Sisukord
96 suhted: Allveelaev, Allveetõrjelaev, Arjergard, Balti laevastik, Balti laevastik Teises maailmasõjas, Bekkeri sadam, Berliin, Dunkerque, Eesti NSV, Eesti Teises maailmasõjas, Eestirand, Hävitaja, Idarinne (Teine maailmasõda), Ivan Issakov, Jaen Teär (laev), Jakov Sverdlov (hävitaja), Jäämurdja, Jääretk, Johannes Lauristin, Jossif Stalin, Juminda miinilahing, Juminda poolsaar, Kalev (allveelaev), Kaos, Kindralmajor, Kliment Vorošilov, Koipsi, Kontradmiral, Korpus (sõjandus), Kriegsmarine, Kroonlinn, Kunda, Kuunar, Lembit (allveelaev), Lomonossov, Mati Õun, Merelahing, Meremiin, Merivälja, Mihkel (purjelaev), Miinitraaler, Mohni, Mootorpurjekas, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Paldiski, Pärnumaa (laev), Pedassaar, Peterburi, Piiramisrõngas, ... Laienda indeks (46 rohkem) »
Allveelaev
Allveelaev Kalev, Kalev-klassi allveelaev Allveelaevade klassifikatsioon Allveelaev on laev või paat, mis on konstrueeritud liikumiseks nii veepinnal kui ka pikemat aega sukeldununa vee all.
Vaata Juminda miinilahing ja Allveelaev
Allveetõrjelaev
Venemaa allveetõrjelaevad reaktiivsüvaveepomme tulistamas, 2007 Allveetõrjelaev ehk allveelaevahävitaja, ka merekütt on lahinguotstarbeline sõjalaev, mis on mõeldud peamiselt allveelaevade otsimiseks ja hävitamiseks.
Vaata Juminda miinilahing ja Allveetõrjelaev
Arjergard
Arjergard ehk järelvägi (prantsuse arrière-garde) on taanduvaid üksusi või väeosade kolonne ja voore julgestama (katma) jäetud väeosad või väeosade grupid (katteüksused), kes taanduvad teatud kaugusel peajõudude taga ja takistavad oma tegevusega vaenlasel peajõude jälitada või neid rünnata.
Vaata Juminda miinilahing ja Arjergard
Balti laevastik
Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.
Vaata Juminda miinilahing ja Balti laevastik
Balti laevastik Teises maailmasõjas
Balti laevastik Teises maailmasõjas osales NSV Liidu alustatud sõjategevuses 1939.–1940.
Vaata Juminda miinilahing ja Balti laevastik Teises maailmasõjas
Bekkeri sadam
Bekkeri sadam Bekkeri sadam (sadama kood: EE BEK) on sadam Tallinnas Kopli lahe kirdeosas Kopli poolsaare edelarannikul Piirivalvesadama ja Meeruse sadama vahel.
Vaata Juminda miinilahing ja Bekkeri sadam
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Juminda miinilahing ja Berliin
Dunkerque
Dunkerque (hollandi Duinkerke(n), inglise Dunkirk) on sadamalinn Prantsusmaal Nordi departemangus, Dunkerque'i ringkonna keskus.
Vaata Juminda miinilahing ja Dunkerque
Eesti NSV
Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1.
Vaata Juminda miinilahing ja Eesti NSV
Eesti Teises maailmasõjas
Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.
Vaata Juminda miinilahing ja Eesti Teises maailmasõjas
Eestirand
Eestirand oli 1910.
Vaata Juminda miinilahing ja Eestirand
Hävitaja
USA mereväe Arleigh Burke-klassi hävitaja (2008) Hävitaja (lühend esmanimetusest torpeedopaatide hävitaja) on iseseisva opereerimisvõimega ja suure autonoomsusega kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mis on mõeldud võitluseks vastase pealveelaevadega, allveelaevadega ja lennuvahenditega.
