Kiiremini kui brauser!
83 suhted: Aadlisuguvõsa, Aburdi mõis, Adavere mõis, Alam-Saksi, Aumeisteri mõis, Auschwitzi koonduslaager, Ängi mõis, Braunschweig, Budenbroka mõis, Eestimaa rüütelkond, Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Enge mõis, Englārte mõis, Erich Seuberlich, Fideikomiss, Georg von Helmersen, Gregor von Helmersen, Grundzāle mõis, Hamburg, Hardu mõis, Hauptsturmführer, Hurmi mõis, Jekaterinoslavi kubermang, Jevgeni Onegin, Johann von Helmersen, Joosu mõis, Kalli mõis (Mihkli), Kammeri mõis, Karula mõis (Viljandi), Kõrvetaguse mõis, Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia, Korporatsioon Livonia, Krimulda mõis, Kristiina, Kukevere mõis, Kuramaa rüütelkond, Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Laugu mõis, Lümandu mõis (Märjamaa), Lõhavere mõis, Liivimaa kubermang, Liivimaa maanõunik, Liivimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Nurme mõis (Karja), Oidrema mõis, Päinurme mõis, Pärsti mõis, Põlgaste mõis, Piigandi mõis, ..., Plānupe mõis, Prauliena mõis, Puškin, Reegoldi mõis, Riigimõis, Roobaka mõis, Saaremaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel, Sāviena mõis, Skujene mõis, Tarvastu mõis, Tõstamaa mõis, Tiegaži mõis, Tiit Rosenberg, Toolamaa mõis, Tuhalaane mõis, Turaida mõis, Vaidava mõis, Vana-Laitsna mõis, Vana-Pärsti mõis, Vana-Piigaste mõis, Vana-Võidu mõis, Vastse-Prangli mõis, Väikemõisa mõis, Võru mõis, Vene keel, Viljandi Eesti Põllumeeste Selts, 1643, 1651, 1747, 1789, 1846, 1875. Laienda indeks (33 rohkem) »
Aadlisuguvõsa
Aadlisuguvõsa on suguvõsa, mille moodustavad aadliseisusse tõstetud esiisa ja tema järglased.
Uus!!: Helmersen ja Aadlisuguvõsa · Näe rohkem »
Aburdi mõis
Aburdi mõis (saksa keeles Lüggen, läti keeles Aburta muiža) oli rüütlimõis, hiljem Sāviena kõrvalmõis Liivimaal Võnnu kreisis Ļaudona kihelkonnas.
Uus!!: Helmersen ja Aburdi mõis · Näe rohkem »
Adavere mõis
Adavere mõisa härrastemaja 2012. aastal Adavere mõisa park Adavere mõisa ait-kuivati Adavere mõis (saksa keeles Addafer) oli rüütlimõis Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Helmersen ja Adavere mõis · Näe rohkem »
Alam-Saksi
Alam-Saksi on Saksamaa liidumaa.
Uus!!: Helmersen ja Alam-Saksi · Näe rohkem »
Aumeisteri mõis
Aumeisteri mõis ehk Cirgaļi mõis (saksa keeles Serbigal, varem Hofmeistershof, läti keeles Aumeisteru muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Aumeistri kihelkonnas.
Uus!!: Helmersen ja Aumeisteri mõis · Näe rohkem »
Auschwitzi koonduslaager
Koonduslaagri vaade Müür, mille ääres hukati inimesi Auschwitzi koonduslaager (saksa keeles Konzentrationslager Auschwitz), tuntud ka kui Oświęcimi koonduslaager, oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa suurim ja tuntuim Teise maailmasõja aegne koonduslaager okupeeritud Poolas, mis töötas aastail 1940–1945.
Uus!!: Helmersen ja Auschwitzi koonduslaager · Näe rohkem »
Ängi mõis
Ängi mõis (saksa keeles Enge) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 18.01.2016).
Uus!!: Helmersen ja Ängi mõis · Näe rohkem »
Braunschweig
Braunschweig (alamsaksa Brunswiek) on kreisivaba linn Saksamaal Alam-Saksi liidumaal Harzi mägedest põhjas.
Uus!!: Helmersen ja Braunschweig · Näe rohkem »
Budenbroka mõis
Budenbroka mõis (saksa keeles Schujenpahlen, läti keeles Budenbrokas muiža, ka Skuju Pālenu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Dikļi kihelkonnas.
