Sisukord
105 suhted: Aari mõis, Aaspere mõis, Aaspere vald, Abikogudus, Andja vald, Annikvere mõis, Annikvere vald, Aru mõis (Haljala), Bruno Ederma, Eduard von Fock, Eesti Kirjandusmuuseum, Eestimaa kubermang, Ernemaa mõis, Esku, Essu mõis, Essu vald, Haljala, Haljala kirik, Haljala kirikumõis, Haljala Kool, Haljala vald, Harmi mõis (Haljala), Hõbeda vald, Holsta mõis, Idavere mõis, Idavere vald, Jalumäe mõis, Johann Friedrich Hartknoch, Kadrina kihelkond, Kadrina vald, Kaliküla mõis, Kandle mõis, Kandle vald, Karjamõis, Karula mõis (Haljala), Karula vald (Haljala kihelkond), Kavastu mõis, Kavastu mõis (Haljala), Kavastu vald (Haljala kihelkond), Kärmu mõis, Käsmu, Käsmu mõis, Kõrvalmõis, Kihelkond, Kihlevere vald, Kirikumõis, Kloodi mõis, Kodavere mõis (Haljala), Koigi mõis (Haljala), Kunda mõis, ... Laienda indeks (55 rohkem) »
Aari mõis
Aari mõis (saksa keeles Ari) oli Karula mõisa kõrvalmõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).
Vaata Haljala kihelkond ja Aari mõis
Aaspere mõis
Aaspere mõisa peahoone Peahoone Aaspere mõis (saksa keeles Kattentack või Kattentaken) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Vaata Haljala kihelkond ja Aaspere mõis
Aaspere vald
Aaspere vald (saksa keeles Kattentack) oli vald Haljala kihelkonnas Viru kreisis ja Viru maakonnas, aastatel 1866–1939.
Vaata Haljala kihelkond ja Aaspere vald
Abikogudus
Abikogudus ehk abikirik on suurema koguduse peakirikust eraldi olev osa (kogudus), millel on oma kirikuhoone ja juhatus.
Vaata Haljala kihelkond ja Abikogudus
Andja vald
Andja vald (saksa keeles Addinal) oli vald Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Andja vald
Annikvere mõis
Mõisa peahoone (oktoober 2013) Annikvere mõis (saksa keeles Annigfer) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Annikvere mõis
Annikvere vald
Annikvere vald (saksa keeles Annigfer) oli vald Virumaal Haljala kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Annikvere vald
Aru mõis (Haljala)
Aru mõis (saksa keeles Arro) oli Vanamõisa mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Auküla küla lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Aru mõis (Haljala)
Bruno Ederma
Bruno Karl Immanuel Ederma (sündinud Bruno Karl Immanuel Ederberg; 28. aprill 1900 Kuressaare – 31. oktoober 1976 Wiarton) oli eesti vaimulik.
Vaata Haljala kihelkond ja Bruno Ederma
Eduard von Fock
Eduard von Fock. August Georg Wilhelm Pezoldi litograafia. Paul Alexander Eduard von Fock (5. jaanuar 1799 (vkj 25. detsember 1798) Tapa mõis – 29. juuni (vkj 17. juuni) 1884 Sagadi mõis) oli Eestimaa aadlik, Sagadi mõisnik.
Vaata Haljala kihelkond ja Eduard von Fock
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Vaata Haljala kihelkond ja Eesti Kirjandusmuuseum
Eestimaa kubermang
Eestimaa kubermang (saksa keeles Gouvernement Estland, vene keeles Эстляндская губерния) oli Eestimaa valitsemiseks loodud Venemaa Keisririigi haldusüksus.
Vaata Haljala kihelkond ja Eestimaa kubermang
Ernemaa mõis
Ernemaa mõis (saksa keeles Ernema) oli Selja mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Toolse küla lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Ernemaa mõis
Esku
Esku on küla Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas.
