19 suhted: Austria keiser, Austria-Ungari, Bosnia, Habsburgid, Horvaadi keel, Itaalia keel, Poola keel, Reaalunioon, Saksa keel, Serbia keel, Sloveeni keel, Tšehhi keel, Transleitaania, Tsisleitaania, Ukraina keel, Ungari keel, Ungari kuningas, 1867, 1918.
Austria keiser
Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Austria keiser · Näe rohkem »
Austria-Ungari
| nimi.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Austria-Ungari · Näe rohkem »
Bosnia
Bosnia on kaardil tähistatud tumedaga ja Hertsegoviina heledaga Bosnia (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna, kirillitsas Босна) on ajalooline piirkond Balkani poolsaarel, Bosnia ja Hertsegoviina põhjapoolne osa, lõunapoolset väiksemat osa kutsutakse Hertsegoviinaks.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Bosnia · Näe rohkem »
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Habsburgid · Näe rohkem »
Horvaadi keel
Horvaadi keel 1000-1100 (Baška tahvel) Horvaadi keel "codex" 1200 Horvaadi keel "Misal" 1368 Horvaadi keel 1380-1400 Horvaadi keel (horvaadi keeles hrvatski jezik) on üks lõunaslaavi keeltest.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Horvaadi keel · Näe rohkem »
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Itaalia keel · Näe rohkem »
Poola keel
Poola keel (polski, język polski) on lääneslaavi keel.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Poola keel · Näe rohkem »
Reaalunioon
Reaalunioon on kahe või enama riigi unioon, mis jagab mõnda riigi institutsiooni vastandina personaalunioonile; kuid nad ei ole nii ühendatud, nagu riigid poliitilises unioonis.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Reaalunioon · Näe rohkem »
Saksa keel
Saksa keel (saksa keeles Deutsch) on indoeuroopa keelkonna germaani rühma kuuluv keel, mida kõneleb emakeelena umbes 90 miljonit inimest peamiselt Kesk-Euroopas.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Saksa keel · Näe rohkem »
Serbia keel
Serbia keel (srpski jezik, српски језик) on üks lõunaslaavi keeltest.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Serbia keel · Näe rohkem »
Sloveeni keel
Sloveeni keel (sloveeni keeles slovenski jezik või ka slovenščina).
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Sloveeni keel · Näe rohkem »
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Tšehhi keel · Näe rohkem »
Transleitaania
Transleitaania (roheline) Austria-Ungaris, mille muud osad olid Tsisleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Austri-Ungari kroonimaad,'''Transleitaania''': 16. Ungari, 17. Horvaatia-Slavoonia Transleitaania oli mitteametlik nimi 1867.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Transleitaania · Näe rohkem »
Tsisleitaania
Tsisleitaania (punane) Austria-Ungaris, muud osad on Transleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Tsisleitaania oli Austria osa nimi Austria-Ungari kaksikmonarhias, mis loodi 1867.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Tsisleitaania · Näe rohkem »
Ukraina keel
Ukraina keele emakeelena rääkijate osakaal piirkonniti (2001). Ukraina keel (ukraina keeles українська мова) on idaslaavi keelte hulka kuuluv keel.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Ukraina keel · Näe rohkem »
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Ungari keel · Näe rohkem »
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja Ungari kuningas · Näe rohkem »
1867
1867.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja 1867 · Näe rohkem »
1918
1918.
Uus!!: Kaiserlich und königlich ja 1918 · Näe rohkem »
Ümbersuunamised siin:
K. & k., K. u. k., K. und k., Kakanien, Keiserlik ja kuninglik, Keiserlik-kuninglik.