Uus!!: Helmersen ja Budenbroka mõis · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkond
Eestimaa rüütelkond (saksa keeles Hoch- und Hochwolgeborne Ritterschaft des Herzogthums Ehstland, vene keeles Эстляндское дворянство) oli Eestimaa kesk-, varauusaja ja uusaja seisuliku ühiskonna territoriaalseisuslik omavalitsus aastatel 1252–1920.
Uus!!: Helmersen ja Eestimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Eestimaa seisusliku omavalitsuse Eestimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Helmersen ja Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Enge mõis
Enge mõis (saksa keeles Enge) oli riigimõis Pärnu-Jaagupi kihelkonnas Pärnumaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Helmersen ja Enge mõis · Näe rohkem »
Englārte mõis
Englārte mõis (saksa keeles Engelhardshof, läti keeles Englārtes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Uus!!: Helmersen ja Englārte mõis · Näe rohkem »
Erich Seuberlich
Georg Robert Erich Seuberlich (13. veebruar (ukj 25. veebruar) 1882 Moskva − 27. veebruar 1946 Holzminden) oli baltisaksa genealoog.
Uus!!: Helmersen ja Erich Seuberlich · Näe rohkem »
Fideikomiss
Fideikomiss (ladina keeles fidei commissum 'usaldusväärsetesse kätesse jäetud') on eraõiguslik institutsioon, kus perekonnavara (enamasti maa, samuti kinnisvara või kapital) kuulub jagamatult ühe perekonnaliikme (fideikomissar) valdusse, kelle käsutusõigus on piiratud ja kellel puudub võõrandamisõigus.
Uus!!: Helmersen ja Fideikomiss · Näe rohkem »
Georg von Helmersen
Georg Karl von Helmersen (9/21. märts 1840 Lõhavere – 8/21. juuni 1902 Lõhavere) oli Lõhavere ja Prauliena (Praulen) mõisnik.
Uus!!: Helmersen ja Georg von Helmersen · Näe rohkem »
Gregor von Helmersen
Gregor von Helmersen 1876. aastal Gregor von Helmersen (11. oktoober 1803 Kammeri mõis, Tartumaa, Liivimaa – 15. veebruar 1885 Peterburi) oli baltisaksa geoloog.
Uus!!: Helmersen ja Gregor von Helmersen · Näe rohkem »
Grundzāle mõis
Grundzāle mõis (saksa keeles Grundsahl) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Koivaliina kihelkonnas.
Uus!!: Helmersen ja Grundzāle mõis · Näe rohkem »
Hamburg
Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel.
Uus!!: Helmersen ja Hamburg · Näe rohkem »
Hardu mõis
Hardu mõis (saksa keeles Hardo) oli poolmõis Lääne-Nigula kihelkonnas Läänemaal.
Uus!!: Helmersen ja Hardu mõis · Näe rohkem »
Hauptsturmführer
''SS-Hauptsturmführer'''i kraenurgad Hauptsturmführer ehk SS-Hauptsturmführer oli sõjaväeline auaste Kolmanda Riigi SS-is, SA-s ja SD-s, mis vastas teiste riikide relvajõududes kapteni auastmele, Wehrmachtis Hauptmann'ile.
Uus!!: Helmersen ja Hauptsturmführer · Näe rohkem »
Hurmi mõis
Hurmi mõis (saksa keeles Hurmi) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).
Uus!!: Helmersen ja Hurmi mõis · Näe rohkem »
Jekaterinoslavi kubermang
Jekaterinoslavi kubermangu kaart Jekaterinoslavi kubermang (ka Katerõnoslavi kubermang; vene Екатеринославская губерния) oli Venemaa keisririigi ja hiljem Ukraina alale jäänud haldusüksus (kubermang).
Uus!!: Helmersen ja Jekaterinoslavi kubermang · Näe rohkem »
Jevgeni Onegin
"Jevgeni Onegin" on Vene luuletaja Aleksandr Puškini värssromaan (1825–1832), mis sai nime peategelase järgi.
Uus!!: Helmersen ja Jevgeni Onegin · Näe rohkem »
Johann von Helmersen
Johann von Helmersen (aastani 1651 Helmes; suri enne 26. juunit 1673) oli Rootsi riigiametnik ning mõisnik Liivimaal.
Uus!!: Helmersen ja Johann von Helmersen · Näe rohkem »
Joosu mõis
Joosu mõisa peahoone aprillis 2008 Joosu mõis (saksa keeles Waimel-Neuhof) oli rüütlimõis Põlva kihelkonnas Võrumaal.