Vaata Haljala kihelkond ja Esku
Essu mõis
Essu mõisa peahoone Essu mõis (saksa keeles Jess) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Essu mõis
Essu vald
Essu vald (saksa keeles Jess) oli vald Virumaal Haljala kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Essu vald
Haljala
Haljala on alevik Lääne-Virumaal, Haljala valla keskus.
Vaata Haljala kihelkond ja Haljala
Haljala kirik
Haljala Püha Mauritiuse kirik on kihelkonnakirik Lääne-Virumaal Haljala alevikus.
Vaata Haljala kihelkond ja Haljala kirik
Haljala kirikumõis
Haljala kirikumõis (saksa keeles Pastorat Haljall) oli kirikumõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Haljala kirikumõis
Haljala Kool
Haljala Kool on põhikool Lääne-Viru maakonnas Haljalas.
Vaata Haljala kihelkond ja Haljala Kool
Haljala vald
Haljala vald on omavalitsusüksus Eestis Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Haljala vald
Harmi mõis (Haljala)
Harmi mõis (ka Armi mõis; saksa keeles Harm) oli Vihula mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Harmi mõis (Haljala)
Hõbeda vald
Hõbeda vald (saksa keeles Hoebbet) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Hõbeda vald
Holsta mõis
Holsta mõis (saksa keeles Annenhof) oli Sauste mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Kavastu küla lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Holsta mõis
Idavere mõis
Idavere mõis (saksa keeles Itfer) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimi.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Vaata Haljala kihelkond ja Idavere mõis
Idavere vald
Idavere vald (saksa keeles Itfer) oli vald Virumaal Haljala kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Idavere vald
Jalumäe mõis
Jalumäe mõis (saksa keeles Jallona) oli Kavastu mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Sauste küla lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Jalumäe mõis
Johann Friedrich Hartknoch
Johann Friedrich Hart(k)noch (28. september 1740 Goldap, Ida-Preisimaa – 1. aprill 1789 Riia) oli saksa kirjastaja ja raamatukaupmees.
Vaata Haljala kihelkond ja Johann Friedrich Hartknoch
Kadrina kihelkond
Kadrina kirik Eestimaa kubermangu Rakvere kreis Mellini atlases (1798) Kadrina kihelkond (lühend Kad; ka Torvastvere kihelkond, saksa keeles Kirchspiel St. Katharinen) oli ajalooline kihelkond Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Haljala kihelkond ja Kadrina kihelkond
Kadrina vald
Kadrina vald on kohalik omavalitsus Lääne-Virumaa lääneosas.
Vaata Haljala kihelkond ja Kadrina vald
Kaliküla mõis
Kaliküla mõis (saksa keeles Kalliküll) oli Lustivere mõisa kõrvalmõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata Haljala kihelkond ja Kaliküla mõis
Kandle mõis
Kandle mõis (saksa keeles Kandel) oli Kavastu mõisa kõrvalmõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeval on see Haljala vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Kandle mõis
Kandle vald
Kandle vald (saksa keeles Kandel) oli vald Virumaal Haljala kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Kandle vald
Karjamõis
Puhtu karjamõis on rajatud 1857. aastal Karjamõis oli peamõisa juurde kuuluv põllumajanduslik kõrvalkeskus.
Vaata Haljala kihelkond ja Karjamõis
Karula mõis (Haljala)
Karula mõis (saksa keeles Karrol) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata Haljala kihelkond ja Karula mõis (Haljala)
Karula vald (Haljala kihelkond)
Karula vald (saksa keeles Karrol) oli vald Virumaal Haljala kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Karula vald (Haljala kihelkond)
Kavastu mõis
Kavastu mõisa ait (september 2013) Mõisa talli varemed Kavastu mõis (saksa keeles Kawast) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 15.11.2015).
