Sisukord
41 suhted: Ameerika Ühendriigid, Atlandi ookean, Brasiilia, Epifüüt, Espírito Santo osariik, Hübriid, Hispaania keel, Inglise keel, Juur, Kaheidulehelised, Kaktuselised, Kanada, Katteseemnetaimed, Koolibrilased, Ladina keel, Lehetäilised, Liik (bioloogia), Minas Geraisi osariik, Munasseened, Nelgilaadsed, November, Perekond (bioloogia), Prantsuse keel, Pung, Rio de Janeiro osariik, Saarte Hääl, Saksa keel, São Paulo osariik, Selgrootud, Selts (bioloogia), Sort, Sugukond (bioloogia), Sukulendid, Taimed, Tänupüha, Triibus, Uus-Meremaa, Vars, Viirused, 1818, 1858.
Ameerika Ühendriigid
Ameerika Ühendriigid ehk Ühendriigid (inglise keeles United States of America, lühend USA; varem ka Põhja-Ameerika Ühendriigid) on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas.
Vaata Jõulukaktus ja Ameerika Ühendriigid
Atlandi ookean
Atlandi ookeanit kujutav reljeefikaart Atlandi ookeanit katnud pilvemassid (satelliidifoto aastast 2016) Atlandi ookean on suuruselt teine ookean Vaikse ookeani järel.
Vaata Jõulukaktus ja Atlandi ookean
Brasiilia
Brasiilia on suurim riik Lõuna-Ameerikas.
Vaata Jõulukaktus ja Brasiilia
Epifüüt
''Tillandsia multicaulis'' kasvab puul kinnitunult Epifüüt ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata.
Vaata Jõulukaktus ja Epifüüt
Espírito Santo osariik
Espírito Santo osariik on Brasiilia 1. järgu haldusüksus Kagupiirkonnas.
Vaata Jõulukaktus ja Espírito Santo osariik
Hübriid
Muul on hobusemära ja eeslitäku järglane Nõiapuu hübriid ''Hamamelis x intermedia'' Hübriid (tuleb ld sõnast hybrida 'segavereline'; ka ristand, värd, ristsugutis, bastard) on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane.
Vaata Jõulukaktus ja Hübriid
Hispaania keel
Hispaania keel (español, castellano; ka kastiilia keel), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mis on pärit Kastiilia regioonist Hispaanias ning millel on 2012.
Vaata Jõulukaktus ja Hispaania keel
Inglise keel
Inglise keel (English) on indoeuroopa keelkonda kuuluv läänegermaani keel, mis kujunes välja anglosakside valitsemise ajal Inglismaal.
Vaata Jõulukaktus ja Inglise keel
Juur
Juur (radix) on taime reeglina maasisene elutähtis organ.
Vaata Jõulukaktus ja Juur
Kaheidulehelised
Päriskaheidulehelised (Dicotyledoneae või Magnoliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede suurim klass.
Vaata Jõulukaktus ja Kaheidulehelised
Kaktuselised
Kaktuselised (Cactaceae) on nelgilaadsete seltsi kuuluv taimede sugukond.
Vaata Jõulukaktus ja Kaktuselised
Kanada
Kanada on riik Põhja-Ameerika põhjaosas.
Vaata Jõulukaktus ja Kanada
Katteseemnetaimed
Katteseemnetaimed (Magnoliophyta või Angiospermae) ehk õistaimed (Anthophyta) on suurim fotosünteesivate taimede hõimkond.
Vaata Jõulukaktus ja Katteseemnetaimed
Koolibrilased
Koolibrilased (Trochilidae) on lindude sugukond pikatiivaliste seltsist.
Vaata Jõulukaktus ja Koolibrilased
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Jõulukaktus ja Ladina keel
Lehetäilised
Lehetäilised (Aphidoidea) on putukate rühm (käsitletakse ülemsugukonnana) nokaliste seltsist.
Vaata Jõulukaktus ja Lehetäilised
Liik (bioloogia)
Liik (ladina keeles species, lühend sp. või spec.) on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta.
Vaata Jõulukaktus ja Liik (bioloogia)
Minas Geraisi osariik
Minas Gerais on osariik Brasiilia Kagupiirkonnas.
Vaata Jõulukaktus ja Minas Geraisi osariik
Munasseened
Munasseened (Oomycota) on ebatõelised seened, ega kuulu seente riiki.
Vaata Jõulukaktus ja Munasseened
Nelgilaadsed
Nelgilaadsed (Caryophyllales) on õistaimede selts kaheiduleheliste klassist.
Vaata Jõulukaktus ja Nelgilaadsed
November
November ehk kooljakuu ehk talvekuu ehk hingekuu on Gregoriuse kalendris aasta üheteistkümnes kuu.
Vaata Jõulukaktus ja November
Perekond (bioloogia)
Perekond (ladina keeles genus 'sugu') on bioloogias liigist kõrgemalseisev takson, millesse kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki.
Vaata Jõulukaktus ja Perekond (bioloogia)
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Jõulukaktus ja Prantsuse keel
Pung
Pungade jaotus paiknemise, elutsükli, morfoloogia ja ülesande järgi Pungad on soontaimede varrel paiknevad moodustised, millest sõltuvalt asukohast arenevad vars või varreharud.
Vaata Jõulukaktus ja Pung
Rio de Janeiro osariik
Rio de Janeiro osariik on Brasiilia 1. järgu haldusüksus Kagupiirkonnas.
Vaata Jõulukaktus ja Rio de Janeiro osariik
Saarte Hääl
Saarte Hääl on eesti päevaleht, mis ilmub iseseisva ajalehena 2006.
Vaata Jõulukaktus ja Saarte Hääl
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Vaata Jõulukaktus ja Saksa keel
São Paulo osariik
São Paulo osariik on Brasiilia 1. järgu haldusüksus Kagupiirkonnas.
Vaata Jõulukaktus ja São Paulo osariik
Selgrootud
Invertebrata Selgrootud (Invertebrata, harva eesti keeles ka ehk evertebraadid või invertebraadid) on rühm loomi.
Vaata Jõulukaktus ja Selgrootud
Selts (bioloogia)
Selts (ladina ordo) on bioloogilises taksonoomias klassist väiksem üksus, mis jaguneb sugukondadeks.
Vaata Jõulukaktus ja Selts (bioloogia)
Sort
Sort ehk kultivar (cultivar, lühend cv.) on kõige madalam süstemaatika ühik kultuurtaimedel.
Vaata Jõulukaktus ja Sort
Sugukond (bioloogia)
Sugukond (familia) on bioloogilises taksonoomias lähedasi perekondi ühendav üksus.
Vaata Jõulukaktus ja Sugukond (bioloogia)
Sukulendid
Aaloe säilitab vett oma lehtedes Kaktuse lehed on taandarenenud okasteks Sukulendid ehk lihaktaimed ehk turdtaimed (hilisladina keeles suculentus 'mahlane') on taimed, mille paksudes lehtedes, vartes või juurtes säilitatakse vett.
Vaata Jõulukaktus ja Sukulendid
Taimed
Taimedeks (Plantae) nimetatakse tavakeeles päristuumseid organisme, mis erinevalt heterotroofsetest loomadest ja seentest elavad autotroofselt ning toodavad kasvamiseks ja eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel.
Vaata Jõulukaktus ja Taimed
Tänupüha
Esimene tänupüha (Jean Louis Gerome Ferris) Tänupüha (inglise keeles Thanksgiving) on peamiselt Põhja-Ameerikas tähistatav tähtpäev, esmalt kui viljasaagi pidu.
Vaata Jõulukaktus ja Tänupüha
Triibus
Triibus (tribus) on bioloogilises taksonoomias sugukonna ja perekonna vaheline taksoni järk.
Vaata Jõulukaktus ja Triibus
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Vaata Jõulukaktus ja Uus-Meremaa
Vars
Piprapuu vars Vars (caulis) on taime harunemisvõimeline peamiselt maapealne organ, mis ühendab lehti, õisi ja vilju juurega.
Vaata Jõulukaktus ja Vars
Viirused
Viirused on rakulist ehitust mitteomavad endoparasiidid.
Vaata Jõulukaktus ja Viirused
1818
1818.
Vaata Jõulukaktus ja 1818
1858
1858.
Vaata Jõulukaktus ja 1858
Tuntud ka kui Lülikaktus, Schlumbergera.