Sisukord
63 suhted: Atlandi ookean, Bath, Bermuudakuunar, Bermuudapuri, Besaanmast, Encyclopædia Britannica, Esmareis, Euroopa, Fokkmast, Holland, Jaala, Jaul, Jõgi, Jõud, Kahvelkuunar, Kahvelpuri, Kalalaev, Kalatööstus, Kaljas, Kaubalaev, Ketš, Kliiver, Kolmnurk, Kutter, Laevakere, Laevamast, Lootsilaev, Luup (purjekas), Maine, Marss-seilkuunar, Massachusetts, Orjus, Põhja-Ameerika, Pukspriit, Purjelaev, Purjetamine (sport), Raapuri, Rannik, Siseveekogu, Suur järvistu, Taaksel, Taglas, Tekk (laevandus), Trapets, Tuul, Vöör, Wilhelm II, 16. sajand, 17. sajand, 1713, ... Laienda indeks (13 rohkem) »
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Kuunar ja Atlandi ookean
Bath
Bath on linn Inglismaal.
Vaata Kuunar ja Bath
Bermuudakuunar
Spirit of Bermuda on bermuudakuunar, bermuudataglasega nö kahvel-bermuuda-kuunar bermuudapurjega grootmastis ja kahvelpurjega fokkmastis Bermuudakuunar on bermuudataglasega kuunar.
Vaata Kuunar ja Bermuudakuunar
Bermuudapuri
A – suurpuri (groot); B – eespuri, antud juhul foka Bermuudapuri (inglise keeles bermuda sail) on kolmnurkne, pikendatud ees- ehk mastiliigiga pikipuri.
Vaata Kuunar ja Bermuudapuri
Besaanmast
Besaanmast on vähemalt kahemastilise laeva vöörist ahtri suunas loetuna tagumine ja ühtlasi vööripoolsema(te)st madalam laevamast.
Vaata Kuunar ja Besaanmast
Encyclopædia Britannica
thumb Encyclopædia Britannica on ingliskeelne üldentsüklopeedia, mille esmatrükk (3 köidet) ilmus aastatel 1768–1771 Suurbritannias Edinburghis.
Vaata Kuunar ja Encyclopædia Britannica
Esmareis
SS Bremen" asub esmareisile (1929) Esmareis on laeva (vastavalt COLREG-72 A-osa (üldsätted), reegel 3 (üldmõisted)) või sõiduki esimene reis teatavail tingimusil.
Vaata Kuunar ja Esmareis
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Kuunar ja Euroopa
Fokkmast
Fokkmast on vähemalt 2-mastilise laeva vöörist ahtri suunas loetuna eesmine ja ühtlasi järgnevast mastist (tavaliselt grootmast) mitte kõrgem, vaid pigem madalam mast.
Vaata Kuunar ja Fokkmast
Holland
Holland ehk Madalmaad (hollandi keeles Nederland) on üks neljast Madalmaade Kuningriigi maast.
Vaata Kuunar ja Holland
Jaala
Jaala mudel Ruhnu puukirikus Jaala ehk jaal (Hiiumaal jahla) on väike rannasõidupurjekas, mida kasutasid ka rannarootslased.
Vaata Kuunar ja Jaala
Jaul
Kahvelpurjestusega jaul Bermuudapurjestusega jaul Jaul (ka julla või joll; inglise yawl, hollandi jol) on 2-mastiline purjelaev, mille tagumine mast ehk pankermast on grootmastist oluliselt lühem ja asetseb ahtrieendil laeva roolist tagapool.
Vaata Kuunar ja Jaul
Jõgi
Pärnu jõel Valgejõgi Albu mõisa pargis Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu.
Vaata Kuunar ja Jõgi
Jõud
Jõud on kehale suunatud mistahes toime, mis mõjutab tema liikumise iseloomu ja/või tema kuju.
Vaata Kuunar ja Jõud
Kahvelkuunar
4-mastiline kahvelkuunar Soome kahvelkuunar "Ihana" (2012) Kahvelkuunar on kahveltaglasega kuunar s.t vähemalt kahemastiline purjelaev.
Vaata Kuunar ja Kahvelkuunar
Kahvelpuri
Kahvelpuri mastiga. 1 – mast, 2 – kahvelpoom, 3 – kahvlinokk, 5 – (masti-)poom, 6 – poominokk, 8 – kahvel, 12 – piikvall, 13 – klauvall Kahvelpurjestusega kuunar Kahvelpuri (inglise keeles gaffsail, hollandi keeles gaffelzeil) on nelinurkne pikipuri, mis kinnitub alumise servaga poomi külge, ülemise servaga kahvelpoomi külge ja eesmine serv ehk mastiliik on piki masti.