Vaata Haljala kihelkond ja Kavastu mõis
Kavastu mõis (Haljala)
Kavastu mõisa peahoone 470x470px Kavastu mõis (saksa keeles Kawast, varem ka Capis, Kappes, Kaaps) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Kavastu mõis (Haljala)
Kavastu vald (Haljala kihelkond)
Kavastu vald (saksa keeles Kawast) oli vald Virumaal Haljala kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Kavastu vald (Haljala kihelkond)
Kärmu mõis
Kärmu mõis (saksa keeles Kermo) oli Aaspere mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Haljala kihelkond ja Kärmu mõis
Käsmu
Käsmu (saksa keeles Kasperwiek, Hasterwieck) on küla Lääne-Virumaal Haljala vallas Käsmu poolsaarel.
Vaata Haljala kihelkond ja Käsmu
Käsmu mõis
Käsmu mõis (saksa keeles Kasparwiek) oli Aaspere mõisa kõrvalmõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimk.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Haljala kihelkond ja Käsmu mõis
Kõrvalmõis
Kõrvalmõis (nimetatud ka majandusmõis) oli maavaldus ja majandusüksus, mis moodustati mitme sellise lähestikku asuva mõisa korral, mis olid ühe omaniku omanduses.
Vaata Haljala kihelkond ja Kõrvalmõis
Kihelkond
Kihelkond (van. kihlakond, kihhelkond, kihhelkund) on Eesti aladel ajalooline, mujal ka tänapäeval reaalselt eksisteeriv kiriklik haldusüksus.
Vaata Haljala kihelkond ja Kihelkond
Kihlevere vald
Kihlevere vald (saksa keeles Kichlefer) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Kihlevere vald
Kirikumõis
Kirikumõis oli piirkonnakirikule kuulunud maavaldus.
Vaata Haljala kihelkond ja Kirikumõis
Kloodi mõis
Mõisa peahoone (august 2012) Kloodi mõis (saksa keeles Peuth) oli rüütlimõis Rakvere kihelkonnas Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Kloodi mõis
Kodavere mõis (Haljala)
Kodavere mõis (saksa keeles Koddawer) oli Metsiku mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Metsiku küla lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Kodavere mõis (Haljala)
Koigi mõis (Haljala)
Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli Kavastu mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Kõldu küla lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Koigi mõis (Haljala)
Kunda mõis
Kunda mõisa härrastemaja varemed Kunda mõis (saksa keeles Kunda) oli rüütlimõis Virumaal Viru-Nigula kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Kunda mõis
Lääne-Viru maakond
Lääne-Viru maakond ehk Lääne-Virumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis.
Vaata Haljala kihelkond ja Lääne-Viru maakond
Läsna mõis
Läsna mõis (saksa keeles Lesna) oli Loobu mõisa kõrvalmõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Läsna mõis
Lühend
Lühend on kirjalikus kõnes kirjamärk või kirjamärkide järjend, mis lühiduse huvides asendab mingit sõna või sõnaühendit, või kirjalikus ja suulises kõnes kasutatav sõna, mis on saadud mingi sõna või sõnaühendi lühendamisel.
Vaata Haljala kihelkond ja Lühend
Lihulõpe mõis
Lihulõpe mõis (saksa keeles Lihholep) oli Kloodi mõisa kõrvalmõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Lihulõpe küla lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Lihulõpe mõis
Liivimaa atlas
Tallinna ümbruse kaart Mellini Liivimaa atlasest "Liivimaa atlas" (originaalpealirjaga "Atlas von Liefland") oli aastatel 1791–1810 eraldi lehtedena Riias ja Leipzigis Ludwig August Mellini eestvõttel avaldatud Liivimaad ja Eestimaad kujutav atlas.
Vaata Haljala kihelkond ja Liivimaa atlas
Loobu mõis
Loobu mõis (saksa keeles Loop) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Loobu mõis
Loobu vald
Loobu vald (saksa keeles Loop) oli vald Virumaal Haljala kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Loobu vald
Maheda mõis
Maheda mõis (saksa keeles Mahheda) oli Idavere mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Maheda mõis
Maria vald
Maria vald (saksa keeles Marien-Gemeinde, vene keeles Marienskaja) oli vald Viru kreisis aastatel 1894–1917.
