Kiiremini kui brauser!
33 suhted: Abisõna, Afroaasia keeled, Alžeeria, Araabia keel, Araabia kiri, Arvsõna, Beduiinid, Diftong, Eitus, Emakeel, Foneem, Fraas, Häälikusüsteem, Isikuline asesõna, Kaashäälik, Kirjakeel, Ladina kiri, Lääne-Sahara, Liibüa, Lingua franca, Mali, Maroko, Mauritaania, Morfeem, Murre, Niger, Prantsuse keel, Rõhk (keeleteadus), Sõnajärg, Senegal, Silp, Täishäälik, Tulevik (keeleteadus).
Abisõna
Abisõna ehk partikkel on uuemas keeleteaduskäsitluses muutumatu mittetäistähenduslik sõna (s.o abimäärsõna, kaassõna, rõhumäärsõna, sidesõna või hüüdsõna); suulise kõne kirjeldamisel võidakse partikliteks nimetada ka ainult hüüdsõnu ja rõhumäärsõnu.
Uus!!: Hassaniija keel ja Abisõna · Näe rohkem »
Afroaasia keeled
Afroaasia keelte levik Afroaasia keeled (varasemad nimetused semi-hami keeled ja semiidi-hamiidi keeled) on keelkond, mille keeli kõneldakse peamiselt Aasia edelaosas ja Aafrika põhjaosas.
Uus!!: Hassaniija keel ja Afroaasia keeled · Näe rohkem »
Alžeeria
Alžeeria rahvastikupüramiid Alžeeria on riik, mis asub Aafrika põhjaosas, Vahemerest lõuna pool.
Uus!!: Hassaniija keel ja Alžeeria · Näe rohkem »
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Hassaniija keel ja Araabia keel · Näe rohkem »
Araabia kiri
Araabia kirja levik. Tumerohelisega on riigid, mille riigikeel kasutab araabia kirja, helerohelisega riigid, kus araabia kirja kasutatakse ametlike keelte kirjutamisel paralleelselt mõne muu kirjasüsteemiga. Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Hassaniija keel ja Araabia kiri · Näe rohkem »
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Uus!!: Hassaniija keel ja Arvsõna · Näe rohkem »
Beduiinid
Siinai mäel Beduiinid (araabia sõnast بدوي badawī, mitmus badw 'kõrbeelanik') on nomaadse eluviisiga araabia hõimud.
Uus!!: Hassaniija keel ja Beduiinid · Näe rohkem »
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Uus!!: Hassaniija keel ja Diftong · Näe rohkem »
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Uus!!: Hassaniija keel ja Eitus · Näe rohkem »
Emakeel
Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Uus!!: Hassaniija keel ja Emakeel · Näe rohkem »
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Uus!!: Hassaniija keel ja Foneem · Näe rohkem »
Fraas
Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.
Uus!!: Hassaniija keel ja Fraas · Näe rohkem »
Häälikusüsteem
Häälikusüsteem hõlmab kõiki häälikuid, mida mingis keeles teabeedastuse eesmärgil kasutatakse.
Uus!!: Hassaniija keel ja Häälikusüsteem · Näe rohkem »
Isikuline asesõna
Isikuline asesõna ehk personaalpronoomen esitab lauses kõneleja või kuulaja isiku.
Uus!!: Hassaniija keel ja Isikuline asesõna · Näe rohkem »
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Uus!!: Hassaniija keel ja Kaashäälik · Näe rohkem »
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Uus!!: Hassaniija keel ja Kirjakeel · Näe rohkem »
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Uus!!: Hassaniija keel ja Ladina kiri · Näe rohkem »
Lääne-Sahara
Lääne-Sahara on de facto osaliselt Maroko poolt okupeeritud määratlemata staatusega ala Aafrika looderannikul (endine Hispaania Sahara).
Uus!!: Hassaniija keel ja Lääne-Sahara · Näe rohkem »
Liibüa
Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas.
Uus!!: Hassaniija keel ja Liibüa · Näe rohkem »
Lingua franca
Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.
Uus!!: Hassaniija keel ja Lingua franca · Näe rohkem »
Mali
Mali kaart Mali on merepiirita riik Lääne-Aafrikas.
Uus!!: Hassaniija keel ja Mali · Näe rohkem »
Maroko
Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas.
Uus!!: Hassaniija keel ja Maroko · Näe rohkem »
Mauritaania
Mauritaania on riik Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul.
Uus!!: Hassaniija keel ja Mauritaania · Näe rohkem »
Morfeem
Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.
Uus!!: Hassaniija keel ja Morfeem · Näe rohkem »
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Uus!!: Hassaniija keel ja Murre · Näe rohkem »
Niger
Niger on merepiirita riik Aafrikas.
Uus!!: Hassaniija keel ja Niger · Näe rohkem »
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Uus!!: Hassaniija keel ja Prantsuse keel · Näe rohkem »
Rõhk (keeleteadus)
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.
Uus!!: Hassaniija keel ja Rõhk (keeleteadus) · Näe rohkem »
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Uus!!: Hassaniija keel ja Sõnajärg · Näe rohkem »
Senegal
Senegali Vabariik on riik Lääne-Aafrikas, Senegali jõest lõunas.
Uus!!: Hassaniija keel ja Senegal · Näe rohkem »
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Uus!!: Hassaniija keel ja Silp · Näe rohkem »
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Uus!!: Hassaniija keel ja Täishäälik · Näe rohkem »
Tulevik (keeleteadus)
Tulevik on aja kui lause grammatilise kategooria liige, mille puhul lausega väljendatav eelneb tegevusele.
Uus!!: Hassaniija keel ja Tulevik (keeleteadus) · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Mey.
