Sisukord
19 suhted: Aadlisuguvõsa, Aakre mõis, Bauņi mõis, Das Inland, Fideikomiss, Franz I (Saksa-Rooma keiser), Jelgava, Košķele mõis, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Mīlīte mõis, Saksa-Rooma keiser, Sievers (aadlisuguvõsa), Tali mõis, Vene keel, 1675, 1755, 1795, 1936.
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Vaata Günzel ja Aadlisuguvõsa
Aakre mõis
Aakre mõisa peahoone Peahoone Aakre mõis oli rüütlimõis (vahepeal riigimõis) Rõngu kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Günzel ja Aakre mõis
Bauņi mõis
Bauņi mõis (saksa keeles Bauenhof, läti keeles Bauņu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.
Vaata Günzel ja Bauņi mõis
Das Inland
Das Inland, alapealkirjaga "Eine Wochenschrift für Liv-, Esth- und Curländische Geschichte, Geographie, Statistik und Litteratur" (tõlkes: Kodumaa. Liivi-, Eesti- ja Kuramaa ajaloo, geograafia, statistika ja kirjanduse nädalakiri) oli aastatel 1836–1863 Tartus ilmunud saksakeelne nädalaleht.
Vaata Günzel ja Das Inland
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Vaata Günzel ja Fideikomiss
Franz I (Saksa-Rooma keiser)
Franz I Stephan (François Stephane Lotringi dünastiast, 8. detsember 1708 Nancy – 18. august 1765 Innsbruck) oli Saksa-Rooma keiser 1745–1765, Lotringi (Lorraine'i) hertsog (François III Stephane) 1729–1737, Toscana suurhertsog 1737–1765, Austria ertshertsogkonna kaasvalitseja 1740–1765.
Vaata Günzel ja Franz I (Saksa-Rooma keiser)
Jelgava
Jelgava (eesti ajal. Miitavi, saksa Mitau, Mittau) on linn (aastast 1573) Lätis Zemgales Lielupe keskjooksul.
Vaata Günzel ja Jelgava
Košķele mõis
Košķele mõis (saksa keeles Osthof, varem Ostrominsky, läti keeles Košķeles muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Väike-Salatsi kihelkonnas.
Vaata Günzel ja Košķele mõis
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Vaata Günzel ja Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata Günzel ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Mīlīte mõis
Mīlīte mõis (saksa keeles Neuhall, läti keeles Mīlītes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Matīši kihelkonnas.
Vaata Günzel ja Mīlīte mõis
Saksa-Rooma keiser
Saksa-Rooma keiser ehk Püha Rooma keiser oli aastatel 962–1806 eksisteerinud Saksa-Rooma impeeriumi valitseja tiitel, mille võttis kasutusele Saksa kuningas Otto I.
Vaata Günzel ja Saksa-Rooma keiser
Sievers (aadlisuguvõsa)
Sievers (vene keeles Сиверс) on Lübeckist pärit baltisaksa aadlisuguvõsa.
Vaata Günzel ja Sievers (aadlisuguvõsa)
Tali mõis
Tali mõis (saksa keeles Freyhof) oli rüütlimõis Saarde kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata Günzel ja Tali mõis
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Günzel ja Vene keel
1675
1675.
Vaata Günzel ja 1675
1755
1755.
Vaata Günzel ja 1755
1795
1795.
Vaata Günzel ja 1795
1936
1936.
Vaata Günzel ja 1936