Sisukord
83 suhted: Aadlisuguvõsa, Aburdi mõis, Adavere mõis, Alam-Saksi, Aumeisteri mõis, Auschwitzi koonduslaager, Ängi mõis, Braunschweig, Budenbroka mõis, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Enge mõis, Englārte mõis, Erich Seuberlich, Fideikomiss, Georg von Helmersen, Gregor von Helmersen, Grundzāle mõis, Hamburg, Hardu mõis, Hauptsturmführer, Hurmi mõis, Jekaterinoslavi kubermang, Jevgeni Onegin, Johann von Helmersen, Joosu mõis, Kalli mõis (Mihkli), Kammeri mõis, Karula mõis (Viljandi), Kõrvetaguse mõis, Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Korporatsioon Livonia, Krimulda mõis, Kristiina, Kukevere mõis, Kuramaa rüütelkond, Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Laugu mõis, Lümandu mõis (Märjamaa), Lõhavere mõis, Liivimaa kubermang, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Nurme mõis (Karja), Oidrema mõis, Päinurme mõis, Pärsti mõis, Põlgaste mõis, Piigandi mõis, ... Laienda indeks (33 rohkem) »
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Vaata Helmersen ja Aadlisuguvõsa
Aburdi mõis
Aburdi mõis (saksa keeles Lüggen, läti keeles Aburta muiža) oli rüütlimõis, hiljem Sāviena kõrvalmõis Liivimaal Võnnu kreisis Ļaudona kihelkonnas.
Vaata Helmersen ja Aburdi mõis
Adavere mõis
Adavere mõisa härrastemaja 2012. aastal Adavere mõisa park Adavere mõisa ait-kuivati Adavere mõis (saksa keeles Addafer) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Helmersen ja Adavere mõis
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Vaata Helmersen ja Alam-Saksi
Aumeisteri mõis
Aumeisteri mõis ehk Cirgaļi mõis (saksa keeles Serbigal, varem Hofmeistershof, läti keeles Aumeisteru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aumeistri kihelkonnas.
Vaata Helmersen ja Aumeisteri mõis
Auschwitzi koonduslaager
Koonduslaagri vaade Müür, mille ääres hukati inimesi Auschwitzi koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager Auschwitz), tuntud ka kui Oświęcimi koonduslaager, oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa suurim ja tuntuim Teise maailmasõja aegne koonduslaager okupeeritud Poolas, mis töötas aastail 1940–1945.
Vaata Helmersen ja Auschwitzi koonduslaager
Ängi mõis
Ängi mõis (saksa keeles Enge) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).
Vaata Helmersen ja Ängi mõis
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Vaata Helmersen ja Braunschweig
Budenbroka mõis
Budenbroka mõis (saksa keeles Schujenpahlen, läti keeles Budenbrokas muiža, ka Skuju Pālenu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas.
Vaata Helmersen ja Budenbroka mõis
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Vaata Helmersen ja Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata Helmersen ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Enge mõis
Enge mõis (saksa keeles Enge) oli riigimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata Helmersen ja Enge mõis
Englārte mõis
Englārte mõis (saksa keeles Engelhardshof, läti keeles Englārtes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Vaata Helmersen ja Englārte mõis
Erich Seuberlich
Georg Robert Erich Seuberlich (13. veebruar (ukj 25. veebruar) 1882 Moskva − 27. veebruar 1946 Holzminden) oli baltisaksa genealoog.
Vaata Helmersen ja Erich Seuberlich
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Vaata Helmersen ja Fideikomiss
Georg von Helmersen
Georg Karl von Helmersen (9/21. märts 1840 Lõhavere – 8/21. juuni 1902 Lõhavere) oli Lõhavere ja Prauliena (Praulen) mõisnik.
Vaata Helmersen ja Georg von Helmersen
Gregor von Helmersen
Gregor von Helmersen 1876. aastal Gregor von Helmersen (11. oktoober 1803 Kammeri mõis, Tartumaa, Liivimaa – 15. veebruar 1885 Peterburi) oli baltisaksa geoloog.
Vaata Helmersen ja Gregor von Helmersen
Grundzāle mõis
Grundzāle mõis (saksa keeles Grundsahl) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.
Vaata Helmersen ja Grundzāle mõis
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Vaata Helmersen ja Hamburg
Hardu mõis
Hardu mõis (saksa keeles Hardo) oli poolmõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.
Vaata Helmersen ja Hardu mõis
Hauptsturmführer
''SS-Hauptsturmführer'''i kraenurgad Hauptsturmführer ehk SS-Hauptsturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kapteni auastmele, Wehrmachtis Hauptmann'ile.
Vaata Helmersen ja Hauptsturmführer
Hurmi mõis
Hurmi mõis (saksa keeles Hurmi) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).
