Töötame selle nimel, et taastada Unionpedia rakendus Google Play poes
VäljuvSaabuva
🌟Lihtsustasime oma kujundust paremaks navigeerimiseks!
Instagram Facebook X LinkedIn

Hassaniija keel

Index Hassaniija keel

Hassaniija keel on araabia keele murre, mis on Mauritaania araabiakeelsete elanike, enamasti beduiinide emakeel.

Sisukord

  1. 33 suhted: Abisõna, Afroaasia keeled, Alžeeria, Araabia keel, Araabia kiri, Arvsõna, Beduiinid, Diftong, Eitus, Emakeel, Foneem, Fraas, Häälikusüsteem, Isikuline asesõna, Kaashäälik, Kirjakeel, Ladina kiri, Lääne-Sahara, Liibüa, Lingua franca, Mali, Maroko, Mauritaania, Morfeem, Murre, Niger, Prantsuse keel, Rõhk (keeleteadus), Sõnajärg, Senegal, Silp, Täishäälik, Tulevik (keeleteadus).

Abisõna

Abisõna ehk partikkel on uuemas keeleteaduskäsitluses muutumatu mittetäistähenduslik sõna (s.o abimäärsõna, kaassõna, rõhumäärsõna, sidesõna või hüüdsõna); suulise kõne kirjeldamisel võidakse partikliteks nimetada ka ainult hüüdsõnu ja rõhumäärsõnu.

Vaata Hassaniija keel ja Abisõna

Afroaasia keeled

Afroaasia keelte levik Afroaasia keeled (varasemad nimetused semi-hami keeled ja semiidi-hamiidi keeled) on keelkond, mille keeli kõneldakse peamiselt Aasia edelaosas ja Aafrika põhjaosas.

Vaata Hassaniija keel ja Afroaasia keeled

Alžeeria

Alžeeria rahvastikupüramiid Alžeeria on riik, mis asub Aafrika põhjaosas, Vahemerest lõuna pool.

Vaata Hassaniija keel ja Alžeeria

Araabia keel

Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.

Vaata Hassaniija keel ja Araabia keel

Araabia kiri

Araabia kirja levik. Tumerohelisega on riigid, mille riigikeel kasutab araabia kirja, helerohelisega riigid, kus araabia kirja kasutatakse ametlike keelte kirjutamisel paralleelselt mõne muu kirjasüsteemiga. Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks.

Vaata Hassaniija keel ja Araabia kiri

Arvsõna

Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.

Vaata Hassaniija keel ja Arvsõna

Beduiinid

Siinai mäel Beduiinid (araabia sõnast بدوي badawī, mitmus badw 'kõrbeelanik') on nomaadse eluviisiga araabia hõimud.

Vaata Hassaniija keel ja Beduiinid

Diftong

Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.

Vaata Hassaniija keel ja Diftong

Eitus

Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.

Vaata Hassaniija keel ja Eitus

Emakeel

Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.

Vaata Hassaniija keel ja Emakeel

Foneem

Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.

Vaata Hassaniija keel ja Foneem

Fraas

Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.

Vaata Hassaniija keel ja Fraas

Häälikusüsteem

Häälikusüsteem hõlmab kõiki häälikuid, mida mingis keeles teabeedastuse eesmärgil kasutatakse.

Vaata Hassaniija keel ja Häälikusüsteem

Isikuline asesõna

Isikuline asesõna ehk personaalpronoomen esitab lauses kõneleja või kuulaja isiku.

Vaata Hassaniija keel ja Isikuline asesõna

Kaashäälik

Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.

Vaata Hassaniija keel ja Kaashäälik

Kirjakeel

Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.

Vaata Hassaniija keel ja Kirjakeel

Ladina kiri

Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.

Vaata Hassaniija keel ja Ladina kiri

Lääne-Sahara

Lääne-Sahara on de facto osaliselt Maroko poolt okupeeritud määratlemata staatusega ala Aafrika looderannikul (endine Hispaania Sahara).

Vaata Hassaniija keel ja Lääne-Sahara

Liibüa

Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas.

Vaata Hassaniija keel ja Liibüa

Lingua franca

Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.

Vaata Hassaniija keel ja Lingua franca

Mali

Mali kaart Mali on merepiirita riik Lääne-Aafrikas.

Vaata Hassaniija keel ja Mali

Maroko

Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas.

Vaata Hassaniija keel ja Maroko

Mauritaania

Mauritaania on riik Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul.

Vaata Hassaniija keel ja Mauritaania

Morfeem

Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.

Vaata Hassaniija keel ja Morfeem

Murre

Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.

Vaata Hassaniija keel ja Murre

Niger

Niger on merepiirita riik Aafrikas.

Vaata Hassaniija keel ja Niger

Prantsuse keel

Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.

Vaata Hassaniija keel ja Prantsuse keel

Rõhk (keeleteadus)

Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.

Vaata Hassaniija keel ja Rõhk (keeleteadus)

Sõnajärg

Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.

Vaata Hassaniija keel ja Sõnajärg

Senegal

Senegali Vabariik on riik Lääne-Aafrikas, Senegali jõest lõunas.

Vaata Hassaniija keel ja Senegal

Silp

Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.

Vaata Hassaniija keel ja Silp

Täishäälik

Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.

Vaata Hassaniija keel ja Täishäälik

Tulevik (keeleteadus)

Tulevik on aja kui lause grammatilise kategooria liige, mille puhul lausega väljendatav eelneb tegevusele.

Vaata Hassaniija keel ja Tulevik (keeleteadus)

Tuntud ka kui Mey.