Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Juminda miinilahing

Index Juminda miinilahing

Juminda miinilahing (ehk Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast) oli merelahing Teise maailmasõja Idarindel Soome lahel Juminda poolsaare lähedal 1941.

96 suhted: Allveelaev, Allveetõrjelaev, Arjergard, Balti laevastik, Balti laevastik Teises maailmasõjas, Bekkeri sadam, Berliin, Dunkerque, Eesti NSV, Eesti Teises maailmasõjas, Eestirand, Hävitaja, Idarinne (Teine maailmasõda), Ivan Issakov, Jaen Teär (laev), Jakov Sverdlov (hävitaja), Jäämurdja, Jääretk, Johannes Lauristin, Jossif Stalin, Juminda miinilahing, Juminda poolsaar, Kalev (allveelaev), Kaos, Kindralmajor, Kliment Vorošilov, Koipsi, Kontradmiral, Korpus (sõjandus), Kriegsmarine, Kroonlinn, Kunda, Kuunar, Lembit (allveelaev), Lomonossov, Mati Õun, Merelahing, Meremiin, Merivälja, Mihkel (purjelaev), Miinitraaler, Mohni, Mootorpurjekas, Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941), Paldiski, Pärnumaa (laev), Pedassaar, Peterburi, Piiramisrõngas, ..., Praam, Punaarmee, Raekoja plats, Riia, Ristleja, Saaremaa, Saksa Riik, Saksamaa, Sõjalaev, Sõjategevus Eestis 1941. aastal, Sergei Kingissepp, Soome laht, Soome merevägi, Suur Tõll (laev), Suurtükilaev, Suurtükipatarei, Tallinn, Tasuja (laev 1910), Teine maailmasõda, Torpeedo, Torpeedokaater, Traaler, Transpordilaev, Ujuvkraana, Vaindlo (aurik), Vaindlo (laev 1915), Vaindloo saar, Vironia (aurulaev), Vladimir Tributs, Wehrmacht, 1. juuli, 14. juuli, 18. armee (Wehrmacht), 1941, 20. august, 22. juuni, 24. august, 254. jalaväediviis, 26. august, 28. august, 29. august, 7. august, 7. juuli, 8. armee (Nõukogude Liit), 8. august, 9. juuli. Laienda indeks (46 rohkem) »

Allveelaev

Allveelaev Kalev, Kalev-klassi allveelaev Allveelaevade klassifikatsioon Allveelaev on laev või paat, mis on konstrueeritud liikumiseks nii veepinnal kui ka pikemat aega sukeldununa vee all.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Allveelaev · Näe rohkem »

Allveetõrjelaev

Venemaa allveetõrjelaevad reaktiivsüvaveepomme tulistamas, 2007 Allveetõrjelaev ehk allveelaevahävitaja, ka merekütt on lahinguotstarbeline sõjalaev, mis on mõeldud peamiselt allveelaevade otsimiseks ja hävitamiseks.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Allveetõrjelaev · Näe rohkem »

Arjergard

Arjergard ehk järelvägi (prantsuse arrière-garde) on taanduvaid üksusi või väeosade kolonne ja voore julgestama (katma) jäetud väeosad või väeosade grupid (katteüksused), kes taanduvad teatud kaugusel peajõudude taga ja takistavad oma tegevusega vaenlasel peajõude jälitada või neid rünnata.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Arjergard · Näe rohkem »

Balti laevastik

Balti laevastik, tänapäevase täispika nimega Kahe Punalipuline Balti laevastik (vene keeles Дважды Краснознамённый Балтийский флот, lühend ДКБФ), on Läänemerel tegutsev Venemaa Föderatsiooni mereväe laevastikukoondis.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Balti laevastik · Näe rohkem »

Balti laevastik Teises maailmasõjas

Balti laevastik Teises maailmasõjas osales NSV Liidu alustatud sõjategevuses 1939.–1940.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Balti laevastik Teises maailmasõjas · Näe rohkem »

Bekkeri sadam

Bekkeri sadam Bekkeri sadam (sadama kood: EE BEK) on sadam Tallinnas Kopli lahe kirdeosas Kopli poolsaare edelarannikul Piirivalvesadama ja Meeruse sadama vahel.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Bekkeri sadam · Näe rohkem »

Berliin

Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Berliin · Näe rohkem »