Vaata Juminda miinilahing ja Hävitaja
Idarinne (Teine maailmasõda)
Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.
Vaata Juminda miinilahing ja Idarinne (Teine maailmasõda)
Ivan Issakov
Ivan Issakov Jerevanis asuv Ivan Issakovi monument Ivan Stepanovitš Issakov (vene keeles Иван Степанович Исаков; armeenia keeles Հովհաննես Իսակով Hovhannes Isakov; 22. august (vkj 10. august) 1894 Adžikend, Jelizavetpoli kubermang, Venemaa Keisririik – 11.
Vaata Juminda miinilahing ja Ivan Issakov
Jaen Teär (laev)
Jaen Teär oli kolmemastiline barkantiin, mis ehitati 1926.
Vaata Juminda miinilahing ja Jaen Teär (laev)
Jakov Sverdlov (hävitaja)
Hävitaja Novik 1913. a Novik (vene keeles Новик) oli Venemaal enne Esimest maailmasõda ehitatud (hävitaja).
Vaata Juminda miinilahing ja Jakov Sverdlov (hävitaja)
Jäämurdja
Tarmo'' 2012. aastal Vanasadamas Päästelaev Tasuja 1970. aastal jääd läbimas Suur Tõll 1928. aastal Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel.
Vaata Juminda miinilahing ja Jäämurdja
Jääretk
Balti laevastiku jääretk oli 1918.
Vaata Juminda miinilahing ja Jääretk
Johannes Lauristin
Johannes Lauristin ja Olga Lauristin 24. juulil 1940 Johannes Lauristin (29. oktoober 1899 Tallinn – 28. august 1941) oli Eesti poliitik ja kommunist (EKP Illegaalse büroo liige ja EKP Keskkomitee sekretär).
Vaata Juminda miinilahing ja Johannes Lauristin
Jossif Stalin
Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5.
Vaata Juminda miinilahing ja Jossif Stalin
Juminda miinilahing
Juminda miinilahing (ehk Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast) oli merelahing Teise maailmasõja Idarindel Soome lahel Juminda poolsaare lähedal 1941.
Vaata Juminda miinilahing ja Juminda miinilahing
Juminda poolsaar
thumb Juminda poolsaare tipp. Juminda poolsaar on poolsaar Eesti põhjarannikul Kolga ja Hara lahe vahel, Kuusalu vallas Harjumaal.
Vaata Juminda miinilahing ja Juminda poolsaar
Kalev (allveelaev)
Kalev (vette lastud 7. juulil 1936) oli üks kahest Kalev-klassi allveelaevast, mille Eesti Vabariik tellis 12.
Vaata Juminda miinilahing ja Kalev (allveelaev)
Kaos
Kaos (kreeka keeles χάος, cháos) on täieliku korrastamatuse seisund, vastanduses kosmosele ja universumile.
Vaata Juminda miinilahing ja Kaos
Kindralmajor
Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.
Vaata Juminda miinilahing ja Kindralmajor
Kliment Vorošilov
Kliment Vorošilov (Ворошилов Климент Ефремович; 4. veebruar 1881 Jekaterinoslavi kubermang Venemaa keisririik – 2. detsember 1969 Moskva NSV Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (Nõukogude Liidu marssal, 1935), kahekordne Nõukogude Liidu kangelane (1956, 1968).
Vaata Juminda miinilahing ja Kliment Vorošilov
Koipsi
Koipsi (ka Koipse) on küla Harjumaal Jõelähtme vallas.
Vaata Juminda miinilahing ja Koipsi
Kontradmiral
Kontradmiral on paljude riikide mereväe sõjaväeline auaste.
Vaata Juminda miinilahing ja Kontradmiral
Korpus (sõjandus)
Korpus on operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 2–4 diviisist, eriotstarbelistest väeosadest ja tagalaüksustest.
