Kiiremini kui brauser!
60 suhted: Aavere mõis, Danmark, Eesti kaitsevägi, Hauptmann, Hauptsturmführer, Helsingi, Jõhvi, Jõhvi Põhikool, Julgestusgrupp, Kaitseliidu Valgerist, Kaitseliidu Viru malev, Kapten, Koeru kihelkond, Kompanii, Konju, Krivasoo, Krivasoo lahing, Leitnant, Major, Mart Laar, Narva-2 kaitseliin, Nooremleitnant, Oberleutnant, Ohvitser, Pargimäe pank, Põrguaugumäe pank, Punaarmee, Putki, Raudrist, Rügement, Relva-SS, Sinimäed, Sinimägede lahing, Tallinn, Teine maailmasõda, Tornimäe pank, Untersturmführer, Väegrupi Nord tagalapiirkond, Virumaa, Voka, Volhovi rinne, Wehrmacht, 184. Eesti julgestusgrupp, 1904, 1907, 1924, 1941, 1943, 1944, 1996, ..., 2. detsember, 20. eesti diviis, 20. juuni, 2006, 23. juuni, 27. juuli, 28. juuli, 4. Üksik Jalaväepataljon, 47. Relva-SS Grenaderirügement, 659. Eesti Pataljon. Laienda indeks (10 rohkem) »
Aavere mõis
Mõisa peahoone varemed Mõisa tuuleveski varemed Aavere mõisa karjakastell Aavere mõis (saksa keeles Afer) oli rüütlimõis Järvamaal Koeru kihelkonnas.
Uus!!: Georg Sooden ja Aavere mõis · Näe rohkem »
Danmark
Danmark võib tähendada järgmist.
Uus!!: Georg Sooden ja Danmark · Näe rohkem »
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Uus!!: Georg Sooden ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »
Hauptmann
Saksa hauptmanni õlak Hauptmann on ohvitseri auaste saksakeelsetes riikides.
Uus!!: Georg Sooden ja Hauptmann · Näe rohkem »
Hauptsturmführer
''SS-Hauptsturmführer'''i kraenurgad Hauptsturmführer ehk SS-Hauptsturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kapteni auastmele, Wehrmachtis Hauptmann'ile.
Uus!!: Georg Sooden ja Hauptsturmführer · Näe rohkem »
Helsingi
Helsingi (soome keeles Helsinki, rootsi keeles, soome kõnekeeles Stadi või Hesa) on Soome pealinn ja Uusimaa ajalooline keskus.
Uus!!: Georg Sooden ja Helsingi · Näe rohkem »
Jõhvi
Jõhvi on linn Kirde-Eestis, Jõhvi valla ja Ida-Viru maakonna keskus.
Uus!!: Georg Sooden ja Jõhvi · Näe rohkem »
Jõhvi Põhikool
Jõhvi Põhikool on üldhariduskool Ida-Virumaal Jõhvi linnas.
Uus!!: Georg Sooden ja Jõhvi Põhikool · Näe rohkem »
Julgestusgrupp
Julgestusgrupp ehk julgestuspataljon (saksa Sicherungsgruppe) oli Teise maailmasõja ajal Wehrmachti rinde tagala kindlustamiseks ja seal korra hoidmiseks mõeldud sõjaväeline üksus.
Uus!!: Georg Sooden ja Julgestusgrupp · Näe rohkem »
Kaitseliidu Valgerist
Kaitseliidu Valgerist on Kaitseliidu teenetemärk.
Uus!!: Georg Sooden ja Kaitseliidu Valgerist · Näe rohkem »
Kaitseliidu Viru malev
Viru malev on Kaitseliidu malev, mis tegutseb Lääne-Viru maakonnas.
