Kaasaütlev kääne

Kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on kääne, mis väljendab kaasasolu, vahendit, viisi või seisundit või aega.

Kasuta AI-d

Sisukord

1. 23 suhted: Aeg, Eesti Keele Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Emakeele Sihtasutus, Helle Metslang, Henn Saari, Henno Rajandi, Huno Rätsep, Kaja Tael, Kääne, Kristiina Ross, Mati Erelt, Määrus, Reet Kasik, Seisund, Silvi Vare, Tallinn, Täiend, Tiiu Erelt, Viis, 1979, 1995, 2007.

2. Käänded

Aeg

Füüsikas on aeg defineeritud kui: Aeg on universumi ruumis liikumiste ja füüsilise töö pikkuste ja kauguste juhtumise või mitte juhtumine universaalsel skaalal defineerimine kindlas dimensiooniga ruumi.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Aeg

Eesti Keele Instituut

EKI logo Eesti Keele Instituut (lühend EKI) on Tallinnas asuv põhiliselt eesti keele uurimisega tegelev riiklik teadusasutus, mis asutati 1993.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Eesti Keele Instituut

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Teaduste Akadeemia on Eesti teaduste akadeemia, praegu eelkõige personaalakadeemia, varem paljusid teadusasutusi otseselt juhtinud asutus, mille asutamisaastaks loetakse aastat 1938, mil asutati Eesti Teaduste Akadeemia.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Eesti Teaduste Akadeemia

Emakeele Sihtasutus

Emakeele Sihtasutus (varem Eesti Keele Sihtasutus) (EKSA) on Eesti sihtasutus, mille asutas 1993.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Emakeele Sihtasutus

Helle Metslang

Helle Metslang 2010. aastal Helle Metslang (sündinud 29. juulil 1950 Paides) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Helle Metslang

Henn Saari

Henn Saari (aastani 1935 Henn Speek; 15. veebruar 1924 Narva – 8. september 1999) oli eesti keeleteadlane.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Henn Saari

Henno Rajandi

Henno Rajandi (kuni 14. märtsini 1935 Henno-Joonatan Rosenstrauch; 19. oktoober 1928 Tallinn – 1. märts 1998 Haapsalu) oli eesti keeleteadlane ja tõlkija.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Henno Rajandi

Huno Rätsep

Huno Rätsep kõnet pidamas Rektor Arnold Koop õnnitlemas 60-aastast Huno Rätsepat. Taustal Ants Kallikorm Sõbrad omavahel Sophokleses: Huno Rätsep, Juhan Peegel, Heino Ahven Huno Rätsep (sündinud 28. detsembril 1927 Tartus) on eesti keeleteadlane ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 1981).

Vaata Kaasaütlev kääne ja Huno Rätsep

Kaja Tael

Kaja Tael (2011) Kaja Tael (sündinud 24. juulil 1960 Tallinnas) on Eesti diplomaat ja filoloog.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Kaja Tael

Kääne

Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Kääne

Kristiina Ross

Kristiina Ross (sünninimi Kristiina Kross; sündinud 3. juunil 1955 Tallinnas) on eesti keeleteadlane ja tõlkija.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Kristiina Ross

Mati Erelt

Mati Erelt 2008. aastal Mati Erelt (sündinud 12. märtsil 1941 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Mati Erelt

Määrus

Määrus ehk adverbiaal on lauseliige, mis on.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Määrus

Reet Kasik

Reet Kasik (sündinud 5. mail 1946) on eesti keeleteadlane ja õppejõud.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Reet Kasik

Seisund

Seisund ehk olek (saksa keeles Zustand) on entiteedi ajutiste omaduste komplekt.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Seisund

Silvi Vare

Silvi Vare (sündinud 17. juulil 1939) on eesti keeleteadlane.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Silvi Vare

Tallinn

Kadriorust avanenud vaade Tallinnale ja tema sadamale (1816) Tallinn on Eesti pealinn ja Harju maakonna halduskeskus, mis paikneb Põhja-Eesti rannikul Tallinna lahe ääres.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Tallinn

Täiend

Täiend ehk atribuut on lauseliige, mis laiendab nimisõna.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Täiend

Tiiu Erelt

Tiiu Erelt (1962. aastani Tiiu Kask; sündinud 20. aprillil 1942 Tallinnas) on eesti keeleteadlane.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Tiiu Erelt

Viis

Viis (tähis araabia numbrina 5, Rooma numbrina V) on naturaalarv, mis otseselt eelneb arvule 6 ja otseselt järgneb arvule 4.

Vaata Kaasaütlev kääne ja Viis

1979

1979.

Vaata Kaasaütlev kääne ja 1979

1995

1995.

Vaata Kaasaütlev kääne ja 1995

2007

2007.

Vaata Kaasaütlev kääne ja 2007

Vaata ka

Käänded

• Alalütlev kääne
• Alaleütlev kääne
• Alaltütlev kääne
• Daativ
• Ilmaütlev kääne
• Käänamine
• Kääne
• Kaasaütlev kääne
• Kausatiiv
• Latiiv
• Lokatiiv
• Nimetav kääne
• Olev kääne
• Omastav kääne
• Osastav kääne
• Rajav kääne
• Saav kääne
• Seesütlev kääne
• Seestütlev kääne
• Sihitav kääne
• Sisseütlev kääne
• Viisiütlev kääne
• Vokatiiv

Tuntud ka kui Kaasaütlev, Komitatiiv.

Unioonpeedia on mõiste kaardi või semantiline võrgustik, korraldati nagu entsüklopeedia - sõnastik. See annab lühikese definitsiooni iga mõiste ja selle suhteid.

See on suur-line mõttekaarti mis toimib aluse kontseptsiooni diagrammid. See on tasuta kasutada ja iga artikli või dokumendi saab alla laadida. See on vahend, ressurss või viide õppe-, teadus-, haridus-, teadus- või õppetöö, mida saab kasutada õpetajad, kasvatajad, õpilaste või üliõpilaste; akadeemilise maailma: koolis, alg-, kesk-, keskkooli, keskmine tehniline tase, kolledži, ülikooli bakalaureuse-, magistri- või doktorikraadi; paberid, aruanded, projektid, ideed, dokumentatsiooni, uuringute kokkuvõtted või väitekirja. Siin on mõiste, seletus, kirjeldus, või mõtet iga olulise kohta, mis teil on vaja andmeid, ning loetelu nendega seotud mõisted nagu sõnastik. Saadaval Eesti, Inglise, Hispaania, Portugali, Jaapani, Hiina, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Poola, Hollandi, Vene, Araabia, Hindi, Rootsi, Ukraina, Ungari, Katalaani, Tšehhi, Heebrea, Taani, Soome, Indoneesia, Norra, Rumeenia, Türgi, Vietnamese, Korea, Tai, Kreeka, Bulgaaria, Horvaatia, Slovakkia, Leedu, Filipino, Läti ja Sloveenia Varsti rohkem keeli.

Teave põhineb Vikipeedia artiklitel ja muudel Wikimedia projektidel ning on saadaval Creative Commonsi Attribution-ShareAlike litsentsi alusel.

Unioonpeedia ei ole Wikimedia Foundationi poolt heaks kiidetud ega sellega seotud.

Google Play, Android ja Google Play logo on ettevõtte Google Inc. kaubamärgid.

Privaatsuspoliitika