Vaata Juminda miinilahing ja Korpus (sõjandus)
Kriegsmarine
Kriegsmarine vapp Kriegsmarine lipp Kriegsmarine (eesti keeles "sõjamerelaevastik") oli 1935–1945 Saksamaa merelaevastiku ametlik nimetus.
Vaata Juminda miinilahing ja Kriegsmarine
Kroonlinn
Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.
Vaata Juminda miinilahing ja Kroonlinn
Kunda
Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.
Vaata Juminda miinilahing ja Kunda
Kuunar
Rootsi lipu all seilav kuunar Atene Kuunar on kahe- kuni seitsmemastiline pikipurjestusega purjelaevatüüp, mille fokkmasti (esimene mast vöörist) topp pole ahtripoolsematest kõrgemal.
Vaata Juminda miinilahing ja Kuunar
Lembit (allveelaev)
Allveelaev Lembit on Kalev-klassi allveelaev, mis teenis Eesti merejõududes ja NSV Liidu mereväes ning hiljem sai uuesti Eesti Vabariigi omandusse muuseumilaevana.
Vaata Juminda miinilahing ja Lembit (allveelaev)
Lomonossov
Lomonossov on linn Venemaal Peterburi haldusalas Petrodvoretsi rajoonis.
Vaata Juminda miinilahing ja Lomonossov
Mati Õun
Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.
Vaata Juminda miinilahing ja Mati Õun
Merelahing
Merelahing Merelahing merel (veekogul) toimuv lahing, milles mõlemal osapoolel osalevad laevad või teised ujuvad aluseid.
Vaata Juminda miinilahing ja Merelahing
Meremiin
Poola kontaktmiin Meremiin on laevatatavasse veekogusse (merre, samuti siseveekogusse) paigutatav lõhkeseadeldis, mis on mõeldud seal liikuvate laevade hävitamiseks.
Vaata Juminda miinilahing ja Meremiin
Merivälja
Merivälja on asum Tallinnas Pirita linnaosas.
Vaata Juminda miinilahing ja Merivälja
Mihkel (purjelaev)
Mihkel oli Ameerikas ehitatud neljamastiline abimootoriga purjelaev, mis oli ühtlasi 1934–1940 Eesti suurim purjelaev.
Vaata Juminda miinilahing ja Mihkel (purjelaev)
Miinitraaler
Endine Frauenlob-klassi miinitraaler eksponaadina Lennusadamas Miinitraali makett Miinitraaler (ka traaler) on veeteede, sadamate ja muu akvatooriumi meremiinidest puhastamiseks ja leitud meremiinide hävitamiseks valmistatud sõjalaev.
Vaata Juminda miinilahing ja Miinitraaler
Mohni
Mohni (rootsi keeles Ekholm) on 61,5 hektari suurune saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahe kirdeküljes.
Vaata Juminda miinilahing ja Mohni
Mootorpurjekas
Kalapüügialuse kerekujuga ja ketši taglasega mootorpurjekas Mootorpurjekas on peamiselt mootori jõul liikumiseks valmistatud veesõiduk, millel on ka purjejõul liikumise võimalus.
Vaata Juminda miinilahing ja Mootorpurjekas
Nõukogude Liit
Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.
Vaata Juminda miinilahing ja Nõukogude Liit
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.
Vaata Juminda miinilahing ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)
Paldiski
Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.
Vaata Juminda miinilahing ja Paldiski
Pärnumaa (laev)
Pärnumaa oli 3-mastiline.
Vaata Juminda miinilahing ja Pärnumaa (laev)
Pedassaar
Pedassaar on 90 hektari suurune saar Põhja-Eestis Kolga lahes.
Vaata Juminda miinilahing ja Pedassaar
Peterburi
Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.
Vaata Juminda miinilahing ja Peterburi
Piiramisrõngas
Piiramisrõngas on rindejoon sisse piiratud vaenlase väeosade või muu piiramise objekti (linn, kindlus) ümber.