Vaata Helmersen ja Hurmi mõis
Jekaterinoslavi kubermang
Jekaterinoslavi kubermangu kaart Jekaterinoslavi kubermang (ka Katerõnoslavi kubermang; vene Екатеринославская губерния) oli Venemaa keisririigi ja hiljem Ukraina alale jäänud haldusüksus (kubermang).
Vaata Helmersen ja Jekaterinoslavi kubermang
Jevgeni Onegin
"Jevgeni Onegin" on Vene luuletaja Aleksandr Puškini värssromaan (1825–1832), mis sai nime peategelase järgi.
Vaata Helmersen ja Jevgeni Onegin
Johann von Helmersen
Johann von Helmersen (aastani 1651 Helmes; suri enne 26. juunit 1673) oli Rootsi riigiametnik ning mõisnik Liivimaal.
Vaata Helmersen ja Johann von Helmersen
Joosu mõis
Joosu mõisa peahoone aprillis 2008 Joosu mõis (saksa keeles Waimel-Neuhof) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal.
Vaata Helmersen ja Joosu mõis
Kalli mõis (Mihkli)
Kalli mõis (saksa keeles Kallie) oli riigimõis Mihkli kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata Helmersen ja Kalli mõis (Mihkli)
Kammeri mõis
Kammeri mõis (saksa keeles Duckershof) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Helmersen ja Kammeri mõis
Karula mõis (Viljandi)
Karula mõis (saksa keeles Karolen; ka Uue-Võidu mõis (saksa keeles Neu-Woidoma)) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Helmersen ja Karula mõis (Viljandi)
Kõrvetaguse mõis
Kõrvetaguse mõis (saksa keeles Körwentack) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Vaata Helmersen ja Kõrvetaguse mõis
Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.
Vaata Helmersen ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Korporatsioon Livonia
Endine korporatsioon Livonia konvendihoone Veski 13 Korporatsioon Livonia (saksa keeles Corporation Livonia Dorpat) oli 1822.
Vaata Helmersen ja Korporatsioon Livonia
Krimulda mõis
Krimulda mõis (saksa keeles Schloß Kremon, läti keeles Krimuldas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Vaata Helmersen ja Krimulda mõis
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Vaata Helmersen ja Kristiina
Kukevere mõis
Kukevere mõis (saksa keeles Kuckofer) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Helmersen ja Kukevere mõis
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Vaata Helmersen ja Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Kuramaa seisusliku omavalitsuse Kuramaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata Helmersen ja Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Laugu mõis
Laugu mõis (saksa keeles Laugo) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.
Vaata Helmersen ja Laugu mõis
Lümandu mõis (Märjamaa)
Lümandu mõis (saksa keeles Limmat) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 25.01.2016).
Vaata Helmersen ja Lümandu mõis (Märjamaa)
Lõhavere mõis
Lõhavere mõis (saksa keeles Lehowa) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Helmersen ja Lõhavere mõis
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Vaata Helmersen ja Liivimaa kubermang
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Vaata Helmersen ja Liivimaa maanõunik
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Vaata Helmersen ja Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata Helmersen ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Nurme mõis (Karja)
Nurme mõis (saksa keeles Nurms) oli eramõis Karja kihelkonnas Saaremaal.
Vaata Helmersen ja Nurme mõis (Karja)
Oidrema mõis
Oidrema(a) mõis (ka Oiderma(a) mõis; saksa keeles Oidenorm) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).
Vaata Helmersen ja Oidrema mõis
Päinurme mõis
Päinurme algkooli maja 1937. aastal. Tänapäevaks on see kunagine mõisa peahoone hävinud Päinurme mõis (saksa keeles Assik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Vaata Helmersen ja Päinurme mõis
Pärsti mõis
Pärsti mõisa peahoone 2012. aastal Pärsti mõis (saksa keeles Perst; ka Uue-Pärsti mõis (saksa keeles Neu-Perst)) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 13.11.2015).
Vaata Helmersen ja Pärsti mõis
Põlgaste mõis
Mõisa peahoone (september 2014) Põlgaste mõis (saksa keeles Pölks) oli rüütlimõis Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
Vaata Helmersen ja Põlgaste mõis
Piigandi mõis
Piigandi mõis (ka Vana-Piigandi mõis; saksa keeles Alt-Pigant) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).
Vaata Helmersen ja Piigandi mõis
Plānupe mõis
Plānupe mõis (saksa keeles Planup, läti keeles Plānupes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Vaata Helmersen ja Plānupe mõis
Prauliena mõis
Prauliena mõis (saksa keeles Praulen, läti keeles Praulienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lazdona kihelkonnas.
Vaata Helmersen ja Prauliena mõis
Puškin
Puškin (vene Пушкин) on linn Venemaal, Peterburi eeslinn.