Uus!!: Helmersen ja Joosu mõis · Näe rohkem »
Kalli mõis (Mihkli)
Kalli mõis (saksa keeles Kallie) oli riigimõis Mihkli kihelkonnas Pärnumaal.
Uus!!: Helmersen ja Kalli mõis (Mihkli) · Näe rohkem »
Kammeri mõis
Kammeri mõis (saksa keeles Duckershof) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Helmersen ja Kammeri mõis · Näe rohkem »
Karula mõis (Viljandi)
Karula mõis (saksa keeles Karolen; ka Uue-Võidu mõis (saksa keeles Neu-Woidoma)) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Helmersen ja Karula mõis (Viljandi) · Näe rohkem »
Kõrvetaguse mõis
Kõrvetaguse mõis (saksa keeles Körwentack) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 22.01.2016).
Uus!!: Helmersen ja Kõrvetaguse mõis · Näe rohkem »
Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia
Peterburi Teaduste Akadeemia hoone Peterburis (Universitetskaja naberežnaja 5) Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia (vene keeles Петербургская Академия наук) oli Venemaa Keisririigi kõrgeim teaduslik asutus.
Uus!!: Helmersen ja Keiserlik Peterburi Teaduste Akadeemia · Näe rohkem »
Korporatsioon Livonia
Endine korporatsioon Livonia konvendihoone Veski 13 Korporatsioon Livonia (saksa keeles Corporation Livonia Dorpat) oli 1822.
Uus!!: Helmersen ja Korporatsioon Livonia · Näe rohkem »
Krimulda mõis
Krimulda mõis (saksa keeles Schloß Kremon, läti keeles Krimuldas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Krimulda kihelkonnas.
Uus!!: Helmersen ja Krimulda mõis · Näe rohkem »
Kristiina
Kuninganna Kristiina Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar.
Uus!!: Helmersen ja Kristiina · Näe rohkem »
Kukevere mõis
Kukevere mõis (saksa keeles Kuckofer) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Helmersen ja Kukevere mõis · Näe rohkem »
Kuramaa rüütelkond
Kuramaa rüütelkond (ka Kuramaa-Piltene rüütelkond) oli Kuramaal tegutsenud seisuslik aadlikorporatsioon.
Uus!!: Helmersen ja Kuramaa rüütelkond · Näe rohkem »
Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli Kuramaa seisusliku omavalitsuse Kuramaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Helmersen ja Kuramaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Laugu mõis
Laugu mõis (saksa keeles Laugo) oli rüütlimõis Karja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Helmersen ja Laugu mõis · Näe rohkem »
Lümandu mõis (Märjamaa)
Lümandu mõis (saksa keeles Limmat) oli rüütlimõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 25.01.2016).
Uus!!: Helmersen ja Lümandu mõis (Märjamaa) · Näe rohkem »
Lõhavere mõis
Lõhavere mõis (saksa keeles Lehowa) oli rüütlimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Helmersen ja Lõhavere mõis · Näe rohkem »
Liivimaa kubermang
Liivimaa kubermang (vene keeles Лифляндская губерния, läti keeles Vidzemes guberņa) oli Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti aladel Venemaa Keisririigi koosseisus eksisteerinud haldusüksus kuni veebruarini 1918, mille keskuseks oli Riia linn.
Uus!!: Helmersen ja Liivimaa kubermang · Näe rohkem »
Liivimaa maanõunik
Liivimaa maanõunik (saksa keeles Livländische Landrat ja Landrat von Livland) oli Liivimaa omavalitsusliku institutsiooni Liivimaa maanõunike kolleegiumi (1643−1920) liige, kes valiti Liivimaa rüütelkonna maapäeval aadliseisusest mõisaomanike seast − alates XVIII sajandist matrikliaadli hulgast − eluajaks ja kelle kinnitas ametisse kindralkuberner (hiljem Venemaa siseminister).
Uus!!: Helmersen ja Liivimaa maanõunik · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkond
Liivimaa rüütelkond (Ritter und Landschaft des Herzogthumbs Liefland) oli Liivimaa (Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti) aadlikke ühendav territoriaalseisuslik omavalitsus.
Uus!!: Helmersen ja Liivimaa rüütelkond · Näe rohkem »
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel (saksa keeles Adelsmatrikkel von Livländischen Ritterschaften) oli Liivimaa seisusliku korporatsiooni Liivimaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Helmersen ja Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Nurme mõis (Karja)
Nurme mõis (saksa keeles Nurms) oli eramõis Karja kihelkonnas Saaremaal.
