Sisukord
33 suhted: Abisõna, Afroaasia keeled, Alžeeria, Araabia keel, Araabia kiri, Arvsõna, Beduiinid, Diftong, Eitus, Emakeel, Foneem, Fraas, Häälikusüsteem, Isikuline asesõna, Kaashäälik, Kirjakeel, Ladina kiri, Lääne-Sahara, Liibüa, Lingua franca, Mali, Maroko, Mauritaania, Morfeem, Murre, Niger, Prantsuse keel, Rõhk (keeleteadus), Sõnajärg, Senegal, Silp, Täishäälik, Tulevik (keeleteadus).
Abisõna
Abisõna ehk partikkel on uuemas keeleteaduskäsitluses muutumatu mittetäistähenduslik sõna (s.o abimäärsõna, kaassõna, rõhumäärsõna, sidesõna või hüüdsõna); suulise kõne kirjeldamisel võidakse partikliteks nimetada ka ainult hüüdsõnu ja rõhumäärsõnu.
Vaata Hassaniija keel ja Abisõna
Afroaasia keeled
Afroaasia keelte levik Afroaasia keeled (varasemad nimetused semi-hami keeled ja semiidi-hamiidi keeled) on keelkond, mille keeli kõneldakse peamiselt Aasia edelaosas ja Aafrika põhjaosas.
Vaata Hassaniija keel ja Afroaasia keeled
Alžeeria
Alžeeria rahvastikupüramiid Alžeeria on riik, mis asub Aafrika põhjaosas, Vahemerest lõuna pool.
Vaata Hassaniija keel ja Alžeeria
Araabia keel
Araabia keel (اللغة العربية ehk عربي) on afroaasia keelkonna semiidi keelerühma lõunakesksemiidi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Hassaniija keel ja Araabia keel
Araabia kiri
Araabia kirja levik. Tumerohelisega on riigid, mille riigikeel kasutab araabia kirja, helerohelisega riigid, kus araabia kirja kasutatakse ametlike keelte kirjutamisel paralleelselt mõne muu kirjasüsteemiga. Araabia kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel araabia keele ülesmärkimiseks.
Vaata Hassaniija keel ja Araabia kiri
Arvsõna
Arvsõna väljendab asjade kvantitatiivseid tunnuseid, põhiliselt arvu või järjekorda ning vastab küsimustele mitu? mitmes? Kirja võib arvsõnu panna kahel viisil – kas sõna või numbriga.
Vaata Hassaniija keel ja Arvsõna
Beduiinid
Siinai mäel Beduiinid (araabia sõnast بدوي badawī, mitmus badw 'kõrbeelanik') on nomaadse eluviisiga araabia hõimud.
Vaata Hassaniija keel ja Beduiinid
Diftong
Diftong ehk kaksiktäishäälik on ühte silpi kuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaali järjend.
Vaata Hassaniija keel ja Diftong
Eitus
Loogikas nimetatakse propositsiooni eituseks ehk negatsiooniks selle propositsiooniga kontradiktoorset propositsiooni.
Vaata Hassaniija keel ja Eitus
Emakeel
Emakeel on esimene keel, mille omandamist alustab inimene pärast sündimist.
Vaata Hassaniija keel ja Emakeel
Foneem
Foneem on häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest.
Vaata Hassaniija keel ja Foneem
Fraas
Fraas on lause moodustaja, mis koosneb tuumsõnast ja laiendi(te)st.
Vaata Hassaniija keel ja Fraas
Häälikusüsteem
Häälikusüsteem hõlmab kõiki häälikuid, mida mingis keeles teabeedastuse eesmärgil kasutatakse.
Vaata Hassaniija keel ja Häälikusüsteem
Isikuline asesõna
Isikuline asesõna ehk personaalpronoomen esitab lauses kõneleja või kuulaja isiku.
Vaata Hassaniija keel ja Isikuline asesõna
Kaashäälik
Kaashäälik ehk konsonant on häälik, mille hääldamisel tekitatakse kõnekulglas takistus või suletakse õhuvool täielikult.
Vaata Hassaniija keel ja Kaashäälik
Kirjakeel
Kirjakeel on keele vorm, mis on esitatud kirjasüsteemi abil.
Vaata Hassaniija keel ja Kirjakeel
Ladina kiri
Ladina kiri on kirjasüsteem, mis oli algselt kasutusel ladina keele ülesmärkimiseks.
Vaata Hassaniija keel ja Ladina kiri
Lääne-Sahara
Lääne-Sahara on de facto osaliselt Maroko poolt okupeeritud määratlemata staatusega ala Aafrika looderannikul (endine Hispaania Sahara).
Vaata Hassaniija keel ja Lääne-Sahara
Liibüa
Liibüa (ametliku nimega Liibüa Riik) on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas.
Vaata Hassaniija keel ja Liibüa
Lingua franca
Lingua franca viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemiseks inimeste vahel, kes ei jaga emakeelt ja kasutavad omavahelises suhtluses üht kindlat, suurt ja prestiižset keelt, millel on poliitiline või kultuuriline mõju.
Vaata Hassaniija keel ja Lingua franca
Mali
Mali kaart Mali on merepiirita riik Lääne-Aafrikas.
Vaata Hassaniija keel ja Mali
Maroko
Maroko on kuningriik Loode-Aafrikas.
Vaata Hassaniija keel ja Maroko
Mauritaania
Mauritaania on riik Loode-Aafrikas Atlandi ookeani rannikul.
Vaata Hassaniija keel ja Mauritaania
Morfeem
Morfeem on keele kõige väiksem tähenduslik üksus.
Vaata Hassaniija keel ja Morfeem
Murre
Murre ehk dialekt on piirkondlik eripärane keelekuju.
Vaata Hassaniija keel ja Murre
Niger
Niger on merepiirita riik Aafrikas.
Vaata Hassaniija keel ja Niger
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Hassaniija keel ja Prantsuse keel
Rõhk (keeleteadus)
Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel.
Vaata Hassaniija keel ja Rõhk (keeleteadus)
Sõnajärg
Sõnajärg on sõnade ja fraaside järjekord lauses, üks lause moodustajate süntaktiliste funktsioonide väljendamise vahendeid.
Vaata Hassaniija keel ja Sõnajärg
Senegal
Senegali Vabariik on riik Lääne-Aafrikas, Senegali jõest lõunas.
Vaata Hassaniija keel ja Senegal
Silp
Silp on ühest või mitmest häälikust koosnev kõneüksus.
Vaata Hassaniija keel ja Silp
Täishäälik
Eesti artikulatoorne vokaalidiagramm Täishäälik ehk vokaal on häälik, mille artikuleerimisel pääseb õhk vabalt ja pidevalt välja suust või suust ja ninast nii, et kõnetraktis ei teki keele keskjoonel õhuvoolule sulgu ega märgatavat kahinat põhjustavat ahtust.
Vaata Hassaniija keel ja Täishäälik
Tulevik (keeleteadus)
Tulevik on aja kui lause grammatilise kategooria liige, mille puhul lausega väljendatav eelneb tegevusele.
Vaata Hassaniija keel ja Tulevik (keeleteadus)
Tuntud ka kui Mey.