Uus!!: Georg Sooden ja Kaitseliidu Viru malev · Näe rohkem »
Kapten
Eesti maaväe kapteni õlak Kapten on leitnandist kõrgem ja majorist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Georg Sooden ja Kapten · Näe rohkem »
Koeru kihelkond
Koeru kirik Koeru kihelkond (ka Maarja-Magdaleena kihelkond, saksa keeles St. Marien-Magdalenen, lühend Koe) oli kihelkond Järvamaal ja Eestimaa kubermangu Järva kreisis.
Uus!!: Georg Sooden ja Koeru kihelkond · Näe rohkem »
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Uus!!: Georg Sooden ja Kompanii · Näe rohkem »
Konju
Konju on küla Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Uus!!: Georg Sooden ja Konju · Näe rohkem »
Krivasoo
Krivasoo on soo Ida-Virumaal Alutaguse madalikul.
Uus!!: Georg Sooden ja Krivasoo · Näe rohkem »
Krivasoo lahing
Krivasoo lahing toimus 16. novembrist kuni 30. detsembrini 1919.
Uus!!: Georg Sooden ja Krivasoo lahing · Näe rohkem »
Leitnant
100px Leitnant on sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on madalam kaptenist ja kõrgem nooremleitnandist.
Uus!!: Georg Sooden ja Leitnant · Näe rohkem »
Major
Majori õlak Major on kaptenist kõrgem ja kolonelleitnandist madalam sõjaväeline auaste maaväes ja õhuväes.
Uus!!: Georg Sooden ja Major · Näe rohkem »
Mart Laar
Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik, ajaloolane ja kirjanik.
Uus!!: Georg Sooden ja Mart Laar · Näe rohkem »
Narva-2 kaitseliin
"Narva-2" kaitseliin ehk "Narva-2" liin (saksa keeles Narva-II-Stellung) oli kaitseliin Ida-Virumaal Teise maailmasõja ajal, mida 1944.
Uus!!: Georg Sooden ja Narva-2 kaitseliin · Näe rohkem »
Nooremleitnant
Eesti maaväe nooremleitnandi õlak Nooremleitnant on nooremohvitseri sõjaväeline auaste, mis Eesti kaitseväes on leitnandist madalam ja lipnikust kõrgem.
Uus!!: Georg Sooden ja Nooremleitnant · Näe rohkem »
Oberleutnant
Oberleutnant (otsetõlkes ülemleitnant) oli Wehrmachti ja politseiüksuste sõjaväeline auaste.
Uus!!: Georg Sooden ja Oberleutnant · Näe rohkem »
Ohvitser
Ohvitser (ladina sõnast officium, 'amet') on vastava auastmega isik, kes kuulub relvajõudude, korrakaitsejõudude või sõjaväeliste ametkondade juhtivkoosseisu.
Uus!!: Georg Sooden ja Ohvitser · Näe rohkem »
Pargimäe pank
Pargimäe pank (ka Pargimägi, Lastekodumägi) on Balti klindi Põhja-Eesti panga (Põhja-Eesti klindi) osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel.
Uus!!: Georg Sooden ja Pargimäe pank · Näe rohkem »
Põrguaugumäe pank
Põrguaugumäe pank (ka Põrguaugu mägi, Põrguhauamägi, Grenaderimägi) on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel.
Uus!!: Georg Sooden ja Põrguaugumäe pank · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Georg Sooden ja Punaarmee · Näe rohkem »
Putki
Putki on paikkond (varem küla) Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Mustanina küla alal.
Uus!!: Georg Sooden ja Putki · Näe rohkem »
Raudrist
Raudrist, II. klass (1914) Raudrist (saksa keeles Eisernes Kreuz, lühend EK) oli Preisimaa ja alates 1939.
Uus!!: Georg Sooden ja Raudrist · Näe rohkem »
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Uus!!: Georg Sooden ja Rügement · Näe rohkem »
Relva-SS
Relva-SS (saksa keeles Waffen-SS) oli natsionaalsotsialistlikku Saksamaad valitseva ainupartei NSDAP sõjalise tiiva Schutzstaffel'i lahinguüksuste nimetus alates 1939.