Uus!!: Helmersen ja Nurme mõis (Karja) · Näe rohkem »
Oidrema mõis
Oidrema(a) mõis (ka Oiderma(a) mõis; saksa keeles Oidenorm) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal (vaadatud 30.10.2015).
Uus!!: Helmersen ja Oidrema mõis · Näe rohkem »
Päinurme mõis
Päinurme algkooli maja 1937. aastal. Tänapäevaks on see kunagine mõisa peahoone hävinud Päinurme mõis (saksa keeles Assik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Helmersen ja Päinurme mõis · Näe rohkem »
Pärsti mõis
Pärsti mõisa peahoone 2012. aastal Pärsti mõis (saksa keeles Perst; ka Uue-Pärsti mõis (saksa keeles Neu-Perst)) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 13.11.2015).
Uus!!: Helmersen ja Pärsti mõis · Näe rohkem »
Põlgaste mõis
Mõisa peahoone (september 2014) Põlgaste mõis (saksa keeles Pölks) oli rüütlimõis Võrumaal Kanepi kihelkonnas.
Uus!!: Helmersen ja Põlgaste mõis · Näe rohkem »
Piigandi mõis
Piigandi mõis (ka Vana-Piigandi mõis; saksa keeles Alt-Pigant) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).
Uus!!: Helmersen ja Piigandi mõis · Näe rohkem »
Plānupe mõis
Plānupe mõis (saksa keeles Planup, läti keeles Plānupes muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Riia kreisis Allaži kihelkonnas.
Uus!!: Helmersen ja Plānupe mõis · Näe rohkem »
Prauliena mõis
Prauliena mõis (saksa keeles Praulen, läti keeles Praulienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Lazdona kihelkonnas.
Uus!!: Helmersen ja Prauliena mõis · Näe rohkem »
Puškin
Puškin (vene Пушкин) on linn Venemaal, Peterburi eeslinn.
Uus!!: Helmersen ja Puškin · Näe rohkem »
Reegoldi mõis
Reegoldi mõis (saksa keeles Weibstfer) oli riigimõis Suure-Jaani kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Helmersen ja Reegoldi mõis · Näe rohkem »
Riigimõis
Riigimõis ehk kroonumõis oli riigi omandisse kuulunud mõis.
Uus!!: Helmersen ja Riigimõis · Näe rohkem »
Roobaka mõis
Roobaka mõis (saksa keeles Ropaka) oli Saaremaal Karja kihelkonnas asunud rüütlimõis.
Uus!!: Helmersen ja Roobaka mõis · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkond
Saaremaa rüütelkond (saksa: Oeselsche Ritterschaft) oli Saaremaa seisuslik aadliomavalitsus.
Uus!!: Helmersen ja Saaremaa rüütelkond · Näe rohkem »
Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel
Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel oli seisuliku omavalitsuse Saaremaa rüütelkonna liikmete register.
Uus!!: Helmersen ja Saaremaa rüütelkonna aadlimatrikkel · Näe rohkem »
Sāviena mõis
Sāviena mõis (saksa keeles Sawensee, läti keeles Sāvienas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Võnnu kreisis Ļaudona kihelkonnas.
Uus!!: Helmersen ja Sāviena mõis · Näe rohkem »
Skujene mõis
Skujene mõis (saksa keeles Schloß Schujen, läti keeles Skujenes muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Võnnu kreisis Skujene kihelkonnas.
Uus!!: Helmersen ja Skujene mõis · Näe rohkem »
Tarvastu mõis
Linnusevaremete juurde püstitati 1825. aastal mõisaomanike von Mensenkampffide matusekabel Tarvastu mõis (saksa keeles Tarwast) oli rüütlimõis Tarvastu kihelkonnas Viljandimaal (vaadatud 15.11.2015).
Uus!!: Helmersen ja Tarvastu mõis · Näe rohkem »
Tõstamaa mõis
Tõstamaa mõis ja kool 2008. aastal Tõstamaa mõis (saksa keeles Testama) oli rüütlimõis (fideikomiss) Tõstamaa kihelkonnas Pärnumaal.
Uus!!: Helmersen ja Tõstamaa mõis · Näe rohkem »
Tiegaži mõis
Tiegaži mõis (saksa keeles Tegasch, läti keeles Tiegažu muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Umurga kihelkonnas.
