Sisukord
17 suhted: Atsetüleen, Bunseni põleti, Dihapnik, Hõbe, Jootmine, Keevitamine, Kuld, Laboratoorium, Leek, Maagaas, Metallid, Põleti, Propaan, Seade, Sulamistemperatuur, Teras, Vask.
- Keevitamine
- Tööriistad
Atsetüleen
Atsetüleen (süstemaatiline nimetus: etüün) on lihtsaim alküün, süsivesinik, mis koosneb kahest vesiniku aatomist ja kahest süsiniku aatomist kolmiksidemega seotuna.
Vaata Gaasipõleti ja Atsetüleen
Bunseni põleti
Bunseni põleti. Klapp gaasi avamiseks/sulgemiseks asub paremal pool. Vooliku ava vasakul pool Bunseni põleti, mis saanud nime Robert Wilhelm Bunseni järgi, on tänapäeval levinud laboriseade.
Vaata Gaasipõleti ja Bunseni põleti
Dihapnik
Dihapnik ehk molekulaarne hapnik (O2) on hapniku kui lihtaine kõige levinum allotroopne vorm, milles molekul koosneb kahest aatomist.
Vaata Gaasipõleti ja Dihapnik
Hõbe
Elektrolüüsi teel saadud puhta (üle 99,95%) hõbeda kristall Hõbe (ladina keeles argentum) on keemiline element sümboliga Ag ja järjenumbriga 47.
Vaata Gaasipõleti ja Hõbe
Jootmine
trükkplaadil Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite.
Vaata Gaasipõleti ja Jootmine
Keevitamine
Metallkehade keevitamine Keevitamine Kadrina EPTs 1987. aastal Keevitamine ehk keevitus (inglise welding) on kahele või enamale detailile kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine.
Vaata Gaasipõleti ja Keevitamine
Kuld
Sünteetilised kullakristallid Kuld on tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall; see on nii keemiline element kui ka lihtaine, mis esineb looduses mineraalina.
Vaata Gaasipõleti ja Kuld
Laboratoorium
Töökohad laboris. Laboratoorium ehk labor on asutus või ruum, kus kontrollitud tingimustel sooritatakse teaduslikke uuringuid, eksperimente, mõõtmisi jne.
Vaata Gaasipõleti ja Laboratoorium
Leek
Kivisöe leek Küünlaleek Eri soolade leegid on erineva värvusega Leek on tule nähtav (valgust kiirgav) gaasiline osa.
Vaata Gaasipõleti ja Leek
Maagaas
Maagaasi jaotamine Maailma suurimate gaasivarudega riigid 2011. aastal Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides.
Vaata Gaasipõleti ja Maagaas
Metallid
Metallid (näiteks kuld, raud ja alumiinium) on keemilised elemendid, millel on metallivõre tõttu nn metallilised omadused (iseloomulik läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus jmt).
Vaata Gaasipõleti ja Metallid
Põleti
Kerget kütteõli kasutav põleti Põleti on seade (või seadis – põletusseadis) põlevsegu moodustamiseks gaas-, vedel- või tolmkütusest ja oksüdeerijast (enamasti hapnik) ning põlevsegu põletamiseks.
Vaata Gaasipõleti ja Põleti
Propaan
100px 100px Propaani gaasiballoon Propaan (molekulivalem C3H8) on kolme süsinikuaatomiga alkaan.
Vaata Gaasipõleti ja Propaan
Seade
Seade on omavahel ühendatud seadiste või plokkide kogum, näiteks elektriseade, kliimaseade (konditsioneer), kütteseade, laboriseade, lüpsiseade, mäluseade, teimiseade, külmutusseade, juhtseade, automaatikaseade, mõõteseade, tõsteseade.
Vaata Gaasipõleti ja Seade
Sulamistemperatuur
Sulamistemperatuur ehk sulamispunkt (ka sulamistäpp) on aine temperatuur, mille saavutades hakkab aine sulama või tahkuma.
Vaata Gaasipõleti ja Sulamistemperatuur
Teras
Rooste ja terasleht Terassild Argentinas Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku.
Vaata Gaasipõleti ja Teras
Vask
Looduslikud vasekristallid Oksüdeerunud pinnaga eheda vase tükk Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29.
Vaata Gaasipõleti ja Vask