Uus!!: Georg Sooden ja Relva-SS · Näe rohkem »
Sinimäed
Sõjaveteranide kokkutulek 2008. aastal Grenaderimäel Sinimäed ehk Vaivara Sinimäed on kolm omavahel liitunud lääne-idasuunalist panka Narva-Jõesuu linnas, mis moodustavad Sinimägede pangasaarestiku.
Uus!!: Georg Sooden ja Sinimäed · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Georg Sooden ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Uus!!: Georg Sooden ja Tallinn · Näe rohkem »
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Uus!!: Georg Sooden ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »
Tornimäe pank
Tornimäe pangast lahtikistud väiksem pangas panga lääneküljel Tornimäe pank (ka Tornimägi) on Põhja-Eesti panga osa Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Sinimäel.
Uus!!: Georg Sooden ja Tornimäe pank · Näe rohkem »
Untersturmführer
Untersturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s alates 1934.
Uus!!: Georg Sooden ja Untersturmführer · Näe rohkem »
Väegrupi Nord tagalapiirkond
Väegrupi Nord tagalapiirkonna moodustasid 15. märtsist 1941 26. märtsini 1944 Saksamaa väegrupi Nord tagalasse jäänud alad ja nende alade haldamiseks moodustatud sõjaväelised struktuurid, Oberkommando des Heeres alluvuses.
Uus!!: Georg Sooden ja Väegrupi Nord tagalapiirkond · Näe rohkem »
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Uus!!: Georg Sooden ja Virumaa · Näe rohkem »
Voka
Voka on alevik Ida-Viru maakonnas Toila vallas.
Uus!!: Georg Sooden ja Voka · Näe rohkem »
Volhovi rinne
Volhovi rinne (vene keeles Волховский фронт) oli Teises maailmasõjas võidelnud Nõukogude Liidu Punaarmmee Idarinde armeegrupp.
Uus!!: Georg Sooden ja Volhovi rinne · Näe rohkem »
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.
Uus!!: Georg Sooden ja Wehrmacht · Näe rohkem »
184. Eesti julgestusgrupp
184.
Uus!!: Georg Sooden ja 184. Eesti julgestusgrupp · Näe rohkem »
1904
1904.
Uus!!: Georg Sooden ja 1904 · Näe rohkem »
1907
1907.
Uus!!: Georg Sooden ja 1907 · Näe rohkem »
1924
1924.
Uus!!: Georg Sooden ja 1924 · Näe rohkem »
1941
1941.
Uus!!: Georg Sooden ja 1941 · Näe rohkem »
1943
1943.
Uus!!: Georg Sooden ja 1943 · Näe rohkem »
1944
1944.
Uus!!: Georg Sooden ja 1944 · Näe rohkem »
1996
1996.
Uus!!: Georg Sooden ja 1996 · Näe rohkem »
2. detsember
2.
Uus!!: Georg Sooden ja 2. detsember · Näe rohkem »
20. eesti diviis
20.
Uus!!: Georg Sooden ja 20. eesti diviis · Näe rohkem »
20. juuni
20.
Uus!!: Georg Sooden ja 20. juuni · Näe rohkem »
2006
2006.
Uus!!: Georg Sooden ja 2006 · Näe rohkem »
23. juuni
23.
Uus!!: Georg Sooden ja 23. juuni · Näe rohkem »
27. juuli
27.
Uus!!: Georg Sooden ja 27. juuli · Näe rohkem »
28. juuli
28.
Uus!!: Georg Sooden ja 28. juuli · Näe rohkem »
4. Üksik Jalaväepataljon
4.
Uus!!: Georg Sooden ja 4. Üksik Jalaväepataljon · Näe rohkem »
47. Relva-SS Grenaderirügement
47.
Uus!!: Georg Sooden ja 47. Relva-SS Grenaderirügement · Näe rohkem »
659. Eesti Pataljon
659.
Uus!!: Georg Sooden ja 659. Eesti Pataljon · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Georg Aleksander Soden, Georg Soden, Georg-Aleksander Soden.