Vaata Haljala kihelkond ja Maria vald
Märt Uustalu
Märt Uustalu (sündinud 13. mail 1979 Tartus) on eesti ajaloolane.
Vaata Haljala kihelkond ja Märt Uustalu
Mõisalõpe mõis
Mõisalõpe mõis, ka Mõislõpe karjamõis (saksa keeles Moisalep) oli Varangu mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Pehka küla lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Mõisalõpe mõis
Metsiku mõis
Metsiku mõis (saksa keeles Metzikus) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/kihel/haljala.shtml (vaadatud 11.06.2019).
Vaata Haljala kihelkond ja Metsiku mõis
Metsiku vald
Metsiku vald (saksa keeles Metzikus) oli vald Virumaal Haljala kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Metsiku vald
Oandu mõis
Oandu mõis (saksa keeles Oando) oli Sagadi mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Oandu küla lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Oandu mõis
Paduri mõis
Paduri mõis (saksa keeles Padduri) oli Sagadi mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Vila küla lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Paduri mõis
Pihlaspea
Pihlaspea (nimetatud ka Pihlaspää) on küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Vergi poolsaarel.
Vaata Haljala kihelkond ja Pihlaspea
Poolmõis
Poolmõis (saksa keeles Landstelle) ehk maakoht oli XIX sajandil ja XX sajandi algul eksisteerinud enamasti väikese pindalaga põllumajanduslikult iseseisev mõis, millel puudusid rüütlimõisa õigused.
Vaata Haljala kihelkond ja Poolmõis
Rakvere vald
Rakvere vald on haldusüksus Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Rakvere vald
Rassivere mõis
Rassivere mõis (saksa keeles Rassifer) oli Kavastu mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Kavastu küla lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Rassivere mõis
Rüütlimõis
Rüütlimõis oli algselt rüütlile kuulunud läänimõis.
Vaata Haljala kihelkond ja Rüütlimõis
Sagadi mõis
Sagadi mõisa peahoone eestvaade Sagadi mõis (saksa keeles Saggad) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeval on see Haljala vallas Lääne-Viru maakonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Sagadi mõis
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Haljala kihelkond ja Saksa keel
Sauste mõis
Sauste mõis (saksa keeles Sauß) oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Sauste mõis
Sõmeru vald
Sõmeru vald oli vald Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Sõmeru vald
Selja mõis
Selja mõis (saksa keeles Gut Selgs, varasem nimi Tolsburg) oli rüütlimõis Virumaal Haljala kihelkonnas, mõisasüdamega praeguse haldusjaotuse järgi Lääne-Viru maakonna Viru-Nigula valla Selja külas.
Vaata Haljala kihelkond ja Selja mõis
Selja vald
Selja vald oli vald Virumaal Haljala kihelkonnas aastatel 1866–1893.
Vaata Haljala kihelkond ja Selja vald
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Haljala kihelkond ja Soome laht
Taani hindamisraamat
Taani hindamisraamat (ladina keeles Liber Census Daniæ, taani keeles Kong Valdemars Jordebog) on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide, mida alates 1929.
Vaata Haljala kihelkond ja Taani hindamisraamat
Tammispea mõis
Tammispea mõis (saksa keeles Tammispäh) oli Essu mõisa kõrvalmõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Vaata Haljala kihelkond ja Tammispea mõis
Tatruse mõis
Tatruse mõis (saksa keeles Tatters) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 24.01.2016).