Vaata Kuunar ja Kahvelpuri
Kalalaev
Kalalaevu Miiduranna sadamas 2015 Kalalaev ehk püügilaev on kala, mereloomade või muude veeorganismide püügiks, aga ka vastuvõtuks, töötlemiseks ja transpordiks mõeldud laev.
Vaata Kuunar ja Kalalaev
Kalatööstus
Maailma veeorganismide toodang miljonites tonnides aastakümneti: looduslike veeorganismide püük (sinisega) ja kasvatatud veeorganismide püük (rohelisega) Kalatööstus (inglise fishing industry) on toiduainetööstuse haru, mis püüab, töötleb, kasvatab, säilitab, veab, turustab ja müüb kala, aga ka muid veeorganisme ja nende saadusi.
Vaata Kuunar ja Kalatööstus
Kaljas
Soome kahvelkuunar "Ihana" (2012) Kaljas (hollandi galjoot, rootsi galeas) on kahveltaglasega vähemalt kahemastiline purjelaev (kuunar) ehk kahvelkuunar.
Vaata Kuunar ja Kaljas
Kaubalaev
Kiirendatud video kaubalaeva teekonnast ning laadimistes-lossimistest ümber maakera Kaubalaev sadamas Kaubalaev (hol vrachtschip, sks frachtschiff - "prahilaev") on laev, mis on ehitatud kaupade või muu lasti veoks.
Vaata Kuunar ja Kaubalaev
Ketš
Kahvelketš Bermuudaketši taglasega jaht '''Kahvelketši näitlik taglastus'''. 1 – besaan-lüügerpuri, 2 – besaan-kahvelpuri, 3 – groot-kahvelpuri, 4 – groot-topsel, 5 – taakselpuri (foka), 6 – kliiverpuri kliivertaagil, 7 – besaanmast, 8 – pukspriit, 9 – grootteng, 10 – grootpoom, 11 – fliigertaak, 12 – grootmast, 13 – grootkahvelpoom, 14 – besaanpoom, 15 – besaankahvelpoom Ketš (inglise keeles ketch) on taglase tüüp ja selle järgi nimetatud väike, kahemastiline purjelaev, mille besaanmast on palju lühem kui grootmast ja mille besaanmast asub laeva roolipeast eespool.
Vaata Kuunar ja Ketš
Kliiver
Väiksema purjelaeva eespurjed. Valgest riidest väliskliiver ja sisekliiver. Neist tagapool kollasest riidest fokk-taaksel ehk foka, eespool rehvitud kollasest riidest fliiger Kliiver (Hollandi keeles kluiver, alamsaksa keeles klüver) on purjelaeva kliiverpoomi või pukspriidi ja vööripoolse laevamasti vahelise taagi alaosale kinnituv kolmnurkne puri.
Vaata Kuunar ja Kliiver
Kolmnurk
Kolmnurk on kolme tipuga hulknurk.
Vaata Kuunar ja Kolmnurk
Kutter
Kutter Kutter "Le Renard" pisi Kutter (inglise keeles cutter) on teatud tüüpi laev.
Vaata Kuunar ja Kutter
Laevakere
Aurulaeva Great Britain kere Laevakere on veesõiduki veekindel põhiosa, mis koosneb seintest ehk parrastest ja sõltuvalt materjalist tavaliselt ka seda toetavast karkassist ehk talastikust.
Vaata Kuunar ja Laevakere
Laevamast
Puksiirlaeva Odin signaalmast Sõjalaeva tornikujulised mastid Madrused õppepurjelaeva fokkmasti ronimas Mast ehk laevamast on laeval või muul veesõidukil olev märgatavalt üles välja ulatuv stabiilne funktsionaalne latt, post või torn.
Vaata Kuunar ja Laevamast
Lootsilaev
Lootsilaev Ahto-28 Tallinnas. Lootsilaev (sageli lootsikaater) on lootsi veoks lootsitavale laevale ja lootsitavalt laevalt lootsi ära toomiseks, aga samuti avamerel lootsivahi pidamiseks mõeldud abilaev.