Vaata Juminda miinilahing ja Piiramisrõngas
Praam
kosmosesüstiku osadega Liikurpraam "Andromeda" Hannoveris Praam on pukseeritav, harvemini iseliikuv lai lamedapõhjaline madala süvisega kaubalaev, millega veetakse laste peamiselt siseveekogudel ja kaitstud merepiirkondades.
Vaata Juminda miinilahing ja Praam
Punaarmee
Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.
Vaata Juminda miinilahing ja Punaarmee
Raekoja plats
Raekoja plats asub mitmes linnas.
Vaata Juminda miinilahing ja Raekoja plats
Riia
Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.
Vaata Juminda miinilahing ja Riia
Ristleja
Vene mereväe Slava klassi ristleja Ristleja on iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline suur kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mille ülesanneteks on võidelda vaenlase pealveesõjalaevadega, lennuvahenditega ja allveelaevadega ning anda tulelööke maismaale, sealhulgas tuletoetust maismaaüksustele.
Vaata Juminda miinilahing ja Ristleja
Saaremaa
Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.
Vaata Juminda miinilahing ja Saaremaa
Saksa Riik
Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.
Vaata Juminda miinilahing ja Saksa Riik
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Juminda miinilahing ja Saksamaa
Sõjalaev
Suured sõjalaevad kiilveerivis Väiksemad sõjalaevad kiilrivis Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv sõjaliste ülesannete täitmiseks ehitatud või ette valmistatud laev.
Vaata Juminda miinilahing ja Sõjalaev
Sõjategevus Eestis 1941. aastal
Sõjategevus Eestis 1941.
Vaata Juminda miinilahing ja Sõjategevus Eestis 1941. aastal
Sergei Kingissepp
Sergei Voldemar Kingissepp (16. detsember 1909 Kuressaare – 29. august 1941 Soome laht) oli Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja, Viktor Kingissepa poeg.
Vaata Juminda miinilahing ja Sergei Kingissepp
Soome laht
Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.
Vaata Juminda miinilahing ja Soome laht
Soome merevägi
Soome merevägi (soome keeles Suomen merivoimat) on Soome kaitseväe merekaitse eest vastutav osa (merevägi).
Vaata Juminda miinilahing ja Soome merevägi
Suur Tõll (laev)
Suur Tõll on Eesti aurik-jäämurdja, mis on tänapäeval ühtlasi maailma suurim säilinud aurujäämurdja, samuti ainsana säilinud enne Eesti Vabadussõda ehitatud aurulaev kogu Baltikumis.
Vaata Juminda miinilahing ja Suur Tõll (laev)
Suurtükilaev
Suurtükipaat ''Panther'' Suurtükilaev ehk vanemas keelepruugis suurtükipaat (ka kahuripaat) on rannikumerelt või siseveekogult peamiselt maavägedele tuletoetuse andmiseks mõeldud ja selleks peamiselt suurtükkidega relvastatud ning tavaliselt keskmine või väiksem sõjalaev.
Vaata Juminda miinilahing ja Suurtükilaev
Suurtükipatarei
Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.
Vaata Juminda miinilahing ja Suurtükipatarei
Tallinn
Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.
Vaata Juminda miinilahing ja Tallinn
Tasuja (laev 1910)
Tasuja (esialgse nimega Gerkules) oli enne 1.
Vaata Juminda miinilahing ja Tasuja (laev 1910)
Teine maailmasõda
Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.
Vaata Juminda miinilahing ja Teine maailmasõda
Torpeedo
Kahjutu õppetorpeedo väljalaskmine USA mereväe Arleigh Burke klassi hävitajalt Torpeedo on jõuseadme abil vee all või pinnal liikuv, veesõiduki (laeva) tabamiseks ja uputamiseks valmistatud lõhkekeha.
