pidulik esindus- ja eluhoone, mis arenes välja keskaegsest linnusest selle kaitseotstarbe minetamisel.
Vaata Lublin ja Loss
Lublini unioon
"Lublini unioon", Jan Matejko maal (1869) Rzeczpospolita Lublini uniooni sõlmimisel järel 1569. aastal Lublini unioon (poola keeles Unia lubelska, leedu keeles Liublino unija, valgevene keeles Люблінская унія) oli Poola kuningriigi ja Leedu suurvürstiriigi vahel sõlmitud ühinemist käsitlev leping, mille tulemusena loodi ühtne riik Rzeczpospolita.
Vaata Lublin ja Lublini unioon
Lublini vojevoodkond
Lublini vojevoodkond on vojevoodkond (haldusüksus) Poolas.
Vaata Lublin ja Lublini vojevoodkond
Magdeburgi õigus
Keskaegse Poola pealinna Krakovi õiguste kogum 1257. aastast, see põhineb Magdeburgi linnaõigusel Magdeburgi linnaõigus (saksa keeles Magdeburger Recht) oli keskaegne Mandri-Euroopas levinud linnaõigust kinnitav õigusnormide kogum, millele pani 10.
Vaata Lublin ja Magdeburgi õigus
Must meri
Musta mere sügavuskaart NASA foto Mustast merest Kuldsetelt Liivadelt Must meri (vene keeles Черное море, ukraina keeles Чорне море, bulgaaria keeles Черно море, rumeenia keeles Marea Neagră, türgi keeles Karadeniz, gruusia keeles შავი ზღვა, krimmitatari keeles Qara deñiz) on Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuuluv Kagu-Euroopa ja Väike-Aasia vahele jääv sisemeri.
Vaata Lublin ja Must meri
Neljapäev
Neljapäev on nädalapäev, millele eelneb kolmapäev ja järgneb reede.
Vaata Lublin ja Neljapäev
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Lublin ja Põhjasõda
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Lublin ja Poola
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Vaata Lublin ja Poola keel
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Lublin ja Punaarmee
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Vaata Lublin ja Puu
Rootslased
right Rootslased (endanimetus svenskar) on Skandinaavia poolsaare idaosas elav põhjagermaani rahvas, Rootsi põhirahvus.
Vaata Lublin ja Rootslased
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Lublin ja Rzeczpospolita
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Lublin ja Saksamaa
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Lublin ja Teine maailmasõda
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Vaata Lublin ja Varssavi
Varssavi hertsogiriik
Varssavi hertsogiriik (1807–09) Varssavi hertsogiriik (1809–15) Varssavi hertsogiriik (poola keeles Księstwo Warszawskie, ladina keeles Ducatus Varsoviae, prantsuse keeles Duché de Varsovie) oli riik, mille rajas Napoleon I 1807 Poola aladele, mis olid Tilsiti rahuga Preisimaa koosseisust välja läinud.
Vaata Lublin ja Varssavi hertsogiriik
Vürst
Vürst on Saksamaal hertsogist madalam, Venemaal suurvürstist madalam aadlitiitel, samuti monarhitiitel.
Vaata Lublin ja Vürst
Venemaa
Venemaa (vene keeles Россия Rossija; ametlik nimi Venemaa Föderatsioon Российская Федерация Rossiiskaja Federatsija) on riik, mis asub nii Euroopas kui ka Aasias.
Vaata Lublin ja Venemaa
10. sajand
10.
Vaata Lublin ja 10. sajand
11. sajand
11.
Vaata Lublin ja 11. sajand
1198
1198.
Vaata Lublin ja 1198
1224
1224.
Vaata Lublin ja 1224
1317
1317.
Vaata Lublin ja 1317
1341
1341.
Vaata Lublin ja 1341
1392
1392.
Vaata Lublin ja 1392
1474
1474.
Vaata Lublin ja 1474
15. sajand
15.
Vaata Lublin ja 15. sajand
1569
1569.
Vaata Lublin ja 1569
16. sajand
16.
Vaata Lublin ja 16. sajand
1618
1618.
Vaata Lublin ja 1618
17. sajand
17.
Vaata Lublin ja 17. sajand
1719
1719.
Vaata Lublin ja 1719
1792
1792.
Vaata Lublin ja 1792
1809
1809.
Vaata Lublin ja 1809
1815
1815.
Vaata Lublin ja 1815
1826
1826.
Vaata Lublin ja 1826
1897
1897.
Vaata Lublin ja 1897
1915
1915.
Vaata Lublin ja 1915
1939
1939.
Vaata Lublin ja 1939
1944
1944.
Vaata Lublin ja 1944
1945
1945.
Vaata Lublin ja 1945
26. juuni
26.
Vaata Lublin ja 26. juuni
6. sajand
6.
Vaata Lublin ja 6. sajand
8. sajand
8.
Vaata Lublin ja 8. sajand