Kiiremini kui brauser!
106 suhted: Aarne Raidna, Ain Mere, Aleksander Pürgvee, Arnold Loit, Auvere lahing, Avinurme lahing, Ülo Uluots, Boris Taar, Columbia ülikool, Cum laude, Eduard Ahman, Eesti kaitsevägi, Eesti Rahvavägi, Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee, Eesti Vabaduse Risti II liigi kavaleride loend, Ernst Õunapuu, Esimene maailmasõda, Feliks Jänes, Friedrich-Karl Pinka, Gümnaasium, Hans Frohwein, Harjumaa, Hellar Grabbi, Herbert Brede, Herbert Grabbi, Jaan Maide, Jalta, Järvamaa, Jüri Hellat, Johan Laidoner, Johannes Reinola, Johannes Soodla, Juminda miinilahing, Juuniküüditamine, Juunipööre, Kaitse Kodu!, Kaitseatašee, Kaitseliidu Valgerist, Kaitseliit, Kaitseministeerium, Kaitseväe Akadeemia, Kalevlaste Maleva, Karl Selter, Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride loend, KGB, Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2, Klooga, Koigi mõis, Koigi mõis (Ambla), Kolonel, ..., Kompanii, Korporatsioon Rotalia, Kuramaa lahingud, Laupa, Lipnik, Ludvig Jakobsen, Maarjamäe, Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal, Mart Kull, Mart Tuisk, Mäo mõis, Märtsiküüditamine, Metsavendlus Eestis, Narva lahing (1944), Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), NKVD, Nooremohvitser, Norillag, Norilsk, Paul Oja, Petseri, Porkuni lahing, Prantsuse Kõrgem Sõjakool, Punaarmee, Rahvusooper Estonia, Rein Tomback, Rudolf Möllerson, Sõdur (ajakiri), Scoutspataljon, Sinimägede lahing, Soome Valge Roosi Rüütliordu, Suursaksa Riik, Suvesõda, Tallinna Reaalkool, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli õigusteaduskond, Tšehhi põrgu, Troadi Lango, Vabadusrist, Vabadussõda, Valentin Pikner, Vääna mõis, Velikije Luki operatsioon, Vjatlag, Voldemar Karing, 1. Eesti jalaväepolk, 1897, 1936, 1942, 2. Eesti jalaväepolk, 20. juuli, 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus, 23. märts, 29. juuni, 4. Eesti jalaväepolk. Laienda indeks (56 rohkem) »
Aarne Raidna
Aarne Raidna (kuni 1936. aastani Kurt Mattias Freiberg; 1901 Vääna – 1942 Vjatlag) oli eesti raadioinsener ja autovõidusõitja, raadioasjanduse pioneere Teise maailmasõja eelses Eestis.
Uus!!: Herbert Raidna ja Aarne Raidna · Näe rohkem »
Ain Mere
Ain Mere (kuni 22. veebruarini 1936 Ervin Martson; 22. veebruar 1903 Vändra Uue-Vändra vald – 5. aprill 1969 Leicester, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik) oli Eesti sõjaväelane (major), teise maailmasõja ajal Saksamaa sõjaväes (Obersturmbannführer).
Uus!!: Herbert Raidna ja Ain Mere · Näe rohkem »
Aleksander Pürgvee
Aleksander Pürgvee (kuni 21. aprillini 1938 Aleksander Bürger, 13. oktoober 1908 Tapa – 29. juuni 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (nooremleitnant).
Uus!!: Herbert Raidna ja Aleksander Pürgvee · Näe rohkem »
Arnold Loit
Arnold Loit (kuni 1937. aastani Arnold Madvärk; 10. detsember 1908 Tallinn – 29. juuni 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).
Uus!!: Herbert Raidna ja Arnold Loit · Näe rohkem »
Auvere lahing
Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8.
Uus!!: Herbert Raidna ja Auvere lahing · Näe rohkem »
Avinurme lahing
Avinurme lahingust oli 1944.
Uus!!: Herbert Raidna ja Avinurme lahing · Näe rohkem »
Ülo Uluots
Ülo Uluots (4. veebruar 1930 Jõhvi – 18. juuli 1997) oli eesti tootmisjuht, sõjaajaloolane ja poliitik.
