Logo
Unioonpeedia
Side
Hankige see Google Play
Uus! Lae Unioonpeedia oma Android ™!
Lae alla
Kiiremini kui brauser!
 

Andmed

Index Andmed

Mõistel "andmed" ei ole ühte ühtset määratlust.

38 suhted: Andmeanalüüs, Andmebaas, Andmestruktuur, Andmetüüp, Avaandmed, Avalik haldus, Bait, Bioinformaatika, Bitt, DNA, Eukleides, Fail, Failisüsteem, Fakt, Geoinformaatika, Geoinfosüsteem, Geomeetria, Informaatika, Informatsioon, Infotehnoloogia, Isikuandmed, Küberneetika, Linkandmed, Luciano Floridi, Matemaatika, Märk, Metaandmed, Neologism, Nutistu, Realism (teadus), Riigi infosüsteemi haldussüsteem, Sotsiaalteadused, Statistika, Suurandmed, Tabel, Tabelarvutus, Teadmus, Teadus.

Andmeanalüüs

Andmeanalüüs (ingl data analysis) sisaldab andmete ülevaatamist (inspecting), kustutamist (cleaning), muutmist (transforming) ja modelleerimist eesmärgiga saada soovitud infot, teha selle põhjal järeldusi ja hõlbustada otsustuste tegemist (supporting decision making).

Uus!!: Andmed ja Andmeanalüüs · Näe rohkem »

Andmebaas

Andmebaas on korrastatud infokogum.

Uus!!: Andmed ja Andmebaas · Näe rohkem »

Andmestruktuur

Andmestruktuur on informaatikas andmete talletamise ja organiseerimise viis.

Uus!!: Andmed ja Andmestruktuur · Näe rohkem »

Andmetüüp

Andmetüüp on programmeerimiskeeles teatud tüüpi andmete klassifikatsioon või kategooria.

Uus!!: Andmed ja Andmetüüp · Näe rohkem »

Avaandmed

Avaandmed on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud masinloetaval kujul andmed, millel puuduvad kasutamist ning levitamist takistavad piirangud.

Uus!!: Andmed ja Avaandmed · Näe rohkem »

Avalik haldus

Avalik haldus on täidesaatva riigivõimu tegevus.

Uus!!: Andmed ja Avalik haldus · Näe rohkem »

Bait

Bait (inglise keeles byte 'hammustus, amps') on arvutites kasutatav infoühik, mis sisaldab 8 järjestatud bitti ehk 2 näksi.

Uus!!: Andmed ja Bait · Näe rohkem »

Bioinformaatika

Bioinformaatika on rakendusmatemaatika haru, mis tegeleb molekulaarbioloogia arvutuslike probleemidega.

Uus!!: Andmed ja Bioinformaatika · Näe rohkem »

Bitt

---- Bitt (inglise keeles bit; lühend sõnadest BInary digiT) on informatsiooni põhiühik.

Uus!!: Andmed ja Bitt · Näe rohkem »

DNA

DNA molekuli lõik Desoksüribonukleiinhape ehk DNA (inglise keeles deoxyribonucleic acid; varem kasutati eesti keeles ka lühendit DNH) on enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappe jääkidest koosnev polümeer.

Uus!!: Andmed ja DNA · Näe rohkem »

Eukleides

Eukleides Eukleides (Εὐκλείδης; ka Eukleides Aleksandriast) oli kreeka matemaatik, keda tuntakse ka "geomeetria isana".

Uus!!: Andmed ja Eukleides · Näe rohkem »

Fail

Fail (inglise keeles file) on andmete kogum, mis on salvestatav, loetav, kopeeritav ja kustutatav arvuti välismälust.

Uus!!: Andmed ja Fail · Näe rohkem »

Failisüsteem

Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need oleksid hiljem leitavad ja kättesaadavad.

Uus!!: Andmed ja Failisüsteem · Näe rohkem »

Fakt

Fakt (ladina keele sõnast factum 'tehtud') ehk tõsiasi ehk tõik on tõese väite (või uskumuse) objektiivne vaste.

Uus!!: Andmed ja Fakt · Näe rohkem »

Geoinformaatika

Geoinformaatika on teadusharu, tehnoloogia ja rakendus, mis tegeleb geoinfosüsteemide teadusliku põhjendamise, projekteerimise, loomise ja kasutamisega, geoinformaatika tehnoloogiate väljatöötamise ning praktilistel ja teaduslikel eesmärkidel geoinfosüsteemide rakendamisega.

