Sisukord
78 suhted: Aafrika, Aasia, Aprill, Assoorid, Atlandi ookean, Carl von Linné, Eesti Kirjandusmuuseum, Euraasia, Hall (värvus), Harilik kuusk, Harilik mänd, Haudumine, Haugaslased, Haukalised, Hiina, Hiir, Hirundo, Ida-Aasia, Ida-Euroopa, Ida-Siber, India, Indohiina poolsaar, Jalg, Jäneselised, Juuli, Kana, Kanaari saared, Kanalised, Karihiir, Karvasjalg-viu, Küünis, Kõht, Keelikloomad, Kollane, Kurn, Lääne-Euroopa, Lääne-Siber, Lehtpuud, Linnud, Looduskaitse all olevad liigid Eestis, Loomad, Loomade elu, Madeira, Mai, Mall Hiiemäe, Marek Vahula, Märts, Mügri, Metsastepivöönd, Muna, ... Laienda indeks (28 rohkem) »
Aafrika
Loodusgeograafiline Aafrika Aafrika maailmajagu Aafrika kõrgussuhete kaart. Erinevalt tavalisest on siin kõrgemad alad rohelised ja madalamad pruunid Üks 18. sajandi olulisemaid ja täpsemaid kaarte Aafrikast, kuhu on kantud kõik riigid, piirkonnad, ülevaated majandusest, loodusest ja kommetest (1794, Boulton & Anville) Aafrika on maailmajagu.
Vaata Hiireviu ja Aafrika
Aasia
Loodusgeograafiline Aasia Aasia poliitiline piiritlus Aasia on maailmajagu.
Vaata Hiireviu ja Aasia
Aprill
Aprill on Gregoriuse kalendris aasta neljas kuu.
Vaata Hiireviu ja Aprill
Assoorid
Saarte kaart Üks Assooride suurematest linnadest, Horta, 2020. aastal Assoorid (portugali Açores) on Portugali autonoomne piirkond ja saarestik Atlandi ookeani põhjaosas.
Vaata Hiireviu ja Assoorid
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Hiireviu ja Atlandi ookean
Carl von Linné
Carl von Linné (ladinapäraselt Carolus Linnaeus; 23. mai 1707 Råshult, Kronobergi lään – 10. jaanuar 1778 Uppsala) oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja.
Vaata Hiireviu ja Carl von Linné
Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti kirjandusmuuseum (2017) Eesti Kirjandusmuuseum (lühend EKM) on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigi teadus- ja arendusasutus Tartus, mis ühtlasi täidab ka riigi keskse teadusliku mäluasutuse ülesandeid, hallates olulisi kultuuriloo ja rahvaluule (folkloristika) teaduslikke arhiive ning eesti rahvustrükise- ja vanaraamatukogusid ning tagades nende strateegilise arendamise, täiendamise, säilimise ja kättesaadavaks tegemise.
Vaata Hiireviu ja Eesti Kirjandusmuuseum
Euraasia
Euraasia asend Euraasia asend Euraasia reljeef (USGS-i andmed) Euraasia on suurim manner Maal.
Vaata Hiireviu ja Euraasia
Hall (värvus)
Hall on värvus, mis on musta ja valge vahepealne.
Vaata Hiireviu ja Hall (värvus)
Harilik kuusk
Harilik kuusk (Picea abies) on männiliste sugukonda kuuse perekonda kuuluv igihaljas okaspuu.
Vaata Hiireviu ja Harilik kuusk
Harilik mänd
Harilik mänd (Pinus sylvestris) on männiliste sugukonda männi perekonda kuuluv okaspuu, kõige levinum männiliik.
Vaata Hiireviu ja Harilik mänd
Haudumine
Haudumine on selgroogsetel loomadel (nt lindudel) munade hoidmine sellise temperatuuri juures, et loode saaks areneda.
Vaata Hiireviu ja Haudumine
Haugaslased
Haugaslased (Accipitridae) on päevase eluviisiga röövlindude sugukond pistrikuliste seltsist.
Vaata Hiireviu ja Haugaslased
Haukalised
Haukalised ehk kullilised (Accipitriformes) on linnuselts.
Vaata Hiireviu ja Haukalised
Hiina
Vaade Yangshou maakonnale Guilini linna lähistel Guangxi provintsis Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles 中华人民共和国 (Zhōnghuá Rénmín Gònghéguó)) on riik Ida-Aasias.
Vaata Hiireviu ja Hiina
Hiir
Hiir ja korduvkasutatava söödaga hiirelõks. Hiir (Mus) on näriliste seltsi hiirlaste sugukonda kuuluv loomade perekond.
Vaata Hiireviu ja Hiir
Hirundo
Hirundo (ladina 'pääsuke') on Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri.
Vaata Hiireviu ja Hirundo
Ida-Aasia
Ida-Aasia ÜRO liigituse järgi. Ida-Aasia on regioon Aasia idaosas.
Vaata Hiireviu ja Ida-Aasia
Ida-Euroopa
Ida-Euroopa Ida-Euroopa liigitus ÜRO järgi Ida-Euroopa on Euroopa idaosa nimi.
Vaata Hiireviu ja Ida-Euroopa
Ida-Siber
Ida-Siber Ida-Siber (vene keeles Восточная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi idaosa.
Vaata Hiireviu ja Ida-Siber
India
Rongi katusel ja külgedel sõitjad Gwaliori-Sheopuri liinil 2018. aastal. (© Yann Forget / Wikimedia Commons / CC-BY-SA) India (hindi keeles Bhārat, inglise keeles India), ametlikult India Vabariik (hindi keeles Bhārat Gaṇarājya, inglise keeles Republic of India), on riik Lõuna-Aasias.
Vaata Hiireviu ja India
Indohiina poolsaar
Indohiina aastal 1886 Indohiina poolsaar ehk Indohiina (varem Indo-Hiina ehk Indo-Hiina poolsaar) on poolsaar Euraasia kaguosas.
Vaata Hiireviu ja Indohiina poolsaar
Jalg
inimese jala võrdlus Jalg on loomade kulgemiselund: jäse, mis kannab looma keha ja aitab tal liikuda.
Vaata Hiireviu ja Jalg
Jäneselised
Jäneselised ehk lagomorfid (Lagomorpha) on loomade selts imetajate klassist.
Vaata Hiireviu ja Jäneselised
Juuli
Juuli ehk heinakuu on Gregoriuse kalendris aasta seitsmes kuu.
Vaata Hiireviu ja Juuli
Kana
Kana ehk kodukana (Gallus gallus domesticus) on faasanlaste sugukonda kuuluv kodulind, kelle eellane on metsik puna-džunglikana ehk bankiva kana.
Vaata Hiireviu ja Kana
Kanaari saared
Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel.
Vaata Hiireviu ja Kanaari saared
Kanalised
Kanalised (Galliformes) on ülemaailmse levikuga jässaka kehaehitusega lindude selts.
Vaata Hiireviu ja Kanalised
Karihiir
Karihiir (Sorex) on putuktoiduliste seltsi karihiirlaste sugukonda kuuluv imetajate perekond.
Vaata Hiireviu ja Karihiir
Karvasjalg-viu
Karvasjalg-viu Karvasjalg-viu ehk taliviu (Buteo lagopus) on haugaslaste sugukonda kuuluv lind.
Vaata Hiireviu ja Karvasjalg-viu
Küünis
Kodukassi sissetõmmatav küünis väljasirutatud asendis Küünis on kõver ja terava otsaga jätke, mis asub paljude loomade sõrmede või varvaste otsas.
Vaata Hiireviu ja Küünis
Kõht
Kõht ehk abdoomen (abdomen, venter) on selgroogsetel keha osa rindkere ja vaagna vahel.
Vaata Hiireviu ja Kõht
Keelikloomad
Keelikloomad (Chordata) on loomade hõimkond, kuhu kuuluvad selgroogsed ning mõned nendega lähedases suguluses olevad selgrootud.
Vaata Hiireviu ja Keelikloomad
Kollane
Kollaste värvitoonide lõik nähtava valguse spektris on märgitud Y-ga Kollane on spektrivärvus nähtava valguse spektri lõigus, mis vastab lainepikkuste vahemikule ~575–585 nanomeetrit ja paikneb rohelise ja oranži vahel.
Vaata Hiireviu ja Kollane
Kurn
Merikajaka kurn Kurn ehk munakurn on korraga hautav munade komplekt.
Vaata Hiireviu ja Kurn
Lääne-Euroopa
raudse eesriideni ulatuv ÜRO liigituse järgne Lääne-Euroopa Lääne-Euroopa on piirkond Euroopa lääneosas.
