9 suhted: Ersa keel, Kartveli keeled, Kääne, Latiivne määrus, Mokša keel, Niidumari keel, Soome keel, Uurali algkeel, Uurali keeled.
Ersa keel
Ersa keel (эрзянь кель, erzänj kelj) kuulub soome-ugri keelte volga rühma.
Uus!!: Latiiv ja Ersa keel · Näe rohkem »
Kartveli keeled
Kartveli keeled ehk Lõuna-Kaukaasia keeled on Kaukaasia keelte haru, mida kõneldakse Kaukaasias.
Uus!!: Latiiv ja Kartveli keeled · Näe rohkem »
Kääne
Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna või nimisõnafraasi süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses.
Uus!!: Latiiv ja Kääne · Näe rohkem »
Latiivne määrus
Latiivne määrus on sihti väljendav määrus.
Uus!!: Latiiv ja Latiivne määrus · Näe rohkem »
Mokša keel
Mokša keel (мокшень кяль) on mokšade rahvuskeel.
Uus!!: Latiiv ja Mokša keel · Näe rohkem »
Niidumari keel
Niidumari keel (varem ka idamari keel või tšeremissi keel) on soome-ugri keel, mida kõneldakse Venemaa Föderatsioonis Marimaal.
Uus!!: Latiiv ja Niidumari keel · Näe rohkem »
Soome keel
Soome tähestik Soome keel (soome keeles suomen kieli) on läänemeresoome keelte põhjarühma kuuluv keel, mida kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides.
Uus!!: Latiiv ja Soome keel · Näe rohkem »
Uurali algkeel
Uurali algkeel (ka Uurali aluskeel, alguurali keel) on hüpoteetiline keeleteadlaste rekonstrueeritud algkeel, millest pärinevad kõik Uurali keelkonna keeled.
Uus!!: Latiiv ja Uurali algkeel · Näe rohkem »
Uurali keeled
Uurali keelkond (tumepunane) teiste keelkondade seas Uurali keelte harude ja allharude ning nendega oletatult suguluses oleva jukagiiri keele geograafiline paiknemine. Lilla – jukagiiri keel; kollane – samojeedi keeled; roheline – ugri keeled; sinine – soome-permi keeled Uurali keeled on Põhja-Euraasia kõige keelterohkem keelkond: sellesse kuulub vähemalt 30 keelt.
Uus!!: Latiiv ja Uurali keeled · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
Lat.