Kiiremini kui brauser!
36 suhted: Basel, Burdoon, Cantigas de Santa Maria, Häälestus, Hobusejõhvid, Ida-Euroopa, Ingel, Inglise keel, Johannese ilmutuse raamat, Keskaeg, Kirik (pühakoda), Kvart, Kvint, Ladina keel, Lauto, Manesse käsikiri, Menestrel, Muusikainstrument, Poogenkeelpillid, Poola, Portaal (arhitektuur), Prantsuse keel, Rahvamuusika, Rahvapill, Rebekk, Saint Denis' basiilika, Saksa keel, Sõrmlaud, Schola Cantorum Basiliensis, Trubaduur, Varajane muusika, Viiul, 11. sajand, 12. sajand, 13. sajand, 15. sajand.
Basel
700px Basel on linn ja vald Šveitsis, Baseli linnakantoni keskus.
Uus!!: Fiidel ja Basel · Näe rohkem »
Burdoon
Burdoon (prantsuse keeles bourdon, undamine, undav orelivile, undav pillikeel) on muusikas mõiste, millega võidakse mõelda madalaimat orelivilet, pillikeelt, häält või registrit või selle tekitatud pikka ja undavat saateheli.
Uus!!: Fiidel ja Burdoon · Näe rohkem »
Cantigas de Santa Maria
Käsikirja E illustratsioon: muusikud mängimas ''vihuela de arco'''t ja ''vihuela de péñola'''t Rataslüüramängijad käsikirja E illustratsioonil Jõululaul "Pois que dos Reys Nostro Sennor" Toledo käsikirjas Käsikirja T (''Códice Rico'') narratiivne illustratsioon 12 miniatuuriga illustratsioon käsikirjas T, foto faksiimileväljaandest Käsikiri F teksti, illustratsiooni ja tühjade noodijoontega "Cantigas de Santa Maria" (galeegi:,, 'Laulud neitsi Maarjale') on 13.
Uus!!: Fiidel ja Cantigas de Santa Maria · Näe rohkem »
Häälestus
Häälestus (inglise keeles tuning, saksa keeles Stimmung) on muusikas helisüsteemi helide kõrguslik korrastus, mis määrab helide sagedused ja intervallid.
Uus!!: Fiidel ja Häälestus · Näe rohkem »
Hobusejõhvid
Hobuse saba Hobusejõhv on hobuse sabast või lakast saadavad karvad (jõhvid).
Uus!!: Fiidel ja Hobusejõhvid · Näe rohkem »
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Uus!!: Fiidel ja Ida-Euroopa · Näe rohkem »
Ingel
"Haavatud ingel", Hugo Simberg, 1903 "Inglite laul". William Bouguereau. 1881. Getty muuseum jõulukuuse tippu Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis, põhiliselt judaismis ja sellest arenenud monoteismides nagu kristlus, islam ja mormoonlus.
Uus!!: Fiidel ja Ingel · Näe rohkem »
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Uus!!: Fiidel ja Inglise keel · Näe rohkem »
Johannese ilmutuse raamat
Johannese ilmutuse raamat (lühend Ilm) on Uue Testamendi viimane raamat, mis on kirjutatud arvatavasti 96.
Uus!!: Fiidel ja Johannese ilmutuse raamat · Näe rohkem »
Keskaeg
Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel.
Uus!!: Fiidel ja Keskaeg · Näe rohkem »
Kirik (pühakoda)
Oleviste kirik Tallinnas Kirik on kristlik pühakoda – hoone, kus toimuvad jumalateenistused.
Uus!!: Fiidel ja Kirik (pühakoda) · Näe rohkem »
Kvart
Kvart ((a) puhas kvart, (b) suurendatud kvart (c) vähendatud kvart Lüüdia mažoor (mažoorne helirida) erineb joonia mažoorist kõrge IV astme poolest, mida nimetatakse lüüdia kvardiks (suurendatud kvart) Lüüdia helireas „lüüdia kvart“ Kvarti peetakse klassikalises harmoonias dissoneerivaks intervalliks. Suurendatud kvarti nimetatakse ka tritooniks ning seda on keskajal peetud kas äärmiselt dissoneerivaks või siis lausa lubamatuks intervalliks ("Kurat muusikas", Diabolus in musica). Klassikalises harmoonias laheneb IV ja VII astme vahel asuv diatooniline suurendatud kvart vastavalt III ja I astme vahel asuvasse seksti.
Uus!!: Fiidel ja Kvart · Näe rohkem »
Kvint
Kvint ((a)puhas kvint (b) vähendatud kvint (c) suurendatud kvint Kvint on konsoneeriv intervall. Oktavi ja kvindi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1: 3. Igast helist oktavi ja kvindi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema teine ülemheli. Viiuli, vioola (altviiuli) ja tšello keeled häälestatakse üksteisest kvintide kaugusele.
Uus!!: Fiidel ja Kvint · Näe rohkem »
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Uus!!: Fiidel ja Ladina keel · Näe rohkem »
Lauto
Lauto on näppekeelpillide hulka kuuluv keelpill.