Vaata Helmersen ja Puškin
Reegoldi mõis
Reegoldi mõis (saksa keeles Weibstfer) oli riigimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Vaata Helmersen ja Reegoldi mõis
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Vaata Helmersen ja Riigimõis
Roobaka mõis
Roobaka mõis (saksa keeles Ropaka) oli Saaremaal Karja kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Vaata Helmersen ja Roobaka mõis
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Vaata Helmersen ja Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli seisuliku omavalitsuse Saaremaa rüütelkonna liikmete register.
Vaata Helmersen ja Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Sāviena mõis
Sāviena mõis (saksa keeles Sawensee, läti keeles Sāvienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Ļaudona kihelkonnas.
Vaata Helmersen ja Sāviena mõis
Skujene mõis
Skujene mõis (saksa keeles Schloß Schujen, läti keeles Skujenes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Skujene kihelkonnas.
Vaata Helmersen ja Skujene mõis
Tarvastu mõis
Linnusevaremete juurde püstitati 1825. aastal mõisaomanike von Mensenkampffide matusekabel Tarvastu mõis (saksa keeles Tarwast) oli rüütlimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 15.11.2015).
Vaata Helmersen ja Tarvastu mõis
Tõstamaa mõis
Tõstamaa mõis ja kool 2008. aastal Tõstamaa mõis (saksa keeles Testama) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal.
Vaata Helmersen ja Tõstamaa mõis
Tiegaži mõis
Tiegaži mõis (saksa keeles Tegasch, läti keeles Tiegažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Vaata Helmersen ja Tiegaži mõis
Tiit Rosenberg
Tiit Rosenberg (sündinud 26. detsembril 1946 Tsirguliinas) on Eesti ajaloolane ja õppejõud.
Vaata Helmersen ja Tiit Rosenberg
Toolamaa mõis
Toolamaa mõis, ka Ruusa mõis (saksa keeles Tolama) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.11.2015).
Vaata Helmersen ja Toolamaa mõis
Tuhalaane mõis
Tuhalaane mõis (saksa keeles Tuhhalane) oli riigimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Vaata Helmersen ja Tuhalaane mõis
Turaida mõis
Mõisavalitseja maja Turaida mõis (läti keeles Turaidas muiža, saksa keeles Treiden, ka Treyden) on endine mõis Lätis Sigulda piirkonnas Siguldas Turaida linnaosas.
Vaata Helmersen ja Turaida mõis
Vaidava mõis
Vaidava mõis (saksa keeles Waidau, läti keeles Vaidavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Vaata Helmersen ja Vaidava mõis
Vana-Laitsna mõis
Vana-Laitsna mõis ehk Veclaicene mõis (saksa keeles Alt-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaa Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Vaata Helmersen ja Vana-Laitsna mõis
Vana-Pärsti mõis
Vana-Pärsti mõis (saksa keeles Alt-Perst) oli Pärsti mõisa kõrvalmõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimv.shtml.
Vaata Helmersen ja Vana-Pärsti mõis
Vana-Piigaste mõis
Vana-Piigaste mõis (saksa keeles Alt-Pigast; ka Piigaste mõis) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).
Vaata Helmersen ja Vana-Piigaste mõis
Vana-Võidu mõis
Vana-Võidu mõisa peahoone Vana-Võidu mõisa esiväljak Vana-Võidu mõisa aiatööriistade kuur Vana-Võidu mõis (saksa keeles Alt-Woidoma) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Helmersen ja Vana-Võidu mõis
Vastse-Prangli mõis
Vastse-Prangli mõis, ka Vahtra mõis (saksa keeles Neu-Wrangelshof) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal.
Vaata Helmersen ja Vastse-Prangli mõis
Väikemõisa mõis
Väikemõisa mõis (saksa keeles Kleinhof) oli Karula mõisa poolmõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.
Vaata Helmersen ja Väikemõisa mõis
Võru mõis
Võru mõis (saksa keeles Werrohof) oli riigimõis, kuni 1784.
Vaata Helmersen ja Võru mõis
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Vaata Helmersen ja Vene keel
Viljandi Eesti Põllumeeste Selts
Viljandi Eesti Põllumeeste Selts oli Viljandis tegutsenud põllumeesteselts (viimati MTÜ, kustutati 19. juunil 2012).
Vaata Helmersen ja Viljandi Eesti Põllumeeste Selts
1643
1643.
Vaata Helmersen ja 1643
1651
1651.
Vaata Helmersen ja 1651
1747
1747.
Vaata Helmersen ja 1747
1789
1789.
Vaata Helmersen ja 1789
1846
1846.
Vaata Helmersen ja 1846
1875
1875.
Vaata Helmersen ja 1875
Tuntud ka kui Helmes (suguvõsa), Von Helmersen.