Sisukord
41 suhted: Grodno lahing, Hrodna oblast, Juudid, Kastrõtšnitski rajoon (Grodna), Kolmas Poola jagamine, Leedu, Leninski rajoon (Grodna), Nemunas, Paul I, Põhjasõda, Peterburi, Poola, Poola jagamised, Poolakad, Punaarmee, Rzeczpospolita, Stanisław II, Taraškievica, Teine maailmasõda, Ukrainlased, Valgevene keel, Valgevenelased, Varssavi, Vene keel, Venelased, Venemaa Keisririik, Vilnius, 16. juuli, 1706, 1708, 1795, 1797, 1798, 1920, 1939, 1941, 1944, 20. september, 2009, 22. september, 23. juuni.
Grodno lahing
Grodno lahing oli Põhjasõja käigus 7.
Vaata Grodna ja Grodno lahing
Hrodna oblast
Hrodna oblast (valgevene-eesti transkriptsioonis Grodna oblast, venepäraselt Grodno oblast) on 1. järgu haldusüksus (oblast) Valgevenes.
Vaata Grodna ja Hrodna oblast
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Grodna ja Juudid
Kastrõtšnitski rajoon (Grodna)
Keemiatehas Azot Kastrõtšnitski rajoon on 2.
Vaata Grodna ja Kastrõtšnitski rajoon (Grodna)
Kolmas Poola jagamine
Kolmas Poola jagamine oli Rzeczpospolita territooriumi lõplik jagamine Venemaa keisririigi, Preisi kuningriigi ja Saksa-Rooma riigi vahel 1795.
Vaata Grodna ja Kolmas Poola jagamine
Leedu
Leedu (ametlikult Leedu Vabariik) on riik Euroopa Liidus Läänemere kagurannikul.
Vaata Grodna ja Leedu
Leninski rajoon (Grodna)
Savieckaja tänav Leninski rajoon on 2.
Vaata Grodna ja Leninski rajoon (Grodna)
Nemunas
Nemunas (eesti keeles on mööndav ka nimekuju Neemen; leedu Nemunas, valgevene Нёман, Nioman, vene Неман, saksa Memel, poola Niemen) on jõgi Euroopas.
Vaata Grodna ja Nemunas
Paul I
Stepan Štšukin. Imperaator Paul I portree (1797) Paul I (vene Павел I; 1. oktoober 1754 – 11. vkj/23. märts 1801) oli Venemaa keiser aastatel 1796–1801.
Vaata Grodna ja Paul I
Põhjasõda
Põhjasõda oli 1700.–1721.
Vaata Grodna ja Põhjasõda
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Grodna ja Peterburi
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Grodna ja Poola
Poola jagamised
Rzeczpospolita jagamisel 1772, 1793 ja 1795 eraldatud alad Poola jagamised olid 18.
Vaata Grodna ja Poola jagamised
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Grodna ja Poolakad
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Grodna ja Punaarmee
Rzeczpospolita
Euroopa poliitiline kaart u 1560. aastal Rzeczpospolita ehk Poola-Leedu (ametlikult Mõlema Rahva Vabariik, poola keeles Rzeczpospolita Obojga Narodów, ladina keeles Regnum Serenissima Poloniae, valgevene keeles Рэч Паспалі́тая, leedu keeles Žečpospolita või Abiejų Tautų Respublika) oli Lublini uniooniga tekkinud ja 1569–1795 eksisteerinud föderatiivne riik, mis koosnes Poola Kuningriigist ja Leedu suurvürstiriigist.
Vaata Grodna ja Rzeczpospolita
Stanisław II
Stanisław II Stanisław II August Poniatowski (17. jaanuar 1732 – 12. veebruar 1798) oli viimane Poola kuningas aastatel 1764–1795.
Vaata Grodna ja Stanisław II
Taraškievica
Taraškievica ehk valgevene klassikaline ortograafia (valgevene keeles тарашкевіца, клясычны правапіс) on valgevene keele kirjaviis.
Vaata Grodna ja Taraškievica
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Grodna ja Teine maailmasõda
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Grodna ja Ukrainlased
Valgevene keel
Valgevene keel on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Grodna ja Valgevene keel
Valgevenelased
Valgevenelaste asuala 1903. aastal (kollane punktiir) ja 1919. aastal (punane punktiir). Kaardil on näidatud ka praeguse Valgevene piiridValgevenelased (endanimetus беларусы) on idaslaavi rahvus, Valgevene Vabariigi põhirahvus.
Vaata Grodna ja Valgevenelased
Varssavi
Varssavi (poola keeles Warszawa) on Poola pealinn aastast 1596 ja Masoovia ajalooline keskus.
Vaata Grodna ja Varssavi
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Grodna ja Vene keel
Venelased
Venelaste diasporaa Venelased (endanimetus русские russkije) on idaslaavi rahvus, kes räägib vene keelt ja elab peamiselt Venemaal ja selle naaberriikides.
Vaata Grodna ja Venelased
Venemaa Keisririik
Venemaa Keisririik (vene keeles Россійская Имперія, praeguses kirjaviisis Российская империя) oli ajavahemikul 1721–1917 Euroopas ja Aasias paiknenud riik, mille eellane oli Moskva tsaaririik ja järglane oli 1917.
Vaata Grodna ja Venemaa Keisririik
Vilnius
Vilnius (poola keeles Wilno, valgevene keeles Вільня, jidiši keeles ווילנע) on Leedu pealinn.
Vaata Grodna ja Vilnius
16. juuli
16.
Vaata Grodna ja 16. juuli
1706
1706.
Vaata Grodna ja 1706
1708
1708.
Vaata Grodna ja 1708
1795
1795.
Vaata Grodna ja 1795
1797
1797.
Vaata Grodna ja 1797
1798
1798.
Vaata Grodna ja 1798
1920
1920.
Vaata Grodna ja 1920
1939
1939.
Vaata Grodna ja 1939
1941
1941.
Vaata Grodna ja 1941
1944
1944.
Vaata Grodna ja 1944
20. september
20.
Vaata Grodna ja 20. september
2009
2009.
Vaata Grodna ja 2009
22. september
22.
Vaata Grodna ja 22. september
23. juuni
23.
Vaata Grodna ja 23. juuni
Tuntud ka kui Grodno, Horadnia, Hrodna.