Kiiremini kui brauser!
30 suhted: Amrum, Düün, Friisi saared, Friisid, Holland, Luterlus, Neoliitikum, Põhjafriisi keel, Põhjameri, Referendum, Reformatsioon, Saar, Saksamaa, Sylt, Taani, Taani keel, Taani kuningas, Texel, Turism, Valdemar II, 11. oktoober, 1362, 1526, 1530, 16. jaanuar, 1634, 1842, 1864, 1920, 7. sajand.
Amrum
Amrumi asend Jüütimaa lõunaosas Satelliidifoto Amrum (põhjafriisi keele kohalikus murdes (Öömrang)) Oomram) on saar Põhjameres, üks Friisi saartest. Amrum kuulub Saksamaa Schleswig-Holsteini liidumaale Põhja-Friisimaa kreisi Föhr-Amrumi maakonda. Asub Syltist lõunas ja Föhrist edelas. Saarest läände jääb Põhjameri, itta madal ja saarterohke Waddensee. Amrumi pindala on 20,46 km² ning ta on suuruselt Saksamaa 10. saar. Saare pikkus on 10 km ja laius kuni 2,5 km. Saare läänerannikul on kuni 1 km laiune liivaluidete riba ja sellest läänes asub kogu Põhja-Euroopa suurim, 12 km pikkune liivarand. Saare kõrgus merepinnast on kuni 32 meetrit (Siatleri luitel). Saare põhjaosas moodustavad luited väikese Odde poolsaare. Norddorfist põhjas on soo. Teine, väiksem soo asub Süddorfi ja Steenodde vahel. Kumbagi sood kaitsevad üleujutuste eest tammid. Mõõna ajal saab Amrumilt jalgsi naabersaarele Föhrile kõndida. Amrumil elab umbes 2300 inimest viies külas: Wittdün, Nebel, Norddorf, Süddorf ja Steenodde. Halduslikult jaguneb saar kolmeks vallaks: Norddorfi vald, Nebeli vald ja Wittdüni vald. Enamik asustusest on idarannikul. Saareelanike peamine elatusallikas on turism, sest põllumajanduse jaoks on saare pinnas ebasoodne.
Uus!!: Föhr ja Amrum · Näe rohkem »
Düün
"Düün" on Frank Herberti 1965.
Uus!!: Föhr ja Düün · Näe rohkem »
Friisi saared
Friisi saarte asendikaart Friisi saared on saarestik Põhjameres Hollandi ja Saksamaa põhjarannikul ning Taani läänerannikul.
Uus!!: Föhr ja Friisi saared · Näe rohkem »
Friisid
Friisid ehk friislased (endanimetus Friezen) on läänegermaani rahvas, kes praegu elab Kirde-Hollandis ja Loode-Saksamaal ning kes on minevikus asustanud väga suurt osa Põhjamere lõuna- ja idaranniku äärsetest aladest.
Uus!!: Föhr ja Friisid · Näe rohkem »
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Uus!!: Föhr ja Holland · Näe rohkem »
Luterlus
Lutheri roos Luterlus on kristlik konfessioon, mis on alguse saanud Martin Lutheri tegevusest protestantliku reformatsiooni algatajana.
Uus!!: Föhr ja Luterlus · Näe rohkem »
Neoliitikum
Neoliitikum ehk noorem kiviaeg oli ajavahemik 4.–2. aastatuhat eKr.
Uus!!: Föhr ja Neoliitikum · Näe rohkem »
Põhjafriisi keel
Põhjafriisi keel on rühm friisi keele murdeid, mida räägitakse Saksamaal Schleswig-Holsteini rannikul ja saartel.
Uus!!: Föhr ja Põhjafriisi keel · Näe rohkem »
Põhjameri
Põhjameri satelliidifotol Põhjamere kalad Põhjameri vanal saksakeelsel kaardil Põhjameri on meri Euroopa rannikul.
Uus!!: Föhr ja Põhjameri · Näe rohkem »
Referendum
Referendum (ka rahvahääletus, rahvaküsitlus, plebistsiit) on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või põhiseaduslikus küsimuses, poliitilise küsimuse esitamine otsesele valijaskonna hääletusele.
Uus!!: Föhr ja Referendum · Näe rohkem »
Reformatsioon
Reformatsioon, ka protestantlik reformatsioon (ladina keeles reformatio 'ümberkujundamine', 'taastamine'; eesti keeles ka usupuhastus) oli 16. sajandi alguses tekkinud usuliikumine, mille tagajärjel eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud, peamised neist luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik.
Uus!!: Föhr ja Reformatsioon · Näe rohkem »
Saar
Saar on täielikult veega ümbritsetud maismaa.
Uus!!: Föhr ja Saar · Näe rohkem »
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Uus!!: Föhr ja Saksamaa · Näe rohkem »
Sylt
Asend Jüüti poolsaare läänerannikul Sylt (põhjafriisi Söl, taani Sild) on Saksamaale kuuluv saar Põhjameres, üks Põhja-Friisi saartest.
Uus!!: Föhr ja Sylt · Näe rohkem »
Taani
Taani (taani keeles Danmark) on maa Euroopas Skandinaavia poolsaare ja Saksamaa vahel.
Uus!!: Föhr ja Taani · Näe rohkem »
Taani keel
Taani keel (taani keeles dansk) kuulub Indoeuroopa keelkonna germaani rühma põhjagermaani ehk Skandinaavia alamrühma.
Uus!!: Föhr ja Taani keel · Näe rohkem »
Taani kuningas
Taani kuningas on Taani Kuningriigi valitseja tiitel; kahel korral on riiki valitsenud ka kuninganna (praegu Margrethe II).
Uus!!: Föhr ja Taani kuningas · Näe rohkem »
Texel
Texel Texel (hollandikeelne hääldus) on saar Põhjameres, üks Friisi saartest.
Uus!!: Föhr ja Texel · Näe rohkem »
Turism
Turisti skulptuur Badeni termide ees Austrias Voore külalistemaja Jõgeva maakonnas Turism on reisimine väljapoole oma tavalist elukeskkonda meelelahutuse, äri või muul eesmärgil ning reisimisega kaasnevate teenuste tarbimine ja osutamine.
Uus!!: Föhr ja Turism · Näe rohkem »
Valdemar II
Valdemar II Võitja (taani keeles Valdemar 2. Sejr; 9. mai 1170– 28. märts 1241) oli Taani kuningas aastatel 1202–1241.
Uus!!: Föhr ja Valdemar II · Näe rohkem »
11. oktoober
11.
Uus!!: Föhr ja 11. oktoober · Näe rohkem »
1362
1362.
Uus!!: Föhr ja 1362 · Näe rohkem »
1526
1526.
Uus!!: Föhr ja 1526 · Näe rohkem »
1530
1530.
Uus!!: Föhr ja 1530 · Näe rohkem »
16. jaanuar
16.
Uus!!: Föhr ja 16. jaanuar · Näe rohkem »
1634
1634.
Uus!!: Föhr ja 1634 · Näe rohkem »
1842
1842.
Uus!!: Föhr ja 1842 · Näe rohkem »
1864
1864.
Uus!!: Föhr ja 1864 · Näe rohkem »
1920
1920.
Uus!!: Föhr ja 1920 · Näe rohkem »
7. sajand
7.
Uus!!: Föhr ja 7. sajand · Näe rohkem »