Dunkerque

Dunkerque (hollandi Duinkerke(n), inglise Dunkirk) on sadamalinn Prantsusmaal Nordi departemangus, Dunkerque'i ringkonna keskus.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Dunkerque · Näe rohkem »

Eesti NSV

Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, lühendid Eesti NSV ja ENSV (vene keeles Эстонская Советская Социалистическая Республика, lühendid Эстонская ССР ja ЭCCP; Estonskaja Sovetskaja Sotsialistitšeskaja Respublika, Estonskaja SSR ja ESSR), oli NSV Liidu 1. järgu haldusüksus (liiduvabariik) okupeeritud Eestis.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Eesti NSV · Näe rohkem »

Eesti Teises maailmasõjas

Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes idarindel ja Karjala rindel.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Eesti Teises maailmasõjas · Näe rohkem »

Eestirand

Eestirand oli 1910.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Eestirand · Näe rohkem »

Hävitaja

USA mereväe Arleigh Burke-klassi hävitaja (2008) Hävitaja (lühend esmanimetusest torpeedopaatide hävitaja) on iseseisva opereerimisvõimega ja suure autonoomsusega kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mis on mõeldud võitluseks vastase pealveelaevadega, allveelaevadega ja lennuvahenditega.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Hävitaja · Näe rohkem »

Idarinne (Teine maailmasõda)

Idarindel toimusid Teise maailmasõja kõige suuremad lahingud, mida Nõukogude Liit eristas kaua ülejäänud Teisest maailmasõjast ja nimetas neid Suureks Isamaasõjaks.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Idarinne (Teine maailmasõda) · Näe rohkem »

Ivan Issakov

Ivan Issakov Jerevanis asuv Ivan Issakovi monument Ivan Stepanovitš Issakov (vene keeles Иван Степанович Исаков; armeenia keeles Հովհաննես Իսակով Hovhannes Isakov; 22. august (vkj 10. august) 1894 Adžikend, Jelizavetpoli kubermang, Venemaa Keisririik – 11. oktoober 1967 Moskva) oli vene mereväelane ja sõjamereteadlane, NSV Liidu Teaduste Akadeemia korrespondentliige (1958).

Uus!!: Juminda miinilahing ja Ivan Issakov · Näe rohkem »

Jaen Teär (laev)

Jaen Teär oli kolmemastiline barkantiin, mis ehitati 1926.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Jaen Teär (laev) · Näe rohkem »

Jakov Sverdlov (hävitaja)

Hävitaja Novik 1913. a Novik (vene keeles Новик) oli Venemaal enne Esimest maailmasõda ehitatud (hävitaja).

Uus!!: Juminda miinilahing ja Jakov Sverdlov (hävitaja) · Näe rohkem »

Jäämurdja

Tarmo'' 2012. aastal Vanasadamas Päästelaev Tasuja 1970. aastal jääd läbimas Suur Tõll 1928. aastal Jäämurdja (ka jäälõhkuja) on tugevdatud eridisainiga kere ja võimsa jõuseadmega suure manööverdusvõimega laev laevaliikluse tagamiseks jääkattega veekogudel.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Jäämurdja · Näe rohkem »

Jääretk

Balti laevastiku jääretk oli 1918.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Jääretk · Näe rohkem »

Johannes Lauristin

Johannes Lauristin ja Olga Lauristin 24. juulil 1940 Johannes Lauristin (29. oktoober 1899 Tallinn –­ 28. august 1941) oli Eesti poliitik ja kommunist (EKP Illegaalse büroo liige ja EKP Keskkomitee sekretär).

Uus!!: Juminda miinilahing ja Johannes Lauristin · Näe rohkem »

Jossif Stalin

Jossif Stalin (vene keeles Иосиф Виссарионович Сталин Jossif Vissarionovitš Stalin; tegelik nimi gruusia keeles იოსებ ჯუღაშვილი Ioseb Džugašvili, vene keeles Иосиф Джугашвили; 18. detsember 1878 Gruusia, Gori – 5. märts 1953 Volõnskoje küla Kuntsevo lähedal Moskva oblastis, tänapäeval Moskva) oli Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht aastatel 1924–1953.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Jossif Stalin · Näe rohkem »

