Sisukord
38 suhted: Adjutant, Alfred von Schlieffen, Bagdad, Brigaad, Diviis, Erich von Falkenhayn, Esimene maailmasõda, Grenader, Helmuth Karl Bernhard von Moltke, Karl von Bülow, Kindralleitnant, Kindralstaap, Marne'i lahing, Matus, Närvivapustus, Pariis, Prantsuse-Preisi sõda, Prantsusmaa, Preisi kuningriik, Rügement, Saksa keiser, Saksa keisririik, Schlieffeni plaan, Wilhelm II, 18. juuni, 1848, 1875, 1878, 1880, 1882, 1890. aastad, 1891, 1902, 1904, 1906, 1914, 1916, 25. mai.
Adjutant
Mihhail Andrejevitš Miloradovitš ja tema adjutant Fjodor Nikolajevitš Glinka Adjutant (vene keeles адъютант, saksa keeles Adjutant, ladina keeles adjūtāns, sõnast adjūtantis 'abistav') oli sõjaväeline ametikoht, algselt kõrgemate sõjaväejuhtide (keisri, sõjavägede ülemjuhataja jne) isikliku staabi juht, kes sarnaselt sõjaväeosade staapide juhtidega (staabiülematena), vormistasid, koostasid kirjalikult ja edastasid täitmiseks väejuhtide korraldusi ja käske, kontrollisid nende korralduste täitmist ning edastasid väejuhile informatsiooni korralduste täitmisest.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Adjutant
Alfred von Schlieffen
Krahv Alfred von Schlieffen (28. veebruar 1833 Berliin – 4. jaanuar 1913 Berliin) oli Preisimaa ja Saksa sõjaväelane (kindralfeldmarssal), kes on tuntud peamiselt Schlieffeni plaani koostajana.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Alfred von Schlieffen
Bagdad
Valitsushoone Bagdadis Bagdad on Iraagi pealinn, Bagdadi kubernerkonna keskus.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Bagdad
Brigaad
Brigaad on iseseisev operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt mitmest pataljonist ja mitmesugustest muudest vajalikest üksustest.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Brigaad
Diviis
Diviis on taktikaline väekoondis, mis koosneb tavaliselt 2–6 rügemendist või/ja brigaadist, millele lisanduvad harilikult mõned eriülesannetega üksikud pataljonid, kompaniid ja tagalaüksused.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Diviis
Erich von Falkenhayn
Erich Georg Anton von Falkenhayn (11. september 1861 – 8. aprill 1922) oli Preisi päritolu sõjaväelane, välimarssal, poliitik ja kirjanik.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Erich von Falkenhayn
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Esimene maailmasõda
Grenader
Grenader on eliitväeosa jalaväelane, algselt käsigranaate heitev sõdur.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Grenader
Helmuth Karl Bernhard von Moltke
Helmuth Karl Bernhard von Moltke Helmuth Karl Bernhard von Moltke Krahv Helmuth Karl Bernhard von Moltke ehk Helmuth Moltke vanem (26. oktoober 1800 Mecklenburg-Schwerinis Parchimis – 24. aprill 1891 Berliinis) oli Preisimaa sõjaväelane, kindralfeldmarssal (1871).
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Helmuth Karl Bernhard von Moltke
Karl von Bülow
Karl Wilhelm Paul von Bülow (24. aprill 1846 – 31. august 1921) oli Saksamaa sõjaväelane, teise armee juht Esimese maailmasõja alguses.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Karl von Bülow
Kindralleitnant
Ameerika Ühendriikide maaväe kindralleitnandi õlak Kindralleitnant (inglise keeles lieutenant general) on mitme riigi sõjaväeline auaste.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Kindralleitnant
Kindralstaap
Kindralstaap on sõjaväe keskne juhtorgan ning sõjaväe operatiivjuhtimise põhiorgan paljudes riikides.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Kindralstaap
Marne'i lahing
Lahingu kaart Marne'i lahing, tuntud ka kui Esimene Marne'i lahing, oli Esimese maailmasõja lahing 5.–12.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Marne'i lahing
Matus
Kirikuõpetaja Mare Palgi pidamas matusetalitust Kose kalmistul Matus ehk matused on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Matus
Närvivapustus
Närvivapustus on ülitugev järsk psüühiline vapustus, mille kogemust võib inimesel olla väga raske üle elada.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Närvivapustus
Pariis
Pariis (prantsuse keeles Paris) on Prantsusmaa pealinn ja Île-de-France'i piirkonna halduskeskus ning Prantsusmaa ainus vald-departemang.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Pariis
Prantsuse-Preisi sõda
Prantsuse-Preisi sõda või Preisi-Prantsuse sõda (saksa keeles Deutsch-Französischer Krieg, prantsuse keeles Guerre franco-allemande), tuntud ka kui 1870.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Prantsuse-Preisi sõda
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Prantsusmaa
Preisi kuningriik
Preisi kuningriik (saksa keeles Königreich Preußen) oli Euroopas 1701–1918 eksisteerinud kuningriik.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Preisi kuningriik
Rügement
Rügement on sõjaväeline üksus, mis koosneb tavaliselt 2–5 pataljonist ning eriotstarbelistest kompaniidest ja rühmadest.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Rügement
Saksa keiser
Saksa keiser oli Saksa keisririigi valitseja tiitel 1871–1918.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Saksa keiser
Saksa keisririik
Saksa keisririigiks nimetatakse Saksa Riigi (Deutsches Reich) esimest 47 aastat pärast Saksamaa ühendamist, kui Wilhelm I sai 18. jaanuaril 1871 Saksamaa keisriks.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Saksa keisririik
Schlieffeni plaan
Schlieffeni plaan oli Saksamaa armee peastaabis Alfred von Schlieffeni juhtimisel välja töötatud sõjaline plaan Prantsusmaa ja Venemaa purustamiseks.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Schlieffeni plaan
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja Wilhelm II
18. juuni
18.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja 18. juuni
1848
1848.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja 1848
1875
1875.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja 1875
1878
1878.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja 1878
1880
1880.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja 1880
1882
1882.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja 1882
1890. aastad
1890.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja 1890. aastad
1891
1891.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja 1891
1902
1902.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja 1902
1904
1904.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja 1904
1906
1906.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja 1906
1914
1914.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja 1914
1916
1916.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja 1916
25. mai
25.
Vaata Helmuth Johannes Ludwig von Moltke ja 25. mai
Tuntud ka kui Helmuth Moltke noorem, Helmuth von Moltke noorem.