Vaata Haljala kihelkond ja Tatruse mõis
Tõikvere mõis (Haljala)
Tõikvere mõis (saksa keeles Toigfer) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Tõikvere mõis (Haljala)
Tõugu mõis
Tõugu mõis (saksa keeles Taugupäh) oli Tatruse mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Varangu küla lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Tõugu mõis
Telliste mõis
Telliste mõis (saksa keeles Tellist) oli eramõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Telliste mõis
Tereski mõis (Haljala)
Tereski mõis, ka Tõreska mõis (saksa keeles Tereska) oli poolmõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Kuusalu vallas Harju maakonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Tereski mõis (Haljala)
Toolse
Toolse on küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas Kunda lahe ääres.
Vaata Haljala kihelkond ja Toolse
Vainupea
Vainupea (varem Vainopea, nimetatud ka Vainopää) on küla Lääne-Viru maakonnas Haljala vallas.
Vaata Haljala kihelkond ja Vainupea
Vanaküla mõis
Vanaküla mõis (saksa keeles Wannaküll) oli Vanamõisa mõisa karjamõis Haljala kihelkonnas Virumaal, tänapäeva Vanamõisa küla lähedal Haljala vallas Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Vanaküla mõis
Vanamõisa mõis (Haljala)
Vanamõisa peahoone Vanamõisa peahoone Vanamõisa peahoone Vanamõisa mõis (saksa keeles Altenhof) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Vanamõisa mõis (Haljala)
Varangu mõis
Mõisa peahoone Varangu mõis (saksa keeles Warrang) oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Varangu mõis
Varangu mõis (Haljala)
Varangu mõis (saksa keeles Wrangelshof) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Varangu mõis (Haljala)
Vatku vald
Vatku vald (saksa keeles Wattküll) oli vald Virumaal Kadrina kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Vatku vald
Võle mõis
Võle mõis (saksa keeles Woljel) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Võle mõis
Võle vald
Võle vald (saksa keeles Woljel) oli vald Virumaal Haljala kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Võle vald
Veltsi mõis
Mõisa peahoone (august 2012) Veltsi mõis (saksa keeles Weltz) oli rüütlimõis Haljala kihelkonnas Virumaal (vaadatud 16.05.2015).
Vaata Haljala kihelkond ja Veltsi mõis
Veltsi vald
Veltsi vald (saksa keeles Welz) oli vald Virumaal Haljala kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Veltsi vald
Vihula mõis
Vihula mõis (saksa keeles Viol) oli Virumaal Haljala kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Vaata Haljala kihelkond ja Vihula mõis
Vihula vald
Pühapaik Vihula hiiering Vihula külas Vihula vald oli vald Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Vihula vald
Vihula vald (Haljala kihelkond)
Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi Vihula vald (saksa keeles Viol) oli vald Virumaal Haljala kihelkonnas.
Vaata Haljala kihelkond ja Vihula vald (Haljala kihelkond)
Viru kreis
Viru kreis Mellini Liivimaa atlases (1798). Viru kreis (saksa keeles Die Wierlandische Kreis, vene keeles Вирляндский уезд) oli Eestimaa kubermangu haldusüksus Kirde-Eestis Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Viru kreis
Viru-Jaagupi kihelkond
Viru-Jaagupi kirik Viru-Jaagupi kihelkond (lühend VJg, saksa Kirchspiel St. Jacobi) oli kihelkond Viru kreisis Eestimaa kubermangus, Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus.
Vaata Haljala kihelkond ja Viru-Jaagupi kihelkond
Viru-Nigula vald
Viru-Nigula vald on vald Lääne-Virumaal.
Vaata Haljala kihelkond ja Viru-Nigula vald
Virumaa
kubermangu Viru kreis ehk Cercle Ludwig August Mellini kaardil Virumaa (saksa keeles Kreis Wierland, ladina keeles Vironia, Vyronia) on ajalooline maakond Eesti põhja- ja kirdeosas.
Vaata Haljala kihelkond ja Virumaa
1673
1673.
Vaata Haljala kihelkond ja 1673
1687
1687.
Vaata Haljala kihelkond ja 1687
1845
1845.
Vaata Haljala kihelkond ja 1845
Tuntud ka kui Haljala kirikukihelkond, Hlj.