Juminda miinilahing

Juminda miinilahing (ehk Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast) oli merelahing Teise maailmasõja Idarindel Soome lahel Juminda poolsaare lähedal 1941.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Juminda miinilahing · Näe rohkem »

Juminda poolsaar

thumb Juminda poolsaare tipp. Juminda poolsaar on poolsaar Eesti põhjarannikul Kolga ja Hara lahe vahel, Kuusalu vallas Harjumaal.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Juminda poolsaar · Näe rohkem »

Kalev (allveelaev)

Kalev (vette lastud 7. juulil 1936) oli üks kahest Kalev-klassi allveelaevast, mille Eesti Vabariik tellis 12.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Kalev (allveelaev) · Näe rohkem »

Kaos

Kaos (kreeka keeles χάος, cháos) on täieliku korrastamatuse seisund, vastanduses kosmosele ja universumile.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Kaos · Näe rohkem »

Kindralmajor

Taani kindralmajori õlak Kindralmajor on paljude riikide sõjaväeline auaste, mis on kõrgem brigaadikindralist ja madalam kindralleitnandist.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Kindralmajor · Näe rohkem »

Kliment Vorošilov

Kliment Vorošilov (Ворошилов Климент Ефремович; 4. veebruar 1881 Jekaterinoslavi kubermang Venemaa keisririik – 2. detsember 1969 Moskva NSV Liit) oli Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning sõjaväelane (Nõukogude Liidu marssal, 1935), kahekordne Nõukogude Liidu kangelane (1956, 1968).

Uus!!: Juminda miinilahing ja Kliment Vorošilov · Näe rohkem »

Koipsi

Koipsi (ka Koipse) on küla Harjumaal Jõelähtme vallas.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Koipsi · Näe rohkem »

Kontradmiral

Kontradmiral on paljude riikide mereväe sõjaväeline auaste.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Kontradmiral · Näe rohkem »

Korpus (sõjandus)

Korpus on operatiiv-taktikaline väekoondis, mis koosneb harilikult 2–4 diviisist, eriotstarbelistest väeosadest ja tagalaüksustest.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Korpus (sõjandus) · Näe rohkem »

Kriegsmarine

Kriegsmarine vapp Kriegsmarine lipp Kriegsmarine (eesti keeles "sõjamerelaevastik") oli 1935–1945 Saksamaa merelaevastiku ametlik nimetus.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Kriegsmarine · Näe rohkem »

Kroonlinn

Laevastiku katedraal ja igavene tuli Kroonlinnas, mai 2005 Kroonlinn on Peterburi haldusalasse kuuluv linn, mis asub Soome lahe idaosas Kotlini saarel.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Kroonlinn · Näe rohkem »

Kunda

Kunda on linn Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Kunda · Näe rohkem »

Kuunar

Rootsi lipu all seilav kuunar Atene Kuunar on kahe- kuni seitsmemastiline pikipurjestusega purjelaevatüüp, mille fokkmasti (esimene mast vöörist) topp pole ahtripoolsematest kõrgemal.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Kuunar · Näe rohkem »

Lembit (allveelaev)

Allveelaev Lembit on Kalev-klassi allveelaev, mis teenis Eesti merejõududes ja NSV Liidu mereväes ning hiljem sai uuesti Eesti Vabariigi omandusse muuseumilaevana.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Lembit (allveelaev) · Näe rohkem »

Lomonossov

Lomonossov on linn Venemaal Peterburi haldusalas Petrodvoretsi rajoonis.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Lomonossov · Näe rohkem »

Mati Õun

Mati Õun raamatu "101 Eesti lahingut" esitlusel Rahva Raamatus 3. oktoobril 2012 Mati Õun (sündinud 17. juulil 1942 Tallinnas) on eesti sõjaajaloo raamatute autor ja sporditegelane.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Mati Õun · Näe rohkem »

Merelahing

Merelahing Merelahing merel (veekogul) toimuv lahing, milles mõlemal osapoolel osalevad laevad või teised ujuvad aluseid.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Merelahing · Näe rohkem »

Meremiin

Poola kontaktmiin Meremiin on laevatatavasse veekogusse (merre, samuti siseveekogusse) paigutatav lõhkeseadeldis, mis on mõeldud seal liikuvate laevade hävitamiseks.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Meremiin · Näe rohkem »

Merivälja

Merivälja on asum Tallinnas Pirita linnaosas.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Merivälja · Näe rohkem »