Uus!!: Herbert Raidna ja Ülo Uluots · Näe rohkem »
Boris Taar
Boris Taar (kuni 1935. aastani Boris Thar; 7. jaanuar 1910 Gagra – 29. juuni 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (leitnant).
Uus!!: Herbert Raidna ja Boris Taar · Näe rohkem »
Columbia ülikool
Morningside Heights ülikoolilinnak Columbia ülikool, täisnimega Columbia Ülikool New Yorgis (inglise Columbia University in the City of New York) on Ivy League'i kuuluv eraõiguslik ülikool Ameerika Ühendriikides New Yorgis Manhattani saarel.
Uus!!: Herbert Raidna ja Columbia ülikool · Näe rohkem »
Cum laude
Cum laude (ladina keeles 'kiitusega') on märge, mis lisatakse haridust tõendavale ülikoolidiplomile, kui üliõpilane on õpingud lõpetanud teatud lisatingimustele vastavalt.
Uus!!: Herbert Raidna ja Cum laude · Näe rohkem »
Eduard Ahman
Eduard Ahman VR I/3 (8. aprill 1889 Vana-Antsla vald, Võrumaa – 29. juuli 1942 Norillagi vangilaager, Krasnojarski krai) oli Eesti sõjaväelane (kolonel, 1938).
Uus!!: Herbert Raidna ja Eduard Ahman · Näe rohkem »
Eesti kaitsevägi
Eesti kaitsevägi on Eesti kaitsejõudude tegevteenistuses olev regulaarvägi ja Eesti kaitsejõudude olulisim osa, mis on valitsuse alluvuses olev riigivõimu asutus kaitseministeeriumi valitsemisalas.
Uus!!: Herbert Raidna ja Eesti kaitsevägi · Näe rohkem »
Eesti Rahvavägi
Eesti Rahvavägi oli Eesti sõjaväe mitteametlik nimetus ja esmane organisatoorne etapp 16. novembrist 1918 kuni 27. märtsini 1920 ja õigusvastaselt 1940.
Uus!!: Herbert Raidna ja Eesti Rahvavägi · Näe rohkem »
Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee
Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee (vene keeles Главный комитет воинов-эстов) oli 1.–5.
Uus!!: Herbert Raidna ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee · Näe rohkem »
Eesti Vabaduse Risti II liigi kavaleride loend
Eesti Vabaduse Risti II liigi kavaleride loend on loetelu isikliku vapruse eest antud Eesti Vabariigi Vabaduse Risti II liigi 2.
Uus!!: Herbert Raidna ja Eesti Vabaduse Risti II liigi kavaleride loend · Näe rohkem »
Ernst Õunapuu
Ernst Ferdinand Õunapuu (22. jaanuar 1909 Tallinn – 29. juuni 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kapten).
Uus!!: Herbert Raidna ja Ernst Õunapuu · Näe rohkem »
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Uus!!: Herbert Raidna ja Esimene maailmasõda · Näe rohkem »
Feliks Jänes
Feliks Jänes VR II/3 (3. märts 1898 Rannu, Tartumaa – 29. juuni 1942 Norilsk, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (major, 1938).
Uus!!: Herbert Raidna ja Feliks Jänes · Näe rohkem »
Friedrich-Karl Pinka
Friedrich-Karl Pinka (18. oktoober 1895 Murikatsi, Kärstna/Tuhalaane, Viljandimaa – 16. jaanuar 1942 Kirov, Venemaa) oli Eesti sõjaväelane (kolonel), Scoutspataljoni esimene ülem.
Uus!!: Herbert Raidna ja Friedrich-Karl Pinka · Näe rohkem »
Gümnaasium
Hugo Treffneri Gümnaasiumi hoone Tartus Gümnaasium on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 2 lg 2 kohaselt põhikoolile järgnev üldhariduskool, kus omandatakse üldkeskharidus.
Uus!!: Herbert Raidna ja Gümnaasium · Näe rohkem »
Hans Frohwein
Hans Frohwein 26. veebruaril 1936 Hans Frohwein (8. aprill 1887 – 5. august 1956) oli Saksa diplomaat.
