Sisukord
32 suhted: Astrilaadsed, Euroopa, Härjasilm (perekond), Härjasilm (toit), Jaapan, Jean-Baptiste de Lamarck, Kaheidulehelised, Karikakar, Katteseemnetaimed, Kaug-Ida, Keelõis, Kesalill, Kesk-Aasia, Korvõielised, Kummel, Läti, Leheroots, Leht, Loopealne, Luht, Niit, Püsikud, Põhja-Ameerika, Puisniit, Putkõis, Rohttaimed, Saagjas leheserv, Siber, Taimed, Terve leheserv, Uus-Meremaa, Vars.
- Taani sümboolika
Astrilaadsed
Astrilaadsed (Asterales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Vaata Harilik härjasilm ja Astrilaadsed
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Harilik härjasilm ja Euroopa
Härjasilm (perekond)
Härjasilm (Leucanthemum Mill.) on korvõieliste sugukonda kuuluv taimeperekond.
Vaata Harilik härjasilm ja Härjasilm (perekond)
Härjasilm (toit)
Härjasilm on ühelt poolt praetud muna (tavaliselt kanamuna).
Vaata Harilik härjasilm ja Härjasilm (toit)
Jaapan
Jaapan ja selle ümbrus Jaapan (jaapani keeles 日本 Nihon või Nippon, ametlikult 日本国 Nippon-koku või Nihon-koku) on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas.
Vaata Harilik härjasilm ja Jaapan
Jean-Baptiste de Lamarck
Jean-Baptiste Lamarcki portree Jean-Baptiste de Lamarck (1. august 1744 – 18. detsember 1829 Pariis) oli prantsuse loodusteadlane, akadeemik ja sõjamees.
Vaata Harilik härjasilm ja Jean-Baptiste de Lamarck
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Harilik härjasilm ja Kaheidulehelised
Karikakar
Karikakar (Anthemis L.) on korvõieliste sugukonda kuuluv ühe- või mitmeaastaste rohttaimede perekond. Karikakraga sarnaste taimede perekonnad on kummel, kesalill ja härjasilm.
Vaata Harilik härjasilm ja Karikakar
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Harilik härjasilm ja Katteseemnetaimed
Kaug-Ida
Kaug-Ida Kaug-Ida (vene keeles Дальний Восток) on piirkond Aasia idaosas, mis osaliselt kattub Ida-Aasiaga ning hõlmab Venemaa Tšuktšimaa, Kamtšatka, Sahhalini, Kuriilid ja Primorje ning Jaapani koos minevikus temast sõltunud Korea ja Hiinaga.
Vaata Harilik härjasilm ja Kaug-Ida
Keelõis
putkõied Keelõis (ld. flosculus radii, ingl. ray floret) on korvõisiku ebakorrapärane õis, mille kroon on lühikese putkeosa ning pika ja lameda naastuga.
Vaata Harilik härjasilm ja Keelõis
Kesalill
Kesalill (Tripleurospermum Sch. Bip.) on taimede perekond korvõieliste sugukonnast.
Vaata Harilik härjasilm ja Kesalill
Kesk-Aasia
Kesk-Aasia ÜRO liigituse järgi. Kesk-Aasia lõunaosa on väga mägine. Kesk-Aasia on piirkond Aasia siseosas, hõlmab Venemaa impeeriumi ja Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Aasia alasid Siberist lõunas.
Vaata Harilik härjasilm ja Kesk-Aasia
Korvõielised
Korvõielised (Asteraceae või Compositae) on kaheiduleheliste klassi astrilaadsete seltsi kuuluv õistaimede sugukond.
Vaata Harilik härjasilm ja Korvõielised
Kummel
Kummel (Matricaria L.) on taimede perekond korvõieliste sugukonnast.
Vaata Harilik härjasilm ja Kummel
Läti
Läti (ametlikult Läti Vabariik (Latvijas Republika, Leţmō Vabāmō)) on riik Euroopas, üks kolmest Balti riigist.
Vaata Harilik härjasilm ja Läti
Leheroots
Leheroots (petiolus) on taime lehe varretaoline osa, mis ühendab lehelaba või -labasid varrega või oksaga.
Vaata Harilik härjasilm ja Leheroots
Leht
Künnapuu leht Leht (folium) on taime organ, mis kinnitub sõlmel varrele ning mille algsed funktsioonid on fotosüntees ja transpiratsioon ehk taimauramine.
Vaata Harilik härjasilm ja Leht
Loopealne
Västergötlandi loopealne Rootsis Viita loopealne, Matsalu Rahvuspark Loopealne Saaremaal Atlas Loopealsed ehk alvarid (lood, looalad, paepealsed, kadakased karjamaad) on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad.
Vaata Harilik härjasilm ja Loopealne
Luht
Kasari luht Kloostri silla juures Kasari luht Kloostri lähistel Luht ehk lamminiit on suurveega üleujutatav niit jõe oru lammil või madalal järverannal.
Vaata Harilik härjasilm ja Luht
Niit
Niit ehk heinamaa on ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt kasvavate mitmeaastaste mesofüütide kooslused, mille mullas toimub kamardumine ja mida võidakse regulaarselt niita.
Vaata Harilik härjasilm ja Niit
Püsikud
Põdrakanep on mitmeaastane taim tänu risoomile Püsikud ehk mitmeaastased rohttaimed on rohttaimed, kes tavatingimustes elavad üle kahe aasta.
Vaata Harilik härjasilm ja Püsikud
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Harilik härjasilm ja Põhja-Ameerika
Puisniit
Laelatu puisniitPuisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
Vaata Harilik härjasilm ja Puisniit
Putkõis
Putkõie ehitus Putkõis (ld. flosculus disci; ingl. disc floret) on liitlehise õiekrooniga õis, mille kroonlehed on suuremas ulatused putke- või torusarnaselt kokku kasvanud.
Vaata Harilik härjasilm ja Putkõis
Rohttaimed
Aedsalat on tuntud üheaastane rohttaim Rohttaimed (herbae) on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.
Vaata Harilik härjasilm ja Rohttaimed
Saagjas leheserv
pisi Saagjas leheserv on teravate, lehe tipu poole suunatud hammaste ja nendevaheliste teravate sälkudega leheserv.
Vaata Harilik härjasilm ja Saagjas leheserv
Siber
       Siberi föderaalringkond        Siber kui tänapäeva geograafiline piirkond        Siber kui ajalooline piirkond Siber (vene keeles Сибирь, kasahhi keeles Сібір, mongoli keeles Сибирь, hiina keeles 西伯利亞) on piirkond Venemaal ja Põhja-Kasahstanis, mis hõlmab Aasia põhjaosa Uurali mägedest Põhja-Jäämere ja Vaikse ookeani veelahkmeni.
Vaata Harilik härjasilm ja Siber
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Harilik härjasilm ja Taimed
Terve leheserv
Aed-pirnipuu leheserv on terve Terveks leheservaks nimetatakse lehe ilma igasuguste väljalõigeteta, sirget või kaarjat serva.
Vaata Harilik härjasilm ja Terve leheserv
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Vaata Harilik härjasilm ja Uus-Meremaa
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Vaata Harilik härjasilm ja Vars
Vaata ka
Taani sümboolika
- Harilik härjasilm
- Koerliblikas
- Taani lipp
- Taani vapp
Tuntud ka kui Chrysanthemum leucanthemum, Härjasilm, Leucanthemum vulgare.