Vaata Juminda miinilahing ja Torpeedo
Torpeedokaater
USA teise maailmasõja aegne PT patrull- ja torpeedokaater Torpeedokaater on väike kiirekäiguline sõjalaev (sõjandusotstarbeline kaater või kiirkaater), mille põhirelvastuse moodustavad pealveelaevade hävitamiseks mõeldud torpeedod.
Vaata Juminda miinilahing ja Torpeedokaater
Traaler
Traallaevad Miiduranna sadamas. Traaler (ka traallaev) on kalapüügilaev traaliga kalapüügiks.
Vaata Juminda miinilahing ja Traaler
Transpordilaev
Teise maailmasõja aegne USA Liberty-klassi transpordilaev Transpordilaev on peamiselt sõjalise otstarbega vedudeks valmistatud või kohandatud sõjalaev-abilaev.
Vaata Juminda miinilahing ja Transpordilaev
Ujuvkraana
Viiking Tallinna Vanasadamas 2018 Ujuvkraana (ka tõstelaev, kraanalaev) on spetsiaalsel ujuvalusel kraana, mis on mõeldud tõstetöödeks akvatooriumis või sadamas kail.
Vaata Juminda miinilahing ja Ujuvkraana
Vaindlo (aurik)
"Vaindlo" (endised nimed "Halland" ja "Westkusten") oli Balti sõjalaevastikus transpordilaevana kasutatud aurikMäss, Vello.
Vaata Juminda miinilahing ja Vaindlo (aurik)
Vaindlo (laev 1915)
Vaindlo oli Venemaa keisririigi mereväele ehitatud ja Eesti merejõududes kasutusel olnud Teplohod-klassi väike miinitraaler (kaater-miinitraaler).
Vaata Juminda miinilahing ja Vaindlo (laev 1915)
Vaindloo saar
Vaindloo saar (rts, sks Stenskär; 1933. aastast Vaindlo; vn Стеншер) on saar Soome lahes, Eesti põhjapoolseim saar Lääne-Virumaal Haljala vallas Vainupea küla territooriumil.
Vaata Juminda miinilahing ja Vaindloo saar
Vironia (aurulaev)
Vironia oli Eesti reisilaev-aurulaev enne Teist maailmasõda.
Vaata Juminda miinilahing ja Vironia (aurulaev)
Vladimir Tributs
Vladimir Tributs (vene keeles Владимир Филиппович Трибуц; 15. juuli/28. juuli 1900 Peterburi – 30. august 1977 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväejuht, ta oli aastatel 1937–1947 Balti laevastiku ülem, aastast 1943 admiral.
Vaata Juminda miinilahing ja Vladimir Tributs
Wehrmacht
Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe).
Vaata Juminda miinilahing ja Wehrmacht
1. juuli
1.
Vaata Juminda miinilahing ja 1. juuli
14. juuli
14.
Vaata Juminda miinilahing ja 14. juuli
18. armee (Wehrmacht)
18.
Vaata Juminda miinilahing ja 18. armee (Wehrmacht)
1941
1941.
Vaata Juminda miinilahing ja 1941
20. august
20.
Vaata Juminda miinilahing ja 20. august
22. juuni
22.
Vaata Juminda miinilahing ja 22. juuni
24. august
24.
Vaata Juminda miinilahing ja 24. august
254. jalaväediviis
254.
Vaata Juminda miinilahing ja 254. jalaväediviis
26. august
26.
Vaata Juminda miinilahing ja 26. august
28. august
28.
Vaata Juminda miinilahing ja 28. august
29. august
29.
Vaata Juminda miinilahing ja 29. august
7. august
7.
Vaata Juminda miinilahing ja 7. august
7. juuli
7.
Vaata Juminda miinilahing ja 7. juuli
8. armee (Nõukogude Liit)
8.
Vaata Juminda miinilahing ja 8. armee (Nõukogude Liit)
8. august
8.
Vaata Juminda miinilahing ja 8. august
9. juuli
9.
Vaata Juminda miinilahing ja 9. juuli
Tuntud ka kui Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast.