Sisukord
78 suhted: Aasta keskmine õhutemperatuur, Ameerika Ühendriigid, Briti Columbia, California, David Don, David Douglas, Eino-Endel Laas, Elastsusmoodul, Endel Laas, Engelmanni kuusk, Erikaal, Gneiss, Graniit, Hall nulg, Harilik ebatsuuga, Hõbenulg, Hiigel-elupuu, Hirv, Idaho, Igihaljus, Isasõis, Jõesete, John Lindley, Juur, Kalifornia lõhnaseeder, Kanada, Kaskaadid, Käbi, Kõvadus, Keerdmänd, Kesk-Euroopa, Kollane mänd, Lääne-Eesti, Läänemänd, Läänetsuuga, Lähtekivim (mullateadus), Lühiokkaline jugapuu, Liivakivi, Mäginulg, Männilised, Mineraaltoiteained, Muld, Närilised, Nulg, Okas, Okaspuulaadsed, Okaspuutaimed, Paljasseemnetaimed, Põder, Peajuur, ... Laienda indeks (28 rohkem) »
Aasta keskmine õhutemperatuur
Aasta keskmine õhutemperatuur (ka aastatemperatuur) on kliimanäitaja, mis arvutatakse kindlas piirkonnas tehtud mõõtmiste põhjal.
Vaata Hiigelnulg ja Aasta keskmine õhutemperatuur
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Hiigelnulg ja Ameerika Ühendriigid
Briti Columbia
Briti Columbia provints on 1. järgu haldusüksus (provints) Kanada riigi lääneosas.
Vaata Hiigelnulg ja Briti Columbia
California
California tunnuslaulu "I Love You, California" esitab Prince's Orchestra 1914. aastal California (mööndav ka Kalifornia) on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul.
Vaata Hiigelnulg ja California
David Don
David Don (21. detsember 1799 – 15. detsember 1841) oli šoti botaanik.
Vaata Hiigelnulg ja David Don
David Douglas
David Douglas David Douglas (25. juuni 1799 Scone – 12. juuli 1834 Mauna Kea) oli šoti botaanik.
Vaata Hiigelnulg ja David Douglas
Eino-Endel Laas
Eino-Endel Laas (sündinud 7. aprillil 1942 Maamajanduse võtmeisikud) on eesti metsateadlane.
Vaata Hiigelnulg ja Eino-Endel Laas
Elastsusmoodul
Elastsusmoodul on suurus, mis näitab mehaanilist pinget rakendades tahke keha, vedeliku või gaasi vastupanu võimet elastsetele deformatsioonidele.
Vaata Hiigelnulg ja Elastsusmoodul
Endel Laas
Endel Laas (29. august 1915 Tartu – 1. november 2009) oli eesti metsateadlane.
Vaata Hiigelnulg ja Endel Laas
Engelmanni kuusk
Engelmanni kuusk (Picea engelmannii) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Hiigelnulg ja Engelmanni kuusk
Erikaal
Erikaal (tähis \gamma) on aine ruumalaühiku kaal.
Vaata Hiigelnulg ja Erikaal
Gneiss
Gneisile on omane vöödilisus ehk gneisiline tekstuur Silmisgneiss Gneiss on gneisilise tekstuuriga kõrge astme moondekivim.
Vaata Hiigelnulg ja Gneiss
Graniit
Graniidi erim rabakivi (punane – kaaliumpäevakivi, hall – kvarts, must – biotiit) Graniit (ladina sõnast granum 'tera') on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.
Vaata Hiigelnulg ja Graniit
Hall nulg
Hall nulg (Abies concolor) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Hiigelnulg ja Hall nulg
Harilik ebatsuuga
Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast ebatsuuga perekonnast.
Vaata Hiigelnulg ja Harilik ebatsuuga
Hõbenulg
Hõbenulg ehk kaunis nulg (Abies procera) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Hiigelnulg ja Hõbenulg
Hiigel-elupuu
Hiigel-elupuu (Thuja plicata) on küpressiliste sugukonda kuuluv taimeliik.
Vaata Hiigelnulg ja Hiigel-elupuu
Hirv
Hirv Uppsala äärelinna pargis. Hirv (Cervus) on perekond sõralisi imetajaid, mis kuulub hirvlaste sugukonda.
Vaata Hiigelnulg ja Hirv
Idaho
Idaho on Ameerika Ühendriikide osariik 1890.
Vaata Hiigelnulg ja Idaho
Igihaljus
Harilik jugapuu (''Taxus baccata'') on igihaljas Igihaljus on taimede omadus säilitada lehestikku aasta läbi seda järk-järgult uuendades, nii et taim ei ole kunagi ilma lehtedeta.
Vaata Hiigelnulg ja Igihaljus
Isasõis
Teravalehise iileksi isasõied (ülal) ja emasõied (all) Isasõis on õis, milles on ainult tolmukad, emakad puuduvad.
Vaata Hiigelnulg ja Isasõis
Jõesete
Jõesete ehk uhtsete ehk alluviaalsete ehk alluuvium (ld alluvium 'uhe') on purdsetteist koosnev, võrdlemisi hiljuti (geoloogilises ajaskaalas) vooluvee poolt setitatud sete.
Vaata Hiigelnulg ja Jõesete
John Lindley
John Lindley (8. veebruar 1799 – 1. november 1865) oli inglise botaanik.
Vaata Hiigelnulg ja John Lindley
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Vaata Hiigelnulg ja Juur
Kalifornia lõhnaseeder
Kalifornia lõhnaseeder (Calocedrus decurrens) on okaspuu lõhnaseedri perekonnas küpressiliste sugukonnas.
Vaata Hiigelnulg ja Kalifornia lõhnaseeder
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Hiigelnulg ja Kanada
Kaskaadid
Vaade Mount Rainieri poole kirdest Kaskaadid (inglise keeles Cascade Range) on mäestik Põhja-Ameerikas, osa Kordiljeeridest.
Vaata Hiigelnulg ja Kaskaadid
Käbi
Käbi on okaspuu emaspaljunemisorganite kogumik.
Vaata Hiigelnulg ja Käbi
Kõvadus
Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile; ühtlasi ka seda vastupanuvõimet iseloomustav suurus.
Vaata Hiigelnulg ja Kõvadus
Keerdmänd
Keerdmänd ehk keerdokkaline mänd (Pinus contorta) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Hiigelnulg ja Keerdmänd
Kesk-Euroopa
Kesk-Euroopa ja selle ajaloolised mõjualad (sh saksa traditsioonis Baltimaad ja endise Austria-Ungari äärealad) Kesk-Euroopa Kesk-Euroopa on kindlalt piiritlemata ala Euroopas.
Vaata Hiigelnulg ja Kesk-Euroopa
Kollane mänd
Kollane mänd (Pinus ponderosa) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Hiigelnulg ja Kollane mänd
Lääne-Eesti
Lääne-Eesti on Eesti lääneosa, millele maastikuteaduslikult vastab suuresti Lääne-Eesti maastikuvaldkond.
Vaata Hiigelnulg ja Lääne-Eesti
Läänemänd
Läänemänd (Pinus monticola) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Hiigelnulg ja Läänemänd
Läänetsuuga
Läänetsuuga (Tsuga heterophylla) on igihaljas okaspuuliik männiliste sugukonnast tsuuga perekonnast.
Vaata Hiigelnulg ja Läänetsuuga
Lähtekivim (mullateadus)
Mullaprofiilil on lähtekivim märgitud C-tähega Lähtekivim ehk emakivim on mullatekkeprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa, mis võtab otseselt osa mulla moodustumisest.
Vaata Hiigelnulg ja Lähtekivim (mullateadus)
Lühiokkaline jugapuu
Lühiokkaline jugapuu (Taxus brevifolia) on taimeliik jugapuuliste sugukonnast.
Vaata Hiigelnulg ja Lühiokkaline jugapuu
Liivakivi
Suur Taevaskoda koosneb devoni ajastul settinud liivast moodustunud liivakivist Peeneteraline Gauja lademe liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis Ninamaa panga liivakivi Liivakivi on tsementeerunud liivast koosnev settekivim.
Vaata Hiigelnulg ja Liivakivi
Mäginulg
Mäginulg (Abies lasiocarpa) on männiliste sugukonda nulu perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Hiigelnulg ja Mäginulg
Männilised
Männilised (Pinaceae) on okaspuude klassi okaspuulaadsete seltsi kuuluv paljasseemnetaimede sugukond.
Vaata Hiigelnulg ja Männilised
Mineraaltoiteained
Mineraaltoit(e)ained (taimede kontekstis ka toit(e)ained, toitesoolad või biogeenid) on taimedele ja loomadele (kaasa arvatud inimesele) ainevahetuseks ja kasvuks vajalikud anorgaanilised ühendid.
Vaata Hiigelnulg ja Mineraaltoiteained
Muld
Muld on maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid.
Vaata Hiigelnulg ja Muld
Närilised
Närilised (Rodentia) on imetajate klassi kuuluv selts.
Vaata Hiigelnulg ja Närilised
Nulg
Bulgaaria nulu terve ja laiali pudenenud käbi Nulg (Abies) on okaspuulaadsete seltsi männiliste sugukonda kuuluv igihaljaste puude perekond.
Vaata Hiigelnulg ja Nulg
Okas
Okas on kseromorfse ehitusega muundunud leht.
Vaata Hiigelnulg ja Okas
Okaspuulaadsed
Okaspuulaadsed ehk männilaadsed (Pinales) on paljasseemnetaimede hõimkonda okaspuude klassi kuuluv puude selts.
Vaata Hiigelnulg ja Okaspuulaadsed
Okaspuutaimed
Okaspuutaimed (Coniferophyta ehk Pinophyta; varem ka Coniferae) on üks viiest hõimkonnast seemnetaimede ülemhõimkonnas.
Vaata Hiigelnulg ja Okaspuutaimed
Paljasseemnetaimed
Paljasseemnetaimed (Gymnospermae) on parafüleetiline täpsemalt klassifitseerimata rühm, mis koondab enda alla neli eraldiseisvat taimeriigi hõimkonda.
Vaata Hiigelnulg ja Paljasseemnetaimed
Põder
Põder (Alces alces) on hirvlaste sugukonda põdra perekonda kuuluv imetaja.
Vaata Hiigelnulg ja Põder
Peajuur
Peajuur on juur, mis areneb seemne idujuurest.
Vaata Hiigelnulg ja Peajuur
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Hiigelnulg ja Perekond (bioloogia)
Pimss
Pimss on happelise koostisega õhuline vulkaaniline kivim.
Vaata Hiigelnulg ja Pimss
Pinnasevesi
Pinnasevesi (inglise groundwater in active zone) on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil.
Vaata Hiigelnulg ja Pinnasevesi
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Vaata Hiigelnulg ja Pung
Puukoor
Kiirja männi koor Puukoor (ka koor) on puittaime pindmine kiht, mis kaitseb taime sisemisi kudesid.
Vaata Hiigelnulg ja Puukoor
Ranniksekvoia
Ranniksekvoia (Sequoia sempervirens) on igihaljas okaspuuliik sekvoia perekonnast, selle perekonna ainuke liik.
Vaata Hiigelnulg ja Ranniksekvoia
Ruumala
Ruumala on füüsikaline suurus, mille abil väljendatakse keha mahtu või aine mahulist kogust.
Vaata Hiigelnulg ja Ruumala
Seeme
viljades olevate seemnete demonstratsioon Seeme (ladina semen) on seemnetaimede (paljasseemne- ja katteseemnetaimede) elujärk levisena (diaspoorina), mille ülesanne on taimede paljunemine ja levimine.
Vaata Hiigelnulg ja Seeme
Seemik
Seemik ehk seemiktaim on seemnest kasvanud taim.
Vaata Hiigelnulg ja Seemik
Sitka kuusk
Sitka kuusk (Picea sitchensis) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Hiigelnulg ja Sitka kuusk
Sonoma maakond
Sonoma järv Sonoma maakond (Sonoma County) on maakond USA-s California osariigi põhjarannikul.
Vaata Hiigelnulg ja Sonoma maakond
Suhkrumänd
Suhkrumänd (Pinus lambertiana) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu.
Vaata Hiigelnulg ja Suhkrumänd
Survetugevus
Survetugevuse määramine universaalse testimismasinaga Survetugevus on materjali või konstruktsiooni maksimaalne vastupidavus pidevale survejõule.
Vaata Hiigelnulg ja Survetugevus
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Hiigelnulg ja Taimed
Tallinna Botaanikaaed
Ave Maria Mõistlik Tallinna Botaanikaaed (lühend TBA) on botaanikaaed Tallinnas Pirita linnaosas Kloostrimetsa asumis.
Vaata Hiigelnulg ja Tallinna Botaanikaaed
Tartu Ülikooli botaanikaaed
Tartu Ülikooli botaanikaaed on Tartus asuv kahest aiast koosnev botaanikaaed.
Vaata Hiigelnulg ja Tartu Ülikooli botaanikaaed
Tüvi
Šotimaal asuva Darnley plaatani tüvi Tüvi (ladina keeles truncus) on puu varre harunemata osa.
Vaata Hiigelnulg ja Tüvi
Tihedus
Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus.
Vaata Hiigelnulg ja Tihedus
Tore nulg
Tore nulg (Abies magnifica) on igihaljas okaspuu nulu perekonnast.
Vaata Hiigelnulg ja Tore nulg
Tselluloos
Tselluloosi molekuli struktuur: näha on kaks elementaarlüli, mis on ühendunud β-1,4-glükosiidse sidemega Molekulisisesed ja molekulidevahelised vesiniksidemed (punktiiriga) tselluloosi struktuuris. Need annavad tselluloosile mehaanilise tugevuse, kusjuures säilib elastsus Tselluloos on looduslik kiudaine taimede rakukestades esinev hargnemata ahelaga polüsahhariid (süsivesik), mis koosneb glükoosimolekulidest, täpsemalt β-D-glükopüranoosi monomeeridest, mis on omavahel ühendunud β-1,4-glükosiidsete sidemete kaudu.
Vaata Hiigelnulg ja Tselluloos
Vaikne ookean
thumb Vaikne ookean on suurim ookean Maal.
Vaata Hiigelnulg ja Vaikne ookean
Võra
Tammedel on sageli muljetavaldav võra Võra on taime varte, okste, lehtede ja muude maapealsete organite kogum.
Vaata Hiigelnulg ja Võra
Võrse
Võrseks nimetatakse taime maapealse varre kasvavat, hargnemata ja samal aastal moodustunud osa koos temale kinnituvate lehtedega.
Vaata Hiigelnulg ja Võrse
Vegetatsiooniperiood
Vegetatsiooniperiood (ladina keeles vegetatio – taastumine, taimestik) ehk kasvuperiood ehk taimekasvuperiood ehk termiline kasvuperiood on periood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng.
Vaata Hiigelnulg ja Vegetatsiooniperiood
Vulkaaniline kivim
vulkaanilise tuha paakudes tekkinud purskekivim. Vesikulaarse tekstuuriga oliviinbasalt on laavavoolus tardunud vulkaaniline kivim. Vulkaaniline kivim ehk vulkaniit on vulkaanilise tekkega tardkivim.
Vaata Hiigelnulg ja Vulkaaniline kivim
Washingtoni osariik
Washington on Ameerika Ühendriikide osariik 1889.
Vaata Hiigelnulg ja Washingtoni osariik
19. sajand
Ameerika Ühendriikide kaart aastal 1800 Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. aastal Louvre'i galeriis Pariisis Tallinna ehk varasema nimega Revali vanasadam Aleksei Bogoljubovi maalil, 1853 Anton von Werneri maal Berliini kongressi viimasest koosolekust, mis toimus 13. juulil 1878 New Yorgi lahte Hudsoni jõe suudmesse 1886.
Vaata Hiigelnulg ja 19. sajand
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Hiigelnulg ja 20. sajand
Tuntud ka kui Abies grandis.