Mihkel (purjelaev)

Mihkel oli Ameerikas ehitatud neljamastiline abimootoriga purjelaev, mis oli ühtlasi 1934–1940 Eesti suurim purjelaev.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Mihkel (purjelaev) · Näe rohkem »

Miinitraaler

Endine Frauenlob-klassi miinitraaler eksponaadina Lennusadamas Miinitraali makett Miinitraaler (ka traaler) on veeteede, sadamate ja muu akvatooriumi meremiinidest puhastamiseks ja leitud meremiinide hävitamiseks valmistatud sõjalaev.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Miinitraaler · Näe rohkem »

Mohni

Mohni (rootsi keeles Ekholm) on 61,5 hektari suurune saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahe kirdeküljes.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Mohni · Näe rohkem »

Mootorpurjekas

Kalapüügialuse kerekujuga ja ketši taglasega mootorpurjekas Mootorpurjekas on peamiselt mootori jõul liikumiseks valmistatud veesõiduk, millel on ka purjejõul liikumise võimalus.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Mootorpurjekas · Näe rohkem »

Nõukogude Liit

Nõukogude Liit (ametlikult Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit, ka NSV Liit ja NSVL; vene keeles Союз СоветскихСоциалистическихРеспублик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 Euraasia põhjaosas eksisteerinud sotsialistlik riik, kuhu alla kuulusid tänapäeva Venemaa, Ukraina ja Valgevene ning Kesk-Aasia ja Taga-Kaukaasia riigid; 1940–1991 ka annekteeritud Baltimaad ja Moldova.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Nõukogude Liit · Näe rohkem »

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)

Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) oli Eesti Vabariigi ala okupatsioon NSV Liidu poolt Teise maailmasõja ajal, mis algas Punaarmee sissetungiga Eestisse 17. juunil 1940 ja lõppes vastavalt Saksa vägede pealetungile Saksa okupatsiooni algusega Eestis juulis-oktoobris 1941.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) · Näe rohkem »

Paldiski

Paldiski ajalooline merekooli hoone, oktoober 2009 Paldiski jaamahoone (2013) Amandus Adamsoni ateljee Paldiski Püha Georgi õigeusu kirik Paldiski Nikolai kirik Baltiiski Port, Pakri (1840) Paldiski (aastani 1933 Baltiski) on linn Harju maakonnas Lääne-Harju vallas.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Paldiski · Näe rohkem »

Pärnumaa (laev)

Pärnumaa oli 3-mastiline.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Pärnumaa (laev) · Näe rohkem »

Pedassaar

Pedassaar on 90 hektari suurune saar Põhja-Eestis Kolga lahes.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Pedassaar · Näe rohkem »

Peterburi

Peterburi (vene keeles Санкт-Петербург; aastatel 1914–1924 Петроград Petrograd; aastatel 1924–1991 Ленинград Leningrad; kõnekeeles ka Питер Piiter) on üks kolmest Venemaa keskalluvusega linnast, Moskva järel suuruselt teine linn Venemaal ja suurim linn Läänemere rannikul.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Peterburi · Näe rohkem »

Piiramisrõngas

Piiramisrõngas on rindejoon sisse piiratud vaenlase väeosade või muu piiramise objekti (linn, kindlus) ümber.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Piiramisrõngas · Näe rohkem »

Praam

kosmosesüstiku osadega Liikurpraam "Andromeda" Hannoveris Praam on pukseeritav, harvemini iseliikuv lai lamedapõhjaline madala süvisega kaubalaev, millega veetakse laste peamiselt siseveekogudel ja kaitstud merepiirkondades.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Praam · Näe rohkem »

Punaarmee

Punaarmee (vene keeles Красная армия, õigemini Рабоче-крестьянская Красная армия, lühend РККА) ka Tööliste ja Talupoegade Punaarmee oli Nõukogude Venemaa ja NSV Liidu maavägede ametlik nimetus aastatel 1918–1946.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Punaarmee · Näe rohkem »

Raekoja plats

Raekoja plats asub mitmes linnas.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Raekoja plats · Näe rohkem »

Riia

Riia (läti Rīga, latgali Reiga, liivi Rīgõ, saksa Riga) on Läti pealinn, suurim linn ühtlasi Baltimaades.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Riia · Näe rohkem »

Ristleja

Vene mereväe Slava klassi ristleja Ristleja on iseseisvaks lahingutegevuseks võimeline suur kiirekäiguline lahinguotstarbeline avamere sõjalaev, mille ülesanneteks on võidelda vaenlase pealveesõjalaevadega, lennuvahenditega ja allveelaevadega ning anda tulelööke maismaale, sealhulgas tuletoetust maismaaüksustele.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Ristleja · Näe rohkem »

Saaremaa

Saaremaa (varem ka Kuresaar, liivi Sōrmō, läti Sāmsala, rootsi ja saksa Ösel, ladina Osilia, vananorra Eysysla) asub Läänemeres ja on Eesti suurim saar.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Saaremaa · Näe rohkem »

Saksa Riik

Saksa Riigi halduskaart 1. jaanuari seisuga aastal 1900 Saksa Riik (saksa keeles Deutsches Reich; 1871–1943) oli saksa kultuuriruumi alasid ühendav riik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Saksa Riik · Näe rohkem »

Saksamaa

Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Saksamaa · Näe rohkem »

Sõjalaev

Suured sõjalaevad kiilveerivis Väiksemad sõjalaevad kiilrivis Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv sõjaliste ülesannete täitmiseks ehitatud või ette valmistatud laev.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Sõjalaev · Näe rohkem »

Sõjategevus Eestis 1941. aastal

Sõjategevus Eestis 1941.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Sõjategevus Eestis 1941. aastal · Näe rohkem »

Sergei Kingissepp

Sergei Voldemar Kingissepp (16. detsember 1909 Kuressaare – 29. august 1941 Soome laht) oli Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja, Viktor Kingissepa poeg.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Sergei Kingissepp · Näe rohkem »

Soome laht

Soome laht tuletorn merelt Älvi saar Soome laht on laht Läänemeres.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Soome laht · Näe rohkem »

Soome merevägi

Soome merevägi (soome keeles Suomen merivoimat) on Soome kaitseväe merekaitse eest vastutav osa (merevägi).

Uus!!: Juminda miinilahing ja Soome merevägi · Näe rohkem »

Suur Tõll (laev)

Suur Tõll on Eesti aurik-jäämurdja, mis on tänapäeval ühtlasi maailma suurim säilinud aurujäämurdja, samuti ainsana säilinud enne Eesti Vabadussõda ehitatud aurulaev kogu Baltikumis.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Suur Tõll (laev) · Näe rohkem »

Suurtükilaev

Suurtükipaat ''Panther'' Suurtükilaev ehk vanemas keelepruugis suurtükipaat (ka kahuripaat) on rannikumerelt või siseveekogult peamiselt maavägedele tuletoetuse andmiseks mõeldud ja selleks peamiselt suurtükkidega relvastatud ning tavaliselt keskmine või väiksem sõjalaev.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Suurtükilaev · Näe rohkem »

Suurtükipatarei

Suurtükipatarei on suurtükiväe allüksus, mis vastab teiste väe- või relvaliikide kompaniile.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Suurtükipatarei · Näe rohkem »

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Tallinn · Näe rohkem »

Tasuja (laev 1910)

Tasuja (esialgse nimega Gerkules) oli enne 1.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Tasuja (laev 1910) · Näe rohkem »

Teine maailmasõda

Teise maailmasõja käik Euroopas Teine maailmasõda (II maailmasõda) oli 1.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Teine maailmasõda · Näe rohkem »

Torpeedo

Kahjutu õppetorpeedo väljalaskmine USA mereväe Arleigh Burke klassi hävitajalt Torpeedo on jõuseadme abil vee all või pinnal liikuv, veesõiduki (laeva) tabamiseks ja uputamiseks valmistatud lõhkekeha.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Torpeedo · Näe rohkem »

Torpeedokaater

USA teise maailmasõja aegne PT patrull- ja torpeedokaater Torpeedokaater on väike kiirekäiguline sõjalaev (sõjandusotstarbeline kaater või kiirkaater), mille põhirelvastuse moodustavad pealveelaevade hävitamiseks mõeldud torpeedod.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Torpeedokaater · Näe rohkem »

Traaler

Traallaevad Miiduranna sadamas. Traaler (ka traallaev) on kalapüügilaev traaliga kalapüügiks.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Traaler · Näe rohkem »

Transpordilaev

Teise maailmasõja aegne USA Liberty-klassi transpordilaev Transpordilaev on peamiselt sõjalise otstarbega vedudeks valmistatud või kohandatud sõjalaev-abilaev.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Transpordilaev · Näe rohkem »

Ujuvkraana

Viiking Tallinna Vanasadamas 2018 Ujuvkraana (ka tõstelaev, kraanalaev) on spetsiaalsel ujuvalusel kraana, mis on mõeldud tõstetöödeks akvatooriumis või sadamas kail.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Ujuvkraana · Näe rohkem »

Vaindlo (aurik)

"Vaindlo" (endised nimed "Halland" ja "Westkusten") oli Balti sõjalaevastikus transpordilaevana kasutatud aurikMäss, Vello.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Vaindlo (aurik) · Näe rohkem »

Vaindlo (laev 1915)

Vaindlo oli Venemaa keisririigi mereväele ehitatud ja Eesti merejõududes kasutusel olnud Teplohod-klassi väike miinitraaler (kaater-miinitraaler).

Uus!!: Juminda miinilahing ja Vaindlo (laev 1915) · Näe rohkem »

Vaindloo saar

Vaindloo saar (rts, sks Stenskär; 1933. aastast Vaindlo; vn Стеншер) on saar Soome lahes, Eesti põhjapoolseim saar Lääne-Virumaal Haljala vallas Vainupea küla territooriumil.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Vaindloo saar · Näe rohkem »

Vironia (aurulaev)

Vironia oli Eesti reisilaev-aurulaev enne Teist maailmasõda.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Vironia (aurulaev) · Näe rohkem »

Vladimir Tributs

Vladimir Tributs (vene keeles Владимир Филиппович Трибуц; 15. juuli/28. juuli 1900 Peterburi – 30. august 1977 Moskva) oli Nõukogude Liidu sõjaväejuht, ta oli aastatel 1937–1947 Balti laevastiku ülem, aastast 1943 admiral.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Vladimir Tributs · Näe rohkem »

Wehrmacht

Wehrmachti ''Balkenkreuz'' Wehrmacht (("relvajõud", otsetõlkes "kaitsejõud") oli Kolmanda Riigi relvajõudude nimi aastatel 1935–1945. Teise maailmasõja käigus koosnes Wehrmacht armeest (Heer), laevastikust (Kriegsmarine), õhuväest (Luftwaffe). Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei relvastatud formeeringud Relva SS (saksa keeles Waffen SS) oli taktikaliselt allutatud Wehrmachti juhtimisele, kuid ei kuulunud selle koosseisu. Saksa sõjaväe tunnuseks oli stiliseeritud Raudristi versioon (nn Balkenkreuz), mis oli esmalt ilmunud lennukite ja tankide markeeringuna Esimese maailmasõja lõpus. Kuni NSDAP liidri Adolf Hitleri kantsleriks valimiseni ja Saksamaa relvajõudude võimsuse taastamiseni nimetati Versailles' rahulepingu kohaselt piiratud Saksamaa kaitsejõude Reichswehriks.

Uus!!: Juminda miinilahing ja Wehrmacht · Näe rohkem »

1. juuli

1.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 1. juuli · Näe rohkem »

14. juuli

14.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 14. juuli · Näe rohkem »

18. armee (Wehrmacht)

18.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 18. armee (Wehrmacht) · Näe rohkem »

1941

1941.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 1941 · Näe rohkem »

20. august

20.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 20. august · Näe rohkem »

22. juuni

22.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 22. juuni · Näe rohkem »

24. august

24.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 24. august · Näe rohkem »

254. jalaväediviis

254.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 254. jalaväediviis · Näe rohkem »

26. august

26.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 26. august · Näe rohkem »

28. august

28.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 28. august · Näe rohkem »

29. august

29.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 29. august · Näe rohkem »

7. august

7.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 7. august · Näe rohkem »

7. juuli

7.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 7. juuli · Näe rohkem »

8. armee (Nõukogude Liit)

8.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 8. armee (Nõukogude Liit) · Näe rohkem »

8. august

8.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 8. august · Näe rohkem »

9. juuli

9.

Uus!!: Juminda miinilahing ja 9. juuli · Näe rohkem »

Ümbersuunamised siin:

Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast.

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »