Sisukord
21 suhted: Alkaanid, Alküülimine, Alkeenid, Alkoholid, Aromaatsus, Bensiin, Dehüdraatimine, Dimeer, Elektrofiilne liitumine, Etanool, Gaas, Isoalkeen, Isobutaan, Katalüsaator, Keemiatööstus, Kopolümeer, Metanool, Nafta, Normaaltingimused, Polümerisatsioon, Väävelhape.
- Alkeenid
Alkaanid
Alkaanid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega.
Vaata Isobuteen ja Alkaanid
Alküülimine
Alküülimine (nimetatakse ka alküleerimine) on keemiline reaktsioon, milles toimub alküülrühma ülekanne ühest molekulist teise.
Vaata Isobuteen ja Alküülimine
Alkeenid
Etüleeni, kõige lihtsama alkeeni, mudel Alkeenid on süsivesinikud, kus süsiniku aatomite vahel on vähemalt üks kaksikside.
Vaata Isobuteen ja Alkeenid
Alkoholid
Alkoholid on ainete klass orgaanilises keemias, mille molekulis on hüdroksüülrühm(ad) (–OH) seotud süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega.
Vaata Isobuteen ja Alkoholid
Aromaatsus
Modernne benseeni kujutis Aromaatsuseks nimetatakse orgaanilises keemias konjugeeritud tsüklis olevate küllastumata sidemete, vabade elektronpaaride või tühjade orbitaalide tugevamat stabiliseerumist, kui seda konjugatsioon üksi võimaldaks.
Vaata Isobuteen ja Aromaatsus
Bensiin
Bensiin purgis Bensiin (Briti inglise keeles petrol, Ameerika inglise keeles gasoline, saksa keeles Benzin) on peamiselt mootorikütusena kasutatav kergete süsivesinike segu (keeb temperatuurivahemikus 30–200 °C), kergesti süttiv, enamasti värvusetu vedelik.
Vaata Isobuteen ja Bensiin
Dehüdraatimine
Dehüdraatimine ehk dehüdratiseerimine ehk dehüdrateerimine ehk veetustamine on vee eraldamine keemilises reaktsioonis.
Vaata Isobuteen ja Dehüdraatimine
Dimeer
Dimeer on keemias kahe identse molekuli (kahe monomeeri molekuli) ühinemisprodukt, tihti on selleks tsükliline ühend.
Vaata Isobuteen ja Dimeer
Elektrofiilne liitumine
Elektrofiilne liitumine ehk elektrofiilne liitumisreaktsioon (nimetatud ka katioonne liitumine ehk AdE reaktsioon) on orgaanilises keemias polaarse või polariseeritava molekuli Eδ+–Zδ– (reagent) liitumine küllastumata ühendi kaksik- või kolmiksidemele (EZ reaktsioonil aromaatsete ühenditega saadakse liitumise asemel elektrofiilse asenduse (SE) produktid).
Vaata Isobuteen ja Elektrofiilne liitumine
Etanool
Etanool ehk etüülalkohol ehk viinapiiritus (ka piiritus) ehk metüülkarbinool (valemiga CH3CH2OH) on tuntuim alkohol.
Vaata Isobuteen ja Etanool
Gaas
Gaasimolekulide liikumine Gaas on aine agregaatolek, milles osakesed (aatomid ja molekulid) liiguvad vabalt, olemata püsivas vastastikmõjus aine teiste osakestega.
Vaata Isobuteen ja Gaas
Isoalkeen
Isoalkeen on triviaalnimetus teatud rühma alkeenide kohta, milles C.
Vaata Isobuteen ja Isoalkeen
Isobutaan
Isobutaan Isobutaan ehk metüülpropaan on alkaan (küllastunud süsivesinik), mille molekulis on neli süsinikuaatomit, nagu ka butaanil, kuid mis erineb butaanist molekulistruktuuri poolest.
Vaata Isobuteen ja Isobutaan
Katalüsaator
Katalüsaator on keemiline aine (nii orgaaniline, kui anorgaaniline), mis muudab reaktsiooni kiirust, seda kiirendades.
Vaata Isobuteen ja Katalüsaator
Keemiatööstus
Keemiatööstusettevõte Rütgers Chemicals Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat selleks, et keemilise ümbertöötamisega muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi, metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks saadusteks ja toodeteks.
Vaata Isobuteen ja Keemiatööstus
Kopolümeer
Kopolümeer ehk heteropolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid.
Vaata Isobuteen ja Kopolümeer
Metanool
Metanool ehk metüülalkohol ehk karbinool (triviaalnimetusega puupiiritus) keemiline ühend valemiga CH3OH.
Vaata Isobuteen ja Metanool
Nafta
Nafta Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu.
Vaata Isobuteen ja Nafta
Normaaltingimused
Normaaltingimused on füüsikas ja keemias kokkuleppelised tingimused temperatuurist ja rõhust sõltuvate suuruste üheseks fikseerimiseks.
Vaata Isobuteen ja Normaaltingimused
Polümerisatsioon
Stüreeni polümerisatsioon Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Täielikus molekulaarvalemis esinevad lisaks polümeersele põhiahelale ka otsmised rühmad.
Vaata Isobuteen ja Polümerisatsioon
Väävelhape
Kips on väävelhappe hüdraaditud sool Väävelhape (valemiga H2SO4) on anorgaaniline hape, tema anhüdriid on vääveltrioksiid.
Vaata Isobuteen ja Väävelhape
Vaata ka
Alkeenid
- 2-metüül-2-buteen
- Alkeenid
- Etüleen
- Hekseen
- Isobuteen
Tuntud ka kui 2-Metüülpropeen, Isobutüleen.