Uus!!: Helmersen ja Tiegaži mõis · Näe rohkem »
Tiit Rosenberg
Tiit Rosenberg (sündinud 26. detsembril 1946 Tsirguliinas) on Eesti ajaloolane ja õppejõud.
Uus!!: Helmersen ja Tiit Rosenberg · Näe rohkem »
Toolamaa mõis
Toolamaa mõis, ka Ruusa mõis (saksa keeles Tolama) oli rüütlimõis Räpina kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 23.11.2015).
Uus!!: Helmersen ja Toolamaa mõis · Näe rohkem »
Tuhalaane mõis
Tuhalaane mõis (saksa keeles Tuhhalane) oli riigimõis Paistu kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 19.01.2016).
Uus!!: Helmersen ja Tuhalaane mõis · Näe rohkem »
Turaida mõis
Mõisavalitseja maja Turaida mõis (läti keeles Turaidas muiža, saksa keeles Treiden, ka Treyden) on endine mõis Lätis Sigulda piirkonnas Siguldas Turaida linnaosas.
Uus!!: Helmersen ja Turaida mõis · Näe rohkem »
Vaidava mõis
Vaidava mõis (saksa keeles Waidau, läti keeles Vaidavas muiža) oli rüütlimõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas.
Uus!!: Helmersen ja Vaidava mõis · Näe rohkem »
Vana-Laitsna mõis
Vana-Laitsna mõis ehk Veclaicene mõis (saksa keeles Alt-Laitzen) oli rüütlimõis Liivimaa Valga kreisis Apekalnsi kihelkonnas.
Uus!!: Helmersen ja Vana-Laitsna mõis · Näe rohkem »
Vana-Pärsti mõis
Vana-Pärsti mõis (saksa keeles Alt-Perst) oli Pärsti mõisa kõrvalmõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaalhttp://www.mois.ee/pikknimv.shtml.
Uus!!: Helmersen ja Vana-Pärsti mõis · Näe rohkem »
Vana-Piigaste mõis
Vana-Piigaste mõis (saksa keeles Alt-Pigast; ka Piigaste mõis) oli rüütlimõis Kanepi kihelkonnas Võrumaal (vaadatud 16.05.2015).
Uus!!: Helmersen ja Vana-Piigaste mõis · Näe rohkem »
Vana-Võidu mõis
Vana-Võidu mõisa peahoone Vana-Võidu mõisa esiväljak Vana-Võidu mõisa aiatööriistade kuur Vana-Võidu mõis (saksa keeles Alt-Woidoma) oli rüütlimõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Helmersen ja Vana-Võidu mõis · Näe rohkem »
Vastse-Prangli mõis
Vastse-Prangli mõis, ka Vahtra mõis (saksa keeles Neu-Wrangelshof) oli rüütlimõis Kambja kihelkonnas Tartumaal.
Uus!!: Helmersen ja Vastse-Prangli mõis · Näe rohkem »
Väikemõisa mõis
Väikemõisa mõis (saksa keeles Kleinhof) oli Karula mõisa poolmõis Viljandi kihelkonnas Viljandimaal.
Uus!!: Helmersen ja Väikemõisa mõis · Näe rohkem »
Võru mõis
Võru mõis (saksa keeles Werrohof) oli riigimõis, kuni 1784.
Uus!!: Helmersen ja Võru mõis · Näe rohkem »
Vene keel
Vene keel (русский язык, russki jazõk) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Helmersen ja Vene keel · Näe rohkem »
Viljandi Eesti Põllumeeste Selts
Viljandi Eesti Põllumeeste Selts oli Viljandis tegutsenud põllumeesteselts (viimati MTÜ, kustutati 19. juunil 2012).
Uus!!: Helmersen ja Viljandi Eesti Põllumeeste Selts · Näe rohkem »
1643
1643.
Uus!!: Helmersen ja 1643 · Näe rohkem »
1651
1651.
Uus!!: Helmersen ja 1651 · Näe rohkem »
1747
1747.
Uus!!: Helmersen ja 1747 · Näe rohkem »
1789
1789.
Uus!!: Helmersen ja 1789 · Näe rohkem »
1846
1846.
Uus!!: Helmersen ja 1846 · Näe rohkem »
1875
1875.
Uus!!: Helmersen ja 1875 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Helmes (suguvõsa), Von Helmersen.
