Sisukord
19 suhted: Alamhulk, Andmed, Definitsioon, Hulgateooria, Hulk, Identsus, Järjend, Lisp, Loend (andmestruktuur), N-korteež, Osaliselt järjestatud hulk, Otsekorrutis, Parajasti siis, kui, Programmeerimiskeel, Propositsioon, Rekursioon, Seos (matemaatika), Tõesus, Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika.
Alamhulk
Venni diagramm: ''A'' on ''B'' alamhulk ehk ''B'' on ''A'' ülemhulk Matemaatikas nimetatakse hulka A hulga B alamhulgaks ehk osahulgaks ehk alamsüsteemiks, kui kõik hulga A elemendid on ühtlasi hulga B elemendid.
Vaata Järjestatud paar ja Alamhulk
Andmed
Andmed on üldiselt teatud tüüpi informatsioon (tavakeeles on sõna "andmed" tihti "informatsiooni" sünonüüm), kuid mõiste on eri valdkondades kasutusel erisuguse tähendusväljaga.
Vaata Järjestatud paar ja Andmed
Definitsioon
Definitsioon (ladina sõnast definitio, mis tähendab muuhulgas 'definitsioon, määratlus') on kas mõiste sisu avamine või sõna või sõnaühendi tähenduse täpne selgitamine.
Vaata Järjestatud paar ja Definitsioon
Hulgateooria
Hulgateooria on matemaatika haru, mis uurib hulkade üldisi omadusi, samuti järjestusi ja muid seoseid ning mõningaid muid valdkondi.
Vaata Järjestatud paar ja Hulgateooria
Hulk
Hulga mõiste on üks nüüdisaegse matemaatika põhimõisteid.
Vaata Järjestatud paar ja Hulk
Identsus
Identsus ehk samasus (keskaja ladina keele sõnast identitas, mis on tuletatud ladina sõnast idem 'sama', 'seesama') on filosoofias ja loogikas suhe, milles entiteet on iseendaga ja mitte ühegi teise entiteediga (arvuline identsus ehk numeeriline identsus).
Vaata Järjestatud paar ja Identsus
Järjend
Järjend ehk korteež ehk lõplik jada on kujutus (funktsioon) lõplikust hulgast hulka A. See kujutus seab igale täisarvule 1-st kuni n-ni (n on jada pikkus) üheselt vastavusse hulga A mingi elemendi: arvule 1 seatakse vastavusse element a1, arvule 2 element a2, … ja arvule n element an.
Vaata Järjestatud paar ja Järjend
Lisp
Lisp (ka LISP) on pika ajalooga programmeerimiskeelte perekond.
Vaata Järjestatud paar ja Lisp
Loend (andmestruktuur)
Loend on informaatikas andmestruktuur andmeelementide hoidmiseks järjestatud kujul.
Vaata Järjestatud paar ja Loend (andmestruktuur)
N-korteež
n-korteež ehk järjestatud ennik (inglise keeles n-tuple) on matemaatikas objektide lõplik jada (indekseeritud hulga erijuht).
Vaata Järjestatud paar ja N-korteež
Osaliselt järjestatud hulk
Osaliselt järjestatud hulk ehk järjestatud hulk on hulk P, millel on defineeritud binaarne seos ≤ (osaline järjestus), mis on refleksiivne, transitiivne ja antisümmeetriline, ehk teiste sõnadega, hulga P mis tahes elementide a, b ja c puhul kehtivad tingimused Nii naturaalarvude, täisarvude, ratsionaalarvude ja reaalarvude tavapärane järjestus on osaline järjestus.
Vaata Järjestatud paar ja Osaliselt järjestatud hulk
Otsekorrutis
Otsekorrutis defineeritakse matemaatikas kahe teatud liiki objekti jaoks teatava kolmanda sama liiki objektina.
Vaata Järjestatud paar ja Otsekorrutis
Parajasti siis, kui
"Parajasti siis, kui" ja "siis ja ainult siis, kui" on loomuliku keele väljendid, millega loogikas, matemaatikas, filosoofias ja nende rakendustes väljendatakse loogilist ekvivalentsi.
Vaata Järjestatud paar ja Parajasti siis, kui
Programmeerimiskeel
Programmeerimiskeel on süntaksi- ja semantikareeglite kogum arvutile programmi kirjutamiseks (programmeerimiseks).
Vaata Järjestatud paar ja Programmeerimiskeel
Propositsioon
Propositsioon on lausesisu ehk lause tähendus, see mida uskumuse puhul usutakse, soovi puhul soovitakse, teadmise puhul teatakse jne, ehk teisisõnu propositsioonilise hoiaku sisu.
Vaata Järjestatud paar ja Propositsioon
Rekursioon
Rekursioon on mingi objekti kordamine ennastkopeerival teel.
Vaata Järjestatud paar ja Rekursioon
Seos (matemaatika)
Seos ehk relatsioon ehk suhe on matemaatikas binaarse seose üldistus.
Vaata Järjestatud paar ja Seos (matemaatika)
Tõesus
Tõesus on teatav omadus, mida omistatakse propositsioonidele, väidetele, mõtetele, uskumustele jne ning ka lausetele ja lausungitele.
Vaata Järjestatud paar ja Tõesus
Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika
Valikuaksioomiga Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika ehk valikuaksioomiga Zermelo-Fraenkeli hulgateooria ehk Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika ehk Zermelo-Fraenkeli hulgateooria (tähis ZFC või ZF + C) on üks aksiomaatilise hulgateooria variante, tänapäeval standardne variant.