Vaata Kuunar ja Lootsilaev
Luup (purjekas)
Tänapäevased bermuudaluubid Kahvelluup Luup (hollandi keeles sloep) on ühemastiline pikipurjestusega ja ühe eespurjega väiksem lihtsam purjelaev või purjekas.
Vaata Kuunar ja Luup (purjekas)
Maine
Maine on Ameerika Ühendriikide osariik 1820.
Vaata Kuunar ja Maine
Marss-seilkuunar
Kahemastiline marss-seilkuunar Marss-seilkuunar, ka marsskuunar (inglise topsail schooner), on 2- või 3-mastiline kuunar, millel on fokkmasti ülaosas lisaks pikipurjestusele ka raapurjestus.
Vaata Kuunar ja Marss-seilkuunar
Massachusetts
Massachusetts on Ameerika Ühendriikide osariik riigi idaosas, Uus-Inglismaa regioonis Atlandi ookeani rannikul.
Vaata Kuunar ja Massachusetts
Orjus
Siia on ümber suunatud leheküljed Ori ja Orjapidamine; sõna "ori" teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Ori (täpsustus). ---- Jean-Léon Gérôme. Orjaturg. Umbes 1884 Orjus on olukord, mil inimene on muudetud teise isiku, riigi või organisatsiooni omandiks.
Vaata Kuunar ja Orjus
Põhja-Ameerika
Põhja-Ameerika Põhja-Ameerika on regioon Ameerikas, mida mõistetakse eri kontekstides erinevalt.
Vaata Kuunar ja Põhja-Ameerika
Pukspriit
Pukspriidi ja kliiverpoomi osad. 1 – kliiverpoom; 2 – pukspriit; 3 – (fokk- või groot-) mastitaak vastavale taakslile (fokale); 4, 5, 6, 7 – kliiverpurjede kinnitustaagid; 8 – kliivertaak; 10 – tamstok; 13 – vesitaak Pukspriit on purjelaeva vöörist käilast otse ettepoole ulatuv suure kaldenurgaga ümarpuit või pruss või latt, mis on mõeldud eespurjede (peamiselt kliiverpurjed) kandmiseks või pikeneva kliiverpoomi toetamiseks ja tugevdamiseks.
Vaata Kuunar ja Pukspriit
Purjelaev
5-mastiline täis-purjelaev Preussen 1908. aastal Purjelaev on purjedele mõjuva tuule jõul (mida rakendatakse taglase kaudu kerele) liikumiseks ehk purjetamiseks mõeldud laev.
Vaata Kuunar ja Purjelaev
Purjetamine (sport)
Botany Bayl Purjetamine spordialana on võistlemine purjekatega aladel, mis on kokkulepitud läbi erinevate purjetamise liitude ja jahtklubide.
Vaata Kuunar ja Purjetamine (sport)
Raapuri
Raapuri ehk täispuri ehk ristpuri ehk raaseil (inglise keeles square rig, hollandi keeles razeil) on risti laevakerega asetsev, raa keskosaga masti või tengi esiküljele kinnitatud ja raa külge soritud (kinnitatud) nelinurkne puri.
Vaata Kuunar ja Raapuri
Rannik
Kuhjelise rannavööndi elemendid Kaarel Orviku järgi Rannik on randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd.
Vaata Kuunar ja Rannik
Siseveekogu
Siseveekogu on maailmamerest eraldatud veekogu.
Vaata Kuunar ja Siseveekogu
Suur järvistu
Suur järvistu Suur järvistu talvel Suur järvistu (inglise keeles Great Lakes) on järvestik Põhja-Ameerikas Ameerika Ühendriikide ja Kanada piiril.
Vaata Kuunar ja Suur järvistu
Taaksel
Väiksema purjelaeva eespurjed. Kollasest riidest on fokk-taaksel ehk foka. Suure purjelaeva kolmnurksed pikipurjed: 1-5 - besaantaakslid, 6-10 - groottaakslid, 11,12 - fokk-taakslid, 13,14 - kliivrid, 15 - fliiger Väikese purjejahi foka. Taaksel (ühtlasi ka foka, taakfokk) on purjelaeva eesmise laevamasti ja laevateki vööritipu vahelisele taagile ning rohkem kui ühemastilisel purjelaeval ka kahe masti vahelisele diagonaalsele taagile kinnituv kolmnurkne puri.