Uus!!: Herbert Raidna ja Hans Frohwein · Näe rohkem »
Harjumaa
Harjumaa on ajalooline maakond Mandri-Eesti loodeosas.
Uus!!: Herbert Raidna ja Harjumaa · Näe rohkem »
Hellar Grabbi
Hellar Grabbi ja Jaak Urmet 2001. aastal Rahvusraamatukogus Hellar Grabbi (22. september 1929 Tallinn – 28. juuli 2018) oli eesti ajakirjanik, kirjanduskriitik, toimetaja ja kirjastaja; kolonel Herbert Grabbi vanem poeg.
Uus!!: Herbert Raidna ja Hellar Grabbi · Näe rohkem »
Herbert Brede
Kindralmajor Herbert Brede VR I/2 (25. aprillil 1888 Püssi vald – 6. oktoober 1942 Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor, 1935).
Uus!!: Herbert Raidna ja Herbert Brede · Näe rohkem »
Herbert Grabbi
Herbert Felix Grabbi (16. märts 1896 Tallinn – 29. juuni 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Uus!!: Herbert Raidna ja Herbert Grabbi · Näe rohkem »
Jaan Maide
Jaan Maide VR II/3 (30. mai 1896 Vana-Kariste vald, Viljandimaa – 10. august 1945 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kindral, 1944; tänapäeval nimetatakse üksmeelselt kindralmajoriks).
Uus!!: Herbert Raidna ja Jaan Maide · Näe rohkem »
Jalta
Jalta on kuurortlinn Ukrainas Krimmi lõunarannikul.
Uus!!: Herbert Raidna ja Jalta · Näe rohkem »
Järvamaa
Paide ordulinnus rajati 13. sajandil Järvamaa ja Alempoisi piirialale Järvamaa (saksa keeles Kreis Jerwen; vanades ürikutes ja kaartidel Gerwa – Jerwia – Ieruen – Iervia – Iervenland – Iervenlandia) on üks Eesti vanimaid maakondi.
Uus!!: Herbert Raidna ja Järvamaa · Näe rohkem »
Jüri Hellat
Jüri Hellat VR I/2 (kuni 5. märtsini 1935 Georg Kirschbaum; 8. mai (vkj 25. aprill) 1892 Keeni, Tartumaa – 29. juuni 1942 Norilsk, NSV Liit) oli Eesti sõjaväelane, auastmelt kolonel.
Uus!!: Herbert Raidna ja Jüri Hellat · Näe rohkem »
Johan Laidoner
Johan Laidoner (12. veebruar 1884 Vardja, Viiratsi vald, Viljandimaa – 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimir, NSV Liit) oli Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik.
Uus!!: Herbert Raidna ja Johan Laidoner · Näe rohkem »
Johannes Reinola
Johannes Reinola (kuni 1936 Johannes Reinglas, 13. jaanuar 1896 Novgorod – 29. juuni 1942 Norilsk, hukati) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant, 1939).
Uus!!: Herbert Raidna ja Johannes Reinola · Näe rohkem »
Johannes Soodla
Johannes Soodla (14. jaanuar 1897 Kudina vald, Liivimaa – 16. mai 1965 Goslar, Saksamaa LV) oli Venemaa, Eesti ja Saksamaa sõjaväes teeninud eesti sõjaväelane, VR II/2 ja VR II/3.
Uus!!: Herbert Raidna ja Johannes Soodla · Näe rohkem »
Juminda miinilahing
Juminda miinilahing (ehk Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast) oli merelahing Teise maailmasõja Idarindel Soome lahel Juminda poolsaare lähedal 1941.
Uus!!: Herbert Raidna ja Juminda miinilahing · Näe rohkem »
Juuniküüditamine
Juuniküüditamine oli 14.
Uus!!: Herbert Raidna ja Juuniküüditamine · Näe rohkem »
Juunipööre
Nõukogude Liitu Juunipööre oli Nõukogude Liidu korraldatud riigipööre Eestis 21. juunil 1940, mille tulemusel astus ametisse Johannes Varese nukuvalitsus ("rahvavalitsus"), et algatada tegevused Eesti liitmiseks Nõukogude Liiduga.