Uus!!: Fiidel ja Lauto · Näe rohkem »
Manesse käsikiri
Manesse käsikiri, ka Codex Manesse ja Heidelbergi suur laulukäsikiri (saksa keeles Große Heidelberger Liederhandschrift) on 14. sajandist pärinev keskülemsaksakeelne illumineeritud käsikiri, milles on minnesingerite tekstid.
Uus!!: Fiidel ja Manesse käsikiri · Näe rohkem »
Menestrel
Menestrel. Illustratsioon teoses ''English Literature for Boys and Girls'', Henrietta Elizabeth Marshall (Jack, c. 1910). Menestrel (prantsuse keeles ménestrel, ménétrier, inglise keeles minstrel) oli kutseline laulja ja pillimees, ka rändlaulik või -muusik keskaegsel Prantsusmaal, Provence'is ja Inglismaal.
Uus!!: Fiidel ja Menestrel · Näe rohkem »
Muusikainstrument
Muusikainstrument ehk muusikariist ehk pill on muusikas heli tekitamise vahend.
Uus!!: Fiidel ja Muusikainstrument · Näe rohkem »
Poogenkeelpillid
Poogenkeelpillid ehk poogenpillid on keelpillid, mille mängimisel kasutatakse poognat.
Uus!!: Fiidel ja Poogenkeelpillid · Näe rohkem »
Poola
Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Uus!!: Fiidel ja Poola · Näe rohkem »
Portaal (arhitektuur)
Uspenski katedraali portaal Moskvas Portaal (keskladina portale Eesti arhitektuur: Oskussõnastik. 1993. Portaali juurde võib kuuluda eendehitis, nagu portikus, aatrium, etik, eeskoda või kabel.
Uus!!: Fiidel ja Portaal (arhitektuur) · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Fiidel ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Rahvamuusika
Rahvamuusika pala "The Raggle Taggle Gypsy" on Iirimaalt pärit, Suurbritannias, Iirimaal ja Põhja-Ameerikas populaarne. Esitab Rapalje Saksamaal Balves, Balver Höhle Iiri rahvamuusika ja Kelti muusika festivalil 2018. aastal Rahvamuusika ehk pärimusmuusika ehk etnomuusika ehk folkmuusika (inglise keeles folk music, saksa keeles Volksmusik) on üldmõiste, mille all mõistetakse muusikat, millel on tavaliselt järgmised tunnused.
Uus!!: Fiidel ja Rahvamuusika · Näe rohkem »
Rahvapill
Rahvapill on mingi rahva (nt eesti talurahva) enda loodud põline muusikariist.
Uus!!: Fiidel ja Rahvapill · Näe rohkem »
Rebekk
Rebekk on pooliku pirni kujulise kerega puidust poogenkeelpill, mis oli populaarne 14.–16.
Uus!!: Fiidel ja Rebekk · Näe rohkem »
Saint Denis' basiilika
Saint Denis' basiilika (prantsuse keeles Cathédrale royale de Saint-Denis või lihtsalt Basilique Saint-Denis, varem Abbaye de Saint-Denis) on kloosterkirik Pariisi eeslinnas Saint-Denis's.
Uus!!: Fiidel ja Saint Denis' basiilika · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Fiidel ja Saksa keel · Näe rohkem »
Sõrmlaud
Kitarri krihvidega sõrmlaudSõrmlaud on kaelaga keelpillide pikk ja kitsas osa, mille poole vajutatakse pillikeeli, et määrata keele kõlava osa pikkus ja seega helikõrgus.
Uus!!: Fiidel ja Sõrmlaud · Näe rohkem »
Schola Cantorum Basiliensis
Schola Cantorum Basiliensis (SCB) on muusikakõrgkool ja uurimisasutus Baselis Šveitsis, mis keskendub varajasele muusikale ning ajalooliselt informeeritud esituspraktikale.
Uus!!: Fiidel ja Schola Cantorum Basiliensis · Näe rohkem »
Trubaduur
fiidlit. Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 854 fo 49 ''Trobairitz'' Castelloza (''Na Castelloza''). Käsikiri Prantsusmaa Rahvusraamatukogus, BnF MS 12473 fo 110v Trubaduur Montaigna Çot keskaegse harfiga. BnF MS 854 fo 124 Trubaduur Albertet de Sisteron gitterni mängimas. BnF MS 854 fo 133v Trubaduur (oksitaani keeles trobador, prantsuse keeles troubadour) oli kõrgkeskaja (1100–1350) Lõuna-Prantsusmaal ja Provence'is tegutsenud luuletaja ja muusik, kes viljeles oksitaanikeelset lüürilist armastusluulet.
Uus!!: Fiidel ja Trubaduur · Näe rohkem »
Varajane muusika
Varajane muusika on muusikaajastu keskajast barokini.
Uus!!: Fiidel ja Varajane muusika · Näe rohkem »
Viiul
Viiul on keelpillide perekonna kõige populaarsem esindaja.
Uus!!: Fiidel ja Viiul · Näe rohkem »
11. sajand
11.
Uus!!: Fiidel ja 11. sajand · Näe rohkem »
12. sajand
12.
Uus!!: Fiidel ja 12. sajand · Näe rohkem »
13. sajand
13.
Uus!!: Fiidel ja 13. sajand · Näe rohkem »
15. sajand
15.
Uus!!: Fiidel ja 15. sajand · Näe rohkem »
