Sisukord
32 suhted: Aadria meri, Austria-Ungari, Austria-Ungari kompromiss, Bosnia ja Hertsegoviina, Buda (Budapest), Budapest, Dalmaatsia kuningriik, Franz Joseph I, Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik, Gyula Andrássy, Horvaatia, Horvaatia-Slavoonia kuningriik, István Püha krooni maad, Karl I (Austria-Ungari), Karpaadid, Ladina keel, Leitha, Miklós Horthy, Rijeka, Saksa-Rooma riik, Slovakkia, Transilvaania vürstkond, Tsisleitaania, Ungari kuningas, Ungari kuningriik, Ungari Püha kroon, Zagreb, 1867, 1916, 1918, 1920, 1944.
Aadria meri
Vahemeri Aadria meri on Vahemere osa.
Vaata Transleitaania ja Aadria meri
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Transleitaania ja Austria-Ungari
Austria-Ungari kompromiss
Austria-Ungari vapp (alates 1915. aastast) Austria-Ungari kompromiss (saksa keeles Ausgleich, ungari keeles Kiegyezés) oli 1867.
Vaata Transleitaania ja Austria-Ungari kompromiss
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Vaata Transleitaania ja Bosnia ja Hertsegoviina
Buda (Budapest)
Teist maailmasõda 1950. aastatel Buda on Ungari pealinna Budapesti ajalooline kants Doonau jõe paremkaldal Ungari keskmäestikus.
Vaata Transleitaania ja Buda (Budapest)
Budapest
Budapest on Ungari pealinn.
Vaata Transleitaania ja Budapest
Dalmaatsia kuningriik
Dalmaatsia kuningriik (serbia-horvaadi Kraljevina Dalmacija, saksa Königreich Dalmatien, itaalia Regno di Dalmazia) oli kuningriik Austria keisririigis (1815–1918).
Vaata Transleitaania ja Dalmaatsia kuningriik
Franz Joseph I
Franz Joseph I (18. august 1830 Schönbrunni loss – 21. november 1916 samas) oli Austria keisririigi keiser alates 2. detsembrist 1848 ja Austria-Ungari keiser alates 1867.
Vaata Transleitaania ja Franz Joseph I
Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik
Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik oli kroonimaa Habsburgide monarhia (1867. aastast Austria-Ungari) idaosas pealinnaga Lvivis.
Vaata Transleitaania ja Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik
Gyula Andrássy
Krahv Gyula Andrássy kunstnik Gyula Benczúri maalitud 1884. aasta portreel Gyula Andrássy monument, taustal Ungari parlamendihoone; postkaart aastast 1908 Krahv Gyula Andrássy (saksapäraselt ka Julius Andrássy von Csikszentkirály und Krasznahorka; 8. märts 1823 Košice nüüdses Slovakkias – 18.
Vaata Transleitaania ja Gyula Andrássy
Horvaatia
Horvaatia (horvaadi keeles Hrvatska) on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas.
Vaata Transleitaania ja Horvaatia
Horvaatia-Slavoonia kuningriik
Horvaatia-Slavoonia kuningriik (horvaadi: Kraljevina Hrvatska i Slavonija; ungari: Horvát-Szlavón Királyság; saksa: Königreich Kroatien und Slawonien) oli nominaalselt autonoomne kuningriik Austria-Ungari keisririigis, mis loodi aastal 1868 pärast Horvaatia-Ungari kompromissi Horvaatia ja Slavoonia kuningriikide ühendamisega.
Vaata Transleitaania ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik
István Püha krooni maad
Komitaatide kaart István Püha krooni maades (Ungari ja Horvaatia-Slavoonia) ''István Püha krooni maad'' Ungari kuningriik (16) ja Horvaatia-Slavoonia kuningriik (17) Ajaloolist mõistet István Püha krooni maad kasutati rühma territooriumite tähistamiseks, mis olid seotud Ungari kuningriigiga Austria-Ungaris.
Vaata Transleitaania ja István Püha krooni maad
Karl I (Austria-Ungari)
Karl I (17. august 1887 Persenbeugi loss, Persenbeug-Gottsdorf, Alam-Austria, Austria-Ungari – 1. aprill 1922 Funchal, Madeira, Portugal) oli viimane Austria keiser ja Ungari kuningas (Károly IV) aastail 1916–1918.
Vaata Transleitaania ja Karl I (Austria-Ungari)
Karpaadid
Karpaadid Rohelisega on märgitud Lääne-Karpaadid, oranžiga Ida-Karpaadid, lillaga Transilvaania platoo, punasega Lääne-Transilvaania mäed ja sinisega Transilvaania Alpid Karpaadid on mäed Euroopas.
Vaata Transleitaania ja Karpaadid
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Transleitaania ja Ladina keel
Leitha
Leitha (saksa:; ungari: Lajta või Lajtha, varem Sár(-víz); tšehhi ja slovaki: Litava) on jõgi Austrias ja Ungaris, Doonau parempoolne lisajõgi.
Vaata Transleitaania ja Leitha
Miklós Horthy
Miklós Horthy Vitéz Miklós Horthy de Nagybánya, (18. juuni 1868 Kenderes – 9. veebruar 1957 Estoril) oli Ungari riigihoidja 1. märtsist 1920 kuni 15. oktoobrini 1944.
Vaata Transleitaania ja Miklós Horthy
Rijeka
Rijeka (horvaadi rijeka ja itaalia fiume 'jõgi') on sadamalinn Horvaatia loodeosas Aadria mere rannikul, Primorje-Gora maakonna halduskeskus.
Vaata Transleitaania ja Rijeka
Saksa-Rooma riik
Saksa-