Kiiremini kui brauser!
25 suhted: Arve Moen Bergset, Bø vald (Telemark), Cis, Fiidel, Halling, Harilik kuusk, Harilik vaher, Hilisbarokk, Kask, Kõlakast, Lepp, Lohe, Norra, Norra keel, Paju, Pillikeel, Poogenkeelpillid, Resonants, Rinnak, Roop (muusika), Sõrmlaud, Sunnmøre, Telemargi maakond, Toon, Viiul.
Arve Moen Bergset
Arve Moen Bergset (sündinud 13. märtsil 1972. aastal Sandnessjøenis, Norras) on norra rahvamuusik, laulja ja viiuldaja.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Arve Moen Bergset · Näe rohkem »
Bø vald (Telemark)
Bø vald oli vald Norras Telemargi maakonnas.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Bø vald (Telemark) · Näe rohkem »
Cis
oktavites Cis (tähtnimetus) ehk do-diees (silpnimetus) on noodinimed.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Cis · Näe rohkem »
Fiidel
Hans Memlingi maalil kujutatud fiidli tänapäevane rekonstruktsioon Fiidel (vanaülemsaksa keeles fidula, keskülemsaksa keeles fidel, fyddel, videl; inglise keeles vielle; prantsuse keeles viele, vielle; ladina keeles viela, viella) oli keskajal Euroopas laialdaselt levinud poogenkeelpill.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Fiidel · Näe rohkem »
Halling
Halling on eesti perekonnanimi.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Halling · Näe rohkem »
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Harilik kuusk · Näe rohkem »
Harilik vaher
Harilik vaher (Acer platanoides) on seebipuuliste sugukonda vahtra perekonda kuuluv puu.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Harilik vaher · Näe rohkem »
Hilisbarokk
Hilisbarokk oli periood barokiajastu lõpus, laias laastus aastatel 1770–1790.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Hilisbarokk · Näe rohkem »
Kask
Kask (ladina Betula, lõunaeesti murrakutes kõiv) kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Kask · Näe rohkem »
Kõlakast
Kitarri põhjata kõlakast Kõlakast on keelpilli kambrikujuline avaga osa, mis muudab pilli tekitatavat heli, võimendab seda resonantsi abil ja vahendab ümbritsevasse õhku.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Kõlakast · Näe rohkem »
Lepp
Lepp (Alnus) on heitlehiste lehtpuude perekond kaseliste sugukonnast.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Lepp · Näe rohkem »
Lohe
Lohe Lohe Lohe ehk draakon on müütiline loom, keda tuntakse paljudes traditsioonides üle maailma.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Lohe · Näe rohkem »
Norra
Folgefonna rahvuspargi territooriumile fjordidest ja jõgedes 2023. aastal Norra (ametlikult Norra Kuningriik) on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra põhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hõlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat Islandi vetega piirnevat saart Jan Mayenit, mis halduslikult kuulub Norra põhiossa, ja Põhja-Jäämeres asuvat Svalbardi, mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise Svalbardi lepinguga. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 207 km². Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas on Norra sõltlasala ega ole Norra Kuningriigi osa. Norra peab oma sõltlasaladeks ka Antarktika alasid Peeter I saart Vaikse ookeani lõunaosas Lõuna-Jäämeres ja Kuninganna Maudi maad Antarktisel, kuid Norra nõue nendele on Antarktika lepinguga tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Norra · Näe rohkem »
Norra keel
Norra keel (norra keeles norsk) on Skandinaavia keelte hulka kuuluv germaani keel, mida kõneldakse Norras ja mõningal määral norra emigrantide seas.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Norra keel · Näe rohkem »
Paju
Paju (Salix) on pajuliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude ja põõsaste perekond.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Paju · Näe rohkem »
Pillikeel
Mähisega keeled Pillikeel ehk lihtsalt keel on kordofoni (keeltega muusikainstrumendi) osa, mis võnkumisel tekitab heli.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Pillikeel · Näe rohkem »
Poogenkeelpillid
Poogenkeelpillid ehk poogenpillid on keelpillid, mille mängimisel kasutatakse poognat.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Poogenkeelpillid · Näe rohkem »
Resonants
Füüsikas on resonants nähtus, kus võnkeamplituud saavutab teatud sagedusel maksimaalse väärtuse.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Resonants · Näe rohkem »
Rinnak
Rinnak inimesel Rinnak ehk rinnaluu (ladina sternum) on rinnakorvis paiknev paaritu luu.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Rinnak · Näe rohkem »
Roop (muusika)
Viiuli roop Kitarri roop Kromaatilise kandle roop Roop on keelpillide ja mõnede klahvpillide metallist, puidust või luust detail, mis ühendab keeli pilli kerega, on keelte võnkuva osa alguseks ja kannab nende võnkumist edasi pilli kerele.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Roop (muusika) · Näe rohkem »
Sõrmlaud
Kitarri krihvidega sõrmlaudSõrmlaud on kaelaga keelpillide pikk ja kitsas osa, mille poole vajutatakse pillikeeli, et määrata keele kõlava osa pikkus ja seega helikõrgus.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Sõrmlaud · Näe rohkem »
Sunnmøre
Asukoht Møre og Romsdali maakonnas (Sunnmøre on tähistatud punasega) Sunnmøre ('Lõuna-Møre') on piirkond Lääne-Norras Vestlandetis, Møre og Romsdali maakonna edelapoolseim osa.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Sunnmøre · Näe rohkem »
Telemargi maakond
Telemargi maakond oli Norra maakond.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Telemargi maakond · Näe rohkem »
Toon
Toon on mitmetähenduslik sõna.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Toon · Näe rohkem »
Viiul
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Uus!!: Hardangeri viiul ja Viiul · Näe rohkem »