Vaata Hiireviu ja Lääne-Euroopa
Lääne-Siber
Lääne-Siber Lääne-Siberi maastik Lääne-Siber (vene keeles Западная Сибирь) on piirkond Venemaal, Siberi lääneosa.
Vaata Hiireviu ja Lääne-Siber
Lehtpuud
Arukask (''Betula pendula'') Lehtpuud on heitlehised või igihaljad puittaimed katteseemnetaimede hõimkonnast.
Vaata Hiireviu ja Lehtpuud
Linnud
Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.
Vaata Hiireviu ja Linnud
Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Kõre (''Epidalea calamita'') on Eestis esimese kategooria kaitsealune liik Viigerhüljes (''Phoca hispida'') on teise kaitsekategooria kaitsealune liik Hallpea-rähn, üks kolmanda kategooria kaitsealustest liikidest Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud 3 kategooriasse.
Vaata Hiireviu ja Looduskaitse all olevad liigid Eestis
Loomad
Loomad (Animalia, Metazoa) on riik organismide taksonoomilises klassifikatsioonis.
Vaata Hiireviu ja Loomad
Loomade elu
1969–1971 "Loomade elu" on kõige põhjalikum eesti keeles välja antud zooloogiaalane teatmeteos.
Vaata Hiireviu ja Loomade elu
Madeira
Madeira on saarestik Atlandi ookeanis umbes 600 km kaugusel Aafrikast.
Vaata Hiireviu ja Madeira
Mai
Mai ehk lehekuu on Gregoriuse kalendris aasta viies kuu.
Vaata Hiireviu ja Mai
Mall Hiiemäe
Mall Hiiemäe (neiupõlvenimi Mall Proodel; sündinud 9. jaanuaril 1937 Roostojal) on eesti folklorist, kes on tuntud eeskätt eesti rahvakalendri ja pajatuste uurijana.
Vaata Hiireviu ja Mall Hiiemäe
Marek Vahula
Marek Vahula oma vanima hiireviu pesa all. Neerutimaa, Patermägi, 2013 Marek Vahula (sündinud 17. novembril 1971 Neeruti külas Kadrina vallas), pseudonüümiga Mark Pusta, on eesti bioloog, kirjamees, looduskaitsja, helilooja ja filmitegija.
Vaata Hiireviu ja Marek Vahula
Märts
Märts on Gregoriuse kalendris aasta kolmas kuu.
Vaata Hiireviu ja Märts
Mügri
Mügri ehk tavamügri ehk vesirott (Arvicola amphibius, varem A. terrestris) on hamsterlaste sugukonda kuuluv väike poolvee-eluline näriline, mügri perekonna ainus liik.
Vaata Hiireviu ja Mügri
Metsastepivöönd
Metsastepivöönd on ülemineku loodusvöönd põhjapoolkera parasvöötmes, kus vahelduvad metsa ja rohtla alad.
Vaata Hiireviu ja Metsastepivöönd
Muna
Muna ehitus kanamuna näitel:1. koorkest ehk munakoor2. nahkkest3. sisemembraan 4. rebuväät 5. väline munavalge 6. seesmine munavalge 7. rebukest 8. rebu 9. looteketas ehk blastodisk 10. kollane rebu 11. valge rebu 12. seesmine munavalge 13. rebuväät 14. õhuruum 15.
Vaata Hiireviu ja Muna
Must
Must on valguse ja värvuse puudumine.
Vaata Hiireviu ja Must
Mutt (perekond)
Mutt (Talpa) on putuktoiduliste seltsi mutlaste sugukonda kuuluv perekond.
Vaata Hiireviu ja Mutt (perekond)
Neeruti maastikukaitseala
Neeruti Eesjärv Neeruti maastikukaitseala paikneb Lääne-Virumaal Kadrina vallas.
Vaata Hiireviu ja Neeruti maastikukaitseala
Nokk
thumb Nokk on lindude peas olev elund, mis on moodustunud oluliselt pikenenud näoluudest ja üla- ning alalõualuust, nokka katab sarvkest.
Vaata Hiireviu ja Nokk
Pakistan
Veokid Pakistani maanteel Pakistan on riik Aasias.
Vaata Hiireviu ja Pakistan
Päriskonnalised
Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.
Vaata Hiireviu ja Päriskonnalised
Põhja-Euroopa
Põhja-Euroopa Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa.
Vaata Hiireviu ja Põhja-Euroopa
Pea
Inimese pea anatoomia Porikärbse pea Pea on loomadel kehaosa, mis asub keha eesotsas (või ülaotsas).
Vaata Hiireviu ja Pea
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Hiireviu ja Perekond (bioloogia)
Pesa
Korvikujuline linnupesa ''Anaplectes rubriceps leuconotus'' pesa ehitamas Pesa on looma tehtud rajatis või looduslikult seda pakkuv koht, kus paiknevad loomade munad ja/või mis pakub neile kohta elamiseks ning järglaste üleskasvatamiseks.
Vaata Hiireviu ja Pesa
Populatsioon
Ökosüsteemi tasemed: isend-'''populatsioon'''-kooslus-ökosüsteem-bioom-biosfäär Populatsioon ehk asurkond on kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda ehk areaali.
Vaata Hiireviu ja Populatsioon
Pruun
Pruun on mustjaspunakaskollane värvus.
Vaata Hiireviu ja Pruun
Puu
Leinaremmelgas (''Salix ×sepulcralis'') Rannikusekvoia (''Sequoia sempervirens'') Puu on hästi välja kujunenud varrega (tüvega) puittaim, mis võib saavutada suured mõõtmedEndel Laas.
Vaata Hiireviu ja Puu
Rändlinnud
Rändlinnud on linnud, kes vahetavad elukohta vastavalt aastaajale.
Vaata Hiireviu ja Rändlinnud
Rind
Rind on rindkere eesmine (neljajalgsetel alumine) osa.
Vaata Hiireviu ja Rind
Roheneemesaared
Roheneemesaared (portugali keeles Cabo Verde, kabuverdianu keeles Kabu Verdi; ametlik nimi Cabo Verde Vabariik) on riik ja saarestik Atlandi ookeanis Aafrika mandri läänerannikust umbes 500 kilomeetri kaugusel läänes.
Vaata Hiireviu ja Roheneemesaared
Roomajad
Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast.
Vaata Hiireviu ja Roomajad
Saba
Paabulinnu saba Orava saba Saba on mitmel loomarühmal keha osa, mis jääb pärakust tahapoole; üldjuhul on saba eraldiseisev paindlik jätke keha küljes.
Vaata Hiireviu ja Saba
September
September ehk mihklikuu on Gregoriuse kalendris aasta üheksas kuu.
Vaata Hiireviu ja September
Siht
Siht on eukleidilises ja afiinses geomeetrias sirgete paralleelsust iseloomustav mõiste: kahel sirgel on sama siht, kui nad on paralleelsed.
Vaata Hiireviu ja Siht
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Hiireviu ja Sugukond (bioloogia)
Tiib
Kühmnokk-luik sirutab tiibu Tiib (bioloogia) on loomadel esinev paariline õhus tõstejõudu tekitav liikumiselund, mis on evolutsiooni käigus arenenud loomade lendamist võimaldavaks kulgemisviisiks.
Vaata Hiireviu ja Tiib
Vahemere maad
Vahemere maad Antibesi linnavaade (Prantsusmaa). Tänu soojale kliimale, merele, mägedele ja kultuuripärandile on Vahemere maad populaarne turismipiirkond Porto linnavaade (Portugal). Kuigi linn asub Atlandi ookeani ääres, käib ta Vahemeremaade alla Vaade Pietra di Bismantovale Apenniinides (Itaalia) Vahemere maad (varem Vahemeremaad) on ajalooline piirkond Vahemere ääres.
Vaata Hiireviu ja Vahemere maad
Valge
Valge on akromaatiline värvus.
Vaata Hiireviu ja Valge
Varvas
Inimese varbad Varvas on imetaja, roomaja või linnu maha toetuva jäseme hargnenud ja osaliselt küünisega kaetud (või lõppev) osa.
Vaata Hiireviu ja Varvas
Värvulised
Värvulised (Passeriformes) on kõige liigirikkam lindude selts.
Vaata Hiireviu ja Värvulised
Vikerkest
Vikerkest ehk iiris (ladina keeles iris) on osade loomade (sh inimeste) silmamuna eesosas olev soonkesta õhuke ringikujuline moodustis.
Vaata Hiireviu ja Vikerkest
Viu
Viu (Buteo) on haugaslaste sugukonda kuuluv röövlindude perekond.
Vaata Hiireviu ja Viu
Tuntud ka kui Buteo buteo, Jänesekull, Rotikull, Vihmakull, Vihmaviug.