Uus!!: Andmed ja Geoinformaatika · Näe rohkem »

Geoinfosüsteem

Geoinfosüsteem (lühendatult GIS) ehk kohateabesüsteem on automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks, analüüsiks ja esituseks.

Uus!!: Andmed ja Geoinfosüsteem · Näe rohkem »

Geomeetria

Geomeetria (kaudlaen vanakreeka sõnast γεωμετρία, mille algne tähendus on 'maamõõtmine') on matemaatika haru, mis tegeleb ruumisuhetega.

Uus!!: Andmed ja Geomeetria · Näe rohkem »

Informaatika

Informaatika ehk arvutiteadus (ka arvutiasjandus; inglise computer science, saksa Informatik, prantsuse informatique) on info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist käsitlev teaduse ning tehnika haru.

Uus!!: Andmed ja Informaatika · Näe rohkem »

Informatsioon

Informatsiooni all on algselt mõistetud ja mõistetakse üldkeeles ka praegu inimesele mõeldud andmeid ja teateid.

Uus!!: Andmed ja Informatsioon · Näe rohkem »

Infotehnoloogia

Infotehnoloogia ehk IT (ingl Information Technology) on rakendusteadusharu, mis kasutab arvuteid või arvutisüsteeme, et koguda, salvestada, töödelda ja edastada informatsiooni.

Uus!!: Andmed ja Infotehnoloogia · Näe rohkem »

Isikuandmed

Isikuandmed on mis tahes andmed füüsilise isiku kohta, mis võimaldavad isikut otse või kaudselt tuvastada.

Uus!!: Andmed ja Isikuandmed · Näe rohkem »

Küberneetika

Küberneetika on teadusharu, mis uurib juhtimise, sideteenuste, sidetehnika ja informatsiooni üldisi seaduspärasusi nii tehnilistes, looduslikes kui sotsiaalsetes süsteemides.

Uus!!: Andmed ja Küberneetika · Näe rohkem »

Linkandmed

Veebis olevad avatud linkandmete(hüperviidete) kogumikud ja nendevahelised seosed 2011. aasta septembri seisuga Linkandmed on Internetti lisatud andmed, mis on omavahel seostatud (tavaliselt ühesuunaliste hüperviidetega).

Uus!!: Andmed ja Linkandmed · Näe rohkem »

Luciano Floridi

Luciano Floridi. Luciano Floridi (sündinud 16. novembril 1964) on itaalia filosoof.

Uus!!: Andmed ja Luciano Floridi · Näe rohkem »

Matemaatika

Matemaatika (sõna algallikas on vanakreeka väljend μαθηματική τέχνη (mathēmatikē téchnē; ligikaudne tähendus 'õppimise kunst')) on teadusharu, mis on välja kujunenud geomeetriliste kujundite uurimisest ja arvudega arvutamisel.

Uus!!: Andmed ja Matemaatika · Näe rohkem »

Märk

Märk on diskreetne tähenduse ühik.

Uus!!: Andmed ja Märk · Näe rohkem »

Metaandmed

Metaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta.

Uus!!: Andmed ja Metaandmed · Näe rohkem »

Neologism

Neologism ehk uudiskeelend on suhteliselt hiljuti käibele tulnud või alles soovitatav keelend, samuti tuntud keelendi rakendus täiesti uues tähenduses.

Uus!!: Andmed ja Neologism · Näe rohkem »

Nutistu

Nutistu ehk asjade internet (inglise keeles Internet of things, lühend IoT), ka esemevõrk ja värkvõrk, on Interneti kaudu seotud asjade võrk, kus need kasutaja ja üksteisega informatsiooni jagavad ja vahetavad ning koos teatud ülesandeid täidavad.

Uus!!: Andmed ja Nutistu · Näe rohkem »

Realism (teadus)

Realism teadusfilosoofias on seisukoht, mille kohaselt loodusteaduse ja teiste empiiriliste teaduste teoreetilised objektid või vähemalt osa neist on tõeliselt olemas ning teaduslikud teooriad on tõesed (või tõenäoliselt tõesed või ligilähedaselt tõesed või tõenäoliselt ligilähedaselt tõesed).

Uus!!: Andmed ja Realism (teadus) · Näe rohkem »

Riigi infosüsteemi haldussüsteem

Riigi infosüsteemi haldussüsteemi (lühend RIHA) on riigi infosüsteemi kataloog.

Uus!!: Andmed ja Riigi infosüsteemi haldussüsteem · Näe rohkem »

Sotsiaalteadused

Sotsiaalteadused ehk ühiskonnateadused on kogum akadeemilisi distsipliine, mis uurivad inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte.

Uus!!: Andmed ja Sotsiaalteadused · Näe rohkem »

Statistika

Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist.

Uus!!: Andmed ja Statistika · Näe rohkem »

Suurandmed

Suurandmed (inglise keeles big data) on andmed, mis on sedavõrd suure mahuga või keerulised, et nende töötlemiseks ei piisa tavapärastest vahenditest ja ressurssidest.

Uus!!: Andmed ja Suurandmed · Näe rohkem »

Tabel

Tabeli näidisTabel on andmete esitamise süsteemne viis.

Uus!!: Andmed ja Tabel · Näe rohkem »

Tabelarvutus

LibreOffice 5.0 Calc tabelarvutusprogramm Tabelarvutus on arvutuste tegemine tabelarvutusprogrammiga, mis kuvab ridade ja veergudena paiknevate lahtritega tabeli, mille ühe lahtri sisu muutmine võib põhjustada ühe või enama lahtri ümberarvutuse kasutaja määratletud lahtritevaheliste seoste, nt valemite, põhjal.

Uus!!: Andmed ja Tabelarvutus · Näe rohkem »

Teadmus

Teadmuse erinevad definitsioonid: 1) Teadmus on teadmine millest või millestki, nagu faktid, informatsioon, kirjeldused või osakused, mida omandatakse hariduse ja kogemuste kaudu, tajudes, avastades ja õppides. Teadmus viitab teoreetilisele ja praktilisele teadmisele mingi teema kohta. See võib olla kaudne, nagu praktilised oskused ja kogemused või otsene nagu teoreetiline arusaam mingi teema osas. 2) Teadmus on muutuv segu inimeste isiklikest kogemustest, väärtustest, arusaamadest, mis loob raamistiku uute kogemuste ja informatsiooni hindamiseks ning ühendamiseks. 3) Teadmus on kontekstis olev informatsioon, et toota ja rakendada arusaamist. 4) Teadmus on raamitud kogemuste, väärtuste, kontseptuaalse informatsiooni ja ekspertteadmiste segu, mis pakub raamistikku uute kogemuste ja informatsiooni hindamiseks. 5) Teadmised on jagatud kogemuste, kollektiivteooria ja heuristika kombinatsioon, mis on välja töötatud üksikisiku või kogukonna praktika tulemusel, mis seda võimaldab. Teadmusest ja selle kasutamisest sõltub üha enam organisatsioonide edukus. Tähtis on oskus, kuidas teadmust kasutada ära organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Teadmus on info kontekstis, sõltub ajast ja kohast. Luuakse vastastikuses indiviidide ja organisatsioonide sotsiaalses koostoimes. Teadmuse tunnused on järgnevad: 1) teadmus ei saa „otsa“ ning selle jagamisega see ei kao; 2) suur osa organisatsiooni väärtuslikust teadmusest lõpuks astub uksest välja (lahkub koos töötajaga); 3) teadmis on intellektuaalne vara; 4) teadmuse jagamisel sageli selle väärtus suureneb; teadmust võib lõpmatuseni jagada. Teadmus omandatakse läbi kogemuse. Kogemuse põhjal kujuneb inimesel arusaam, mille kaudu mõista uusi situatsioone (tuttavad mudelid). Kogemustest omandatakse “rusikareeglid” ehk lühiteed uute probleemide lahendusteni, mis sarnanevad varasemate probleemidega. Teadmuse lahutamatu osa väärtused ja uskumused. Teadmus jaguneb nähtavaks ja varjatud teadmuseks. Nähtav teadmus on kergesti väljendatav sõnades ja numbrites, saab kergesti kommunikeerida ja jagada andmebaaside, protseduurireeglite, kirjalike juhendite ning kontaktandmete jms näol (kodeeritud, kirjeldab objekti, objektiivsed, mitte personaliseeritud, know-what ja know-why, oletuslik, universaalne, lihtne jagada). Varjatud teadmus on kognitiivne ja tehniline teadmus. Varjatud teadmus on personaalne ning seda on raske väljendada (kaudne, kirjeldab protsessi, subjektiivne, kirjeldab protsessi, personaliseeritud, kinnitav, konteksti spetsiifiline, raske jagada, know-how ja know-who).Varjatud teadmusel on oluline kognitiivne mõõde. Näiteks, kuidas anda edasi mootorrattaga sõitmise oskust. Eelpool kirjeldatud teadmusvormi (nähtav ja varjatud) vastasmõju on spiraalne ning korduv protsess. Teadmusspiraal on Ikujiro Nonaka pakutud mudel, mis näitab, kuidas varjatud teadmised ja nähtavad teadmised omavahel suhestuvad, et luua teadmisi organisatsioonis, läbi nelja protsessi: 1) sotsialiseerimine (varjatud- varjatud), kombinatsioon (nähtav- nähtav), välistamine või liigendamine (varjatud- nähtav) ja internaliseerimine (nähtav- varjatud). Teadmust/immateriaalseid (inglise keeles intangible) ressursse klassifitseeritakse Alavi ja Leidneri poolt alljärgnevalt: 1) Vaiketeadmus, mis jaguneb omakorda: a) Kognitiivne vaiketeadmus – mõttemudelid (mental models), individuaalsed uskumused seoses põhjus-tagajärg suhetega; b) Tehniline vaiketeadmus – oskusteave, mida rakendatakse teatud spetsiifilistes situatsioonides. 2) Väljendatud teadmus – teadmus, mis on viidud edasiandmist võimaldavasse formaati. 3) Individuaalne – teadmus, mis luuakse ja kasutatakse indiviidi poolt. 4) Sotsiaalne – teadmus, mis luuakse ja kasutatakse grupi poolt. 5) Deklaratiivne – teadmised, kust teadmust hankida (know about). 6) Protseduuriline – teadmised, kuidas teadmust kasutada; oskusteave (know how). 7) Põhjuslik – teadmised, kuidas üks või teine mehhanism töötab (know why). 8) Tingimuslik – teadmised, millal midagi teha (know when). 9) Suguluslik – teadmised, milliseid protseduure tuleb teha või ei tohi teha samaaegselt (know with). 10) Pragmaatiline – kasulik teadmus organisatsiooni jaoks, mis võib hõlmata muuhulgas parimaid praktikaid ja eelnevaid kogemusi. Teadmust võib liigitada ka isiklikuks, jagatud või avalikuks teadmuseks, samuti praktiliseks või teoreetiliseks, esiplaanil või tagaplaanil olevaks teadmuseks, sisemiseks või väliseks, struktureerituks või mitte struktureerituks. Organisatsioonilise intelligentsuse kõrge tase hõlmab samuti võimet omada organisatsioonilist mälu, mis aitab arvesse võtta eelnevalt tehtud vigu, plaanida nõrkuste eemaldamist ning tõsta tulemuslikkust. Lähtuvalt teadmuse eri liikidest on vajalik ettevõttes omada head ülevaadet teadmuse hankimisest, loomisest, talletamisest ja rakendamisest. Teadmusjuhtimine on abiks kriitiliste probleemide lahendamisel nagu organisatsiooniline kohanemine, ellujäämine ja kompetentsus järjest kiiremini muutuvas keskkonnas. Organisatsiooni produktiivsus on järjest enam sõltuv uue teadmuse kasutamisest ja arendamisest. Põhiliselt sisaldab see organisatsioonilisi protsesse, mis otsivad sünergilisi kombinatsioone infotehnoloogia võimaluste ja inimeste loova ja uuendusliku võime vahel. Tuleb arvestada, et organisatsiooniline teadmus ei võrdu organisatsioonis töötavate inimeste teadmuse summaga. Organisatsiooni pärisosaks kujuneb töötajate teadmus juhul, kui see on jagatud, näiteks kinnistatud dokumentides ja failides, organisatsioonilistes rutiinides või tegevuses jne. Teadmusjuhtimise eesmärk organisatsioonis on leida mooduseid, kuidas muuta töötaja personaalset teadmust organisatsiooniliseks teadmuseks. Teadmusjuhtimine tegeleb järgmiste küsimustega: 1) milline teadmus on organisatsiooni põhiressurss?; 2) kuidas arendada ja säilitada teadmust organisatsioonis?; 3) kuidas panna inimesi ideid ja mõtteid jagama? 4) kuidas tagada, et koos töötaja lahkumisega ei kaota organisatsioon oskusi ja teadmust.

Uus!!: Andmed ja Teadmus · Näe rohkem »

Teadus

Teadus on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtusega teadmiste saamisele ja talletamisele, kasutades üldjuhul teaduslikku meetodit — reeglite süsteemi, mis tagab saadavate teadmiste võimalikult suure objektiivsuse ja kontrollitavuse.

Uus!!: Andmed ja Teadus · Näe rohkem »

VäljuvSaabuva
Hei! Oleme Facebookis nüüd! »