Uus!!: Herbert Raidna ja Juunipööre · Näe rohkem »
Kaitse Kodu!
Kaitse Kodu! on Kaitseliidu ajakiri.
Uus!!: Herbert Raidna ja Kaitse Kodu! · Näe rohkem »
Kaitseatašee
Kaitseatašee (ka: sõjaväeatašee) on sõjandusspetsialist (inglise keeles military expert), kes töötab diplomaatilises esinduses ja annab erialast (sõjanduse) nõu; üks eriatašeedest.
Uus!!: Herbert Raidna ja Kaitseatašee · Näe rohkem »
Kaitseliidu Valgerist
Kaitseliidu Valgerist on Kaitseliidu teenetemärk.
Uus!!: Herbert Raidna ja Kaitseliidu Valgerist · Näe rohkem »
Kaitseliit
Kaitseliit on vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse.
Uus!!: Herbert Raidna ja Kaitseliit · Näe rohkem »
Kaitseministeerium
Kaitseministeerium (KAM) on Eesti valitsusasutus, mis vastutab riigikaitse korraldamise eest.
Uus!!: Herbert Raidna ja Kaitseministeerium · Näe rohkem »
Kaitseväe Akadeemia
Kaitseväe Akadeemia (lühend KVA, kuni 2019. aastani Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) on riigikaitseline rakenduskõrgkool.
Uus!!: Herbert Raidna ja Kaitseväe Akadeemia · Näe rohkem »
Kalevlaste Maleva
Kalevlaste Malev (algupärases kirjaviisis Kalevlaste Maleva) oli Tallinna spordiseltsi Kalev liikmetest moodustatud pataljon Eesti Vabadussõjas.
Uus!!: Herbert Raidna ja Kalevlaste Maleva · Näe rohkem »
Karl Selter
Välisministrid Karl Selter (kübaraga) ja Joachim von Ribbentrop (ees vasakul) Berliinis 7. juunil 1939 Karl Selter (24. juuni 1898 Puhmu küla, Kapu vald – 31. jaanuar 1958 Genf) oli Eesti jurist, diplomaat ja poliitik.
Uus!!: Herbert Raidna ja Karl Selter · Näe rohkem »
Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride loend
Siin loetletakse Kõrgema Sõjakooli lõpetanuid.
Uus!!: Herbert Raidna ja Kõrgema Sõjakooli lõpetanud ohvitseride loend · Näe rohkem »
KGB
KGB peamaja Lubjankal Moskvas NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee ehk KGB (vene Кoмитет государственной безопасности, lühend КГБ CCCP) oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku, sisejulgeoleku ja välisteabehanke ametkond, mis tegutses ajavahemikus 5. juulist 1978 kuni 6. novembrini 1991.
Uus!!: Herbert Raidna ja KGB · Näe rohkem »
Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2
Kapten Paul Laamann, kitsarööpmelise soomusrongi nr 2 formeerija ja ülem Vabadussõjas. Kitsarööpmeline soomusrong nr.
Uus!!: Herbert Raidna ja Kitsarööpmeline soomusrong nr. 2 · Näe rohkem »
Klooga
Klooga (saksa keeles Lodensee või Lonsee) on alevik Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Uus!!: Herbert Raidna ja Klooga · Näe rohkem »
Koigi mõis
Kunagise Koigi mõisa peahoone 2008. aasta jaanuaris Koigi mõis 09.02.2021 Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Peetri kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Herbert Raidna ja Koigi mõis · Näe rohkem »
Koigi mõis (Ambla)
Koigi mõis (saksa keeles Koik) oli rüütlimõis Ambla kihelkonnas Järvamaalhttp://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 23.01.2016).
Uus!!: Herbert Raidna ja Koigi mõis (Ambla) · Näe rohkem »
Kolonel
Kolonel on sõjaväeline auaste paljudes riikides, sealhulgas Eesti kaitseväes.
Uus!!: Herbert Raidna ja Kolonel · Näe rohkem »
Kompanii
paremal Kompanii on relvajõudude maismaavägede taktikalis-haldus-majanduslik allüksus, milles on tavaliselt 50...250 inimest.
Uus!!: Herbert Raidna ja Kompanii · Näe rohkem »
Korporatsioon Rotalia
Korporatsioon Rotalia on 10.
Uus!!: Herbert Raidna ja Korporatsioon Rotalia · Näe rohkem »
Kuramaa lahingud
Kuramaa lahingud (tuntud ka kui Kuramaa kott ja Kura kott) toimusid Teise maailmasõja ajal 16. oktoobrist 1944 8. maini 1945 Saksa ja Nõukogude vägede vahel.
Uus!!: Herbert Raidna ja Kuramaa lahingud · Näe rohkem »
Laupa
Laupa on küla Järva maakonna Türi vallas Pärnu jõe ääres.
Uus!!: Herbert Raidna ja Laupa · Näe rohkem »
Lipnik
Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.
Uus!!: Herbert Raidna ja Lipnik · Näe rohkem »
Ludvig Jakobsen
Ludvig-Karl Jakobsen (nimed esinevad koos või eraldi ka kujul Louis-Carl Jacobsen; 29. mai 1893 Leebiku vald, Venemaa Keisririik – 11. detsember 1961 Köln, Saksamaa LV) oli Eesti sõjaväelane.
Uus!!: Herbert Raidna ja Ludvig Jakobsen · Näe rohkem »
Maarjamäe
Maarjamäe on asum Tallinnas Pirita linnaosas.
Uus!!: Herbert Raidna ja Maarjamäe · Näe rohkem »
Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal
Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal on Tallinnas Pirita tee ääres asuv kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk.
Uus!!: Herbert Raidna ja Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal · Näe rohkem »
Mart Kull
Mart Kull on kolme eesti arsti ja arstiteadlase nimi.
Uus!!: Herbert Raidna ja Mart Kull · Näe rohkem »
Mart Tuisk
Mart Tuisk (ka Märt Tuisk) VR I/3 (13. detsember 1889 Elbi, Tori vald, Pärnumaa – 30. aprill 1942 Moskva) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Uus!!: Herbert Raidna ja Mart Tuisk · Näe rohkem »
Mäo mõis
Härrastemaja Valitsejamaja Mäo mõis (saksa keeles Mexhof) oli rüütlimõis Paide kihelkonnas Järvamaal.
Uus!!: Herbert Raidna ja Mäo mõis · Näe rohkem »
Märtsiküüditamine
Märtsiküüditamine oli 1949.
Uus!!: Herbert Raidna ja Märtsiküüditamine · Näe rohkem »
Metsavendlus Eestis
gaidide poolt Metsavennad-omakaitselased Pärnus 1941. aastal Metsavendlus Eestis oli Eesti Vabariigi taastamist toetavate ja ennast NSV Liidu repressiivpoliitika eest varjavate inimeste relvastatud võitlus Nõukogude võimu vastu Eestis aastatel 1940–1941 ja 1944–1978.
Uus!!: Herbert Raidna ja Metsavendlus Eestis · Näe rohkem »
Narva lahing (1944)
Narva lahing (saksa Schlacht bei Narva; vene Битва за Нарву) oli Nõukogude Leningradi rinde ja Saksa armeegrupi Narwa vaheline lahing teise maailmasõja idarindel 2. veebruarist kuni 26. juulini 1944, mis peeti strateegiliselt olulise Narva linna pärast.
Uus!!: Herbert Raidna ja Narva lahing (1944) · Näe rohkem »
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Uus!!: Herbert Raidna ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Uus!!: Herbert Raidna ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »
NKVD
Nõukogude Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat (vene keeles Народный комиссариат внутреннихдел СССР), lühend NKVD (vene keeles НКВД СССР NKVD SSSR), oli Nõukogude Liidu riikliku julgeoleku ja sisejulgeoleku: korrakaitse-, elanikkonna poliitilise järelevalve-, luure- ning kinnipidamisasutuste valve ja kinnipeetavate sunnitööle rakendamise eest vastutanud asutus.
Uus!!: Herbert Raidna ja NKVD · Näe rohkem »
Nooremohvitser
Nooremohvitser (inglise junior officer) on ohvitseride kategooria mitmes riigis, sh Eestis.
Uus!!: Herbert Raidna ja Nooremohvitser · Näe rohkem »
Norillag
Norilski parandusliku töö laager (vene keeles Норильский исправительно-трудовой лагерь, lühend Норильлаг) oli Nõukogude Liidus Krasnojarski krais GULAG-i süsteemi kuulunud paranduslike tööde laager, mis asutati 1935.
Uus!!: Herbert Raidna ja Norillag · Näe rohkem »
Norilsk
Norilsk on linn Venemaal Krasnojarski krais.
Uus!!: Herbert Raidna ja Norilsk · Näe rohkem »
Paul Oja
Paul Oja (sündinud 12. juunil 1979) on Eesti DJ ja hiphopmuusik.
Uus!!: Herbert Raidna ja Paul Oja · Näe rohkem »
Petseri
Petseri on linn Venemaa Pihkva oblastis Eesti-Venemaa kontrolljoone lähedal.
Uus!!: Herbert Raidna ja Petseri · Näe rohkem »
Porkuni lahing
Porkuni lahing oli Teise maailmasõja sõjategevuses Eestis lahing Nõukogude Liidu 249. Eesti Laskurdiviisi ja eesti üksuste vahel vaba läbipääsu pärast Porkunist Tamsallu, Loksa-Porkuni-Sauvälja kolmnurgas.
Uus!!: Herbert Raidna ja Porkuni lahing · Näe rohkem »
Prantsuse Kõrgem Sõjakool
Prantsuse Sõjakool (prantsuse keeles École de guerre) on kõrgem sõjakool Pariisis, mis loodi aastal 1876.
Uus!!: Herbert Raidna ja Prantsuse Kõrgem Sõjakool · Näe rohkem »
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Uus!!: Herbert Raidna ja Punaarmee · Näe rohkem »
Rahvusooper Estonia
Estonia teater Estonia teatrisaal Rahvusooper Estonia on Tallinnas asuv muusikateater.
Uus!!: Herbert Raidna ja Rahvusooper Estonia · Näe rohkem »
Rein Tomback
Rein Tomback VR I/3 (ka Rein Tombak; 18. juuli 1896 Tallinn – 29. juuni 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kolonelleitnant).
Uus!!: Herbert Raidna ja Rein Tomback · Näe rohkem »
Rudolf Möllerson
Rudolf Möllerson VR I/3 (8. august 1892 Tartu – 8. oktoober 1940 Berliin) oli Eesti diplomaat.
Uus!!: Herbert Raidna ja Rudolf Möllerson · Näe rohkem »
Sõdur (ajakiri)
Sõdur on Eesti sõjandusajakiri, mida annab välja Eesti Kaitseväe küberväejuhatuse strateegilise kommunikatsiooni keskus.
Uus!!: Herbert Raidna ja Sõdur (ajakiri) · Näe rohkem »
Scoutspataljon
Saber Strike 2014 Saber Junction 2014 Scoutspataljon on Eesti kaitseväe maaväe lahinguüksus-pataljon, kuulub 1. jalaväebrigaadi alluvusse.
Uus!!: Herbert Raidna ja Scoutspataljon · Näe rohkem »
Sinimägede lahing
Sinimägede lahing ehk lahing Tannenbergi liinil (saksa keeles Die Schlacht um die Tannenbergstellung; vene keeles Битва за линию «Танненберг») oli strateegilise tähtsusega kokkupõrge Saksamaa Armeegrupi Narva ja Nõukogude Liidu Leningradi rinde vägede vahel Teise maailmasõja Idarindel. Rahvasuus kutsutakse Sinimägede lahinguid Eesti oma Termopüülideks. Lahingud kestsid 26. juulist kuni 10. augustini 1944 ja kulmineerusid Nõukogude peamise rünnakukiilu tagasilöömisega 29. juulil. Relva-SS-i ja Wehrmachti üksused lõid otsustavalt tagasi kõik Punaarmee rünnakud Sinimägede vallutamiseks. Lahing sai alguse Armeegrupp Narva taandumisest Narva jõel asunud Panther-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 10. augustini 1944. Nõukogude armee Leningradi rinde löögijõud oli suunatud kolmele Sinimäe kõrgendikule. Tegemist oli lahinguga, kus rünnak järgnes rünnakule, iga maalapp ja kaevikujupp käis korduvalt käest kätte. Mürskude lõhkemine oli katkematu, mistõttu kogu ümbrust kattis plahvatustest tekkinud tolm. Lahingute perioodil valitses Kirde-Eestis suur palavus ja laibalehk oli seetõttu eriti intensiivne. Keegi ei otsinud oma üksust, enamasti võideldi seal, kuhu satuti, kuni rünnaku lõpuni. Sageli mindi käsitsivõitluseni välja. Kõik Punaarmee rünnakud löödi kaitsjate poolt tagasi. Sinimägesid Punaarmee vallutada ei suutnud, nagu ei suutnud ta läbi murda ka mujal Tannenbergi liinist (mille kaitse osa Sinimäed olid). Sinimägede lahing oli kõige verisem lahing, mida Eesti pinnal kunagi peetud. Lahingu tulemusena peatati Nõukogude pealetung kogu Eesti vallutamiseks. See võimaldas umbes 100 000 eestlasel põgeneda Läände ning aitas kindlustada Soome lõunarinnet, mistõttu Soome sai sõjast iseseisvana väljuda. Sinimägede lahingut on kutsutud Euroopa rahvaste lahinguks bolševismi vastu ja Eestimaa Verduniks.
Uus!!: Herbert Raidna ja Sinimägede lahing · Näe rohkem »
Soome Valge Roosi Rüütliordu
Soome Valge Roosi Rüütliordu Soome Valge Roosi Rüütliordu (soome keeles Suomen Valkoisen Ruusun ritarikunta; rootsi keeles Finlands Vita Ros' orden) on ühendus Soome Vabariigis, mille liikmeks võtmisega autasustatakse silmapaistvate teenetega tsiviilisikuid ja sõjaväelasi.
Uus!!: Herbert Raidna ja Soome Valge Roosi Rüütliordu · Näe rohkem »
Suursaksa Riik
Suursaksa RiikGroßdeutsches Reich 100px110px LippVapp 300pxSuursaksa riik (1944) Riigikeelsaksa PealinnBerliin Riigipeajuht Adolf Hitler (26. juuni 1943 – 30. aprill 1945), riigipresident Karl Dönitz (1.–23. mai 1945) Pindala? Rahvaarv1944 ligi 128,5 miljonit.
Uus!!: Herbert Raidna ja Suursaksa Riik · Näe rohkem »
Suvesõda
Suvesõda oli Eestis Teises maailmasõjas 1941.
Uus!!: Herbert Raidna ja Suvesõda · Näe rohkem »
Tallinna Reaalkool
Tallinna Reaalkool on gümnaasium Tallinnas, mis on asutatud 1881.
Uus!!: Herbert Raidna ja Tallinna Reaalkool · Näe rohkem »
Tartu Ülikool
Tartu Ülikooli Delta keskus - ainulaadne multidistsiplinaarne õppe-, teadus- ja innovatsioonikeskus Euroopas. Eesti Vabariigi 105. aastapäeva kontsertaktus Tartu Ülikooli aulas Tartu Ülikool (lühend TÜ) on vanim ja suurim Eestis tegutsev ülikool ning ühtlasi Baltimaade ainus ülikool, mis kuulub 1,2% maailma parimate sekka.
Uus!!: Herbert Raidna ja Tartu Ülikool · Näe rohkem »
Tartu Ülikooli õigusteaduskond
Iuridicum Tartu Ülikooli õigusteaduskond on Tartu Ülikooli instituut, kus õpetatakse õigusteadust.
Uus!!: Herbert Raidna ja Tartu Ülikooli õigusteaduskond · Näe rohkem »
Tšehhi põrgu
Tšehhi põrgu oli Saksamaa Relva-SS-i 20. eesti diviisi vangistatud sõdurite omakohtu korras tapmine Tšehhi partisanide poolt mais 1945.
Uus!!: Herbert Raidna ja Tšehhi põrgu · Näe rohkem »
Troadi Lango
Troadi Lango (kuni 1924. aastani Troadi Loom; 28. märts 1896 Sõmerpalu, Vastse-Antsla vald, Võrumaa – 29. juuni 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Uus!!: Herbert Raidna ja Troadi Lango · Näe rohkem »
Vabadusrist
Eesti Vabadusrist Eesti Vabadusrist (algne ametlik nimi Vabaduse Rist; lühend VR) on Eesti Vabariigi autasu, mis asutati Ajutise Valitsuse otsusega Eesti Vabariigi väljakuulutamise aastapäeval 24. veebruaril 1919 iseseisvuse ja vabaduse võitluse teenuste autasuks.
Uus!!: Herbert Raidna ja Vabadusrist · Näe rohkem »
Vabadussõda
Eesti Vabadussõja ulatust kirjeldav kaart Vabadussõda oli Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vaheline relvakonflikt, mis kestis 28. novembrist 1918 kuni 2.
Uus!!: Herbert Raidna ja Vabadussõda · Näe rohkem »
Valentin Pikner
Valentin Pikner (17. mai (vkj 5. mai) 1899 Tallinn – 28. detsember 1960 New York, USA) oli Eesti majandusteadlane.
Uus!!: Herbert Raidna ja Valentin Pikner · Näe rohkem »
Vääna mõis
Vääna mõisa peahoone Droonivideo Vääna mõisast 2021. aasta juunis Vääna tõllakuuri sammaskäik Vääna mõis (saksa keeles Fähna, Faehna) oli rüütlimõis Keila kihelkonnas Harjumaal.
Uus!!: Herbert Raidna ja Vääna mõis · Näe rohkem »
Velikije Luki operatsioon
Velikije Luki operatsioon oli idarinde lahing Teises maailmasõjas Saksamaa ja Nõukogude Liidu Kalinini rinde vägede vahel.
Uus!!: Herbert Raidna ja Velikije Luki operatsioon · Näe rohkem »
Vjatlag
Vjatlag ehk Vjatka laager (vene keeles Вятский исправительно-трудовой лагерь; Вятский ИТЛ; Вятлаг) oli niinimetatud paranduslike tööde laager Kirovi oblastis Verhnekamski rajoonis; üks GULAG-i laagreid.
Uus!!: Herbert Raidna ja Vjatlag · Näe rohkem »
Voldemar Karing
Voldemar Nikolai Karing VR II/3 (4. juuli 1895 Kodasoo vald, Harjumaa – 29. juuni 1942 Norilsk) oli Eesti sõjaväelane (kolonel).
Uus!!: Herbert Raidna ja Voldemar Karing · Näe rohkem »
1. Eesti jalaväepolk
1.
Uus!!: Herbert Raidna ja 1. Eesti jalaväepolk · Näe rohkem »
1897
1897.
Uus!!: Herbert Raidna ja 1897 · Näe rohkem »
1936
1936.
Uus!!: Herbert Raidna ja 1936 · Näe rohkem »
1942
1942.
Uus!!: Herbert Raidna ja 1942 · Näe rohkem »
2. Eesti jalaväepolk
2.
Uus!!: Herbert Raidna ja 2. Eesti jalaväepolk · Näe rohkem »
20. juuli
20.
Uus!!: Herbert Raidna ja 20. juuli · Näe rohkem »
22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus
22.
Uus!!: Herbert Raidna ja 22. Eesti Territoriaalne Laskurkorpus · Näe rohkem »
23. märts
23.
Uus!!: Herbert Raidna ja 23. märts · Näe rohkem »
29. juuni
29.
Uus!!: Herbert Raidna ja 29. juuni · Näe rohkem »
4. Eesti jalaväepolk
4.
Uus!!: Herbert Raidna ja 4. Eesti jalaväepolk · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Herbert Freiberg, Herbert Voldemar Freiberg, Herbert Voldemar Raidna, Herbert-Voldemar Raidna.