Vaata Kuunar ja Taaksel
Taglas
Brigantiini (umbes 19. - 20. saj vahetus) taglase põhiosad. '''Seisev taglas ja peelestik:''' A- väliskliivertaak (või fliigertaak), B- kliivertaak, C- tamstoktaagid, D- vesitaak, 1- fliigerpoom (või kliiverpoom), 2- kliiverpoom, 3- pukspriit, 4- tamstok, 5- fokkmast, 6- fokkteng (fokkmarssteng), 7- fokkpraamteng, 8- fokktopp (fokkroil), 9- fokkraa, 10- alamarssraa, 11- ülamarssraa, 12- praamraa, 13- roilraa, 14- grootmast, 15- grootteng (grootmarssteng), 16- groottopp (grootpraam, grootroil), 17- grootpoom, 18- grootkahvelpoom, 34- fokkroiltaak, 35- väliskliivertaak (fliigertaak), 36- kliivertaak, 37- sisekliivertaak, 38- fokktengtaak, 39- fokktaak, 40- fokkvandid, 41- fokktengparduunid, 42- fokkpraamparduunid, 43- groottaak, 44- groottengtaak, 45- grootpraamtaak, 46- grootroiltaak (groottopitaak), 47- grootvandid, 48- groottegnparduunid, 49- grootpraamparduunid; '''Purjed:''' 19- väliskliiver (kõrgemale tõstetavana fliiger), 20- kliiver, 21- sisekliiver, 22- fokktaaksel (fokktengtaaksel, lihtsustatult foka), 23- fokkpuri, 24- alamarsspuri, 25- ülamarsspuri, 26- praampuri, 27- roilpuri, 28- groottaaksel, 29- groottengtaaksel, 30- grootalapraamtaaksel, 31- grootülapraamtaaksel, 32- grootkahvelpuri, 33- grootopsel; '''Jooksev taglas ja tõuvärk:''' 50- fokkbrassid, 51- alamarssbrassid, 52- ülamarssbrassid, 53- praambrassid, 54- roilbrassid, 55- grootpiikvallid, 56- groottirk.
Vaata Kuunar ja Taglas
Tekk (laevandus)
Tankeri peatekk Reisilaeva tekk Laevatekk ehk tekk (varasemas keeles dekk) on laevakere peal, keres või ka suuremas tekiehitises asuv horisontaal-tasapinnaline kate või korrus.
Vaata Kuunar ja Tekk (laevandus)
Trapets
Trapets. Lõigud DC ja AB trapetsi alused, ''a'' ja ''b'' nende pikkused. Lõigud AD ja BC on trapetsi haarad. Trapetsi kõrgus ''h'' on aluste vaheline kaugus. Trapets (ladina keeles trapezium, mis tuleneb kreeka sõnast trapezion 'lauake') on kumer nelinurk, mille kaks külge on omavahel paralleelsed ja kaks külge mitte.
Vaata Kuunar ja Trapets
Tuul
Tuule "jälg" lombil Tuul on looduslikel põhjustel Maa pinna suhtes horisontaalselt liikuv õhk.
Vaata Kuunar ja Tuul
Vöör
Pirnvöör Laeva vööri läbilõige-mudel Vöör ehk käil on laeva või muu veesõiduki kere esiosa ehk nina.
Vaata Kuunar ja Vöör
Wilhelm II
Wilhelm II (saksa: Friedrich Wilhelm Viktor Albert von Preußen) (27. jaanuar 1859 Berliin – 4. juuni 1941 Doorn, Holland) oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas aastatel 1888–1918.
Vaata Kuunar ja Wilhelm II
16. sajand
16.
Vaata Kuunar ja 16. sajand
17. sajand
17.
Vaata Kuunar ja 17. sajand
1713
1713.
Vaata Kuunar ja 1713
1781
1781.
Vaata Kuunar ja 1781
1850. aastad
1850.
Vaata Kuunar ja 1850. aastad
1851
1851.
Vaata Kuunar ja 1851
1880
1880.
Vaata Kuunar ja 1880
1888
1888.
Vaata Kuunar ja 1888
1892
1892.
Vaata Kuunar ja 1892
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Kuunar ja 19. sajand
1900
1900.
Vaata Kuunar ja 1900
1902
1902.
Vaata Kuunar ja 1902
1905
1905.
Vaata Kuunar ja 1905
1909
1909.
Vaata Kuunar ja 1909
1911
1911.
Vaata Kuunar ja 1911
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Kuunar ja 20. sajand
Tuntud ka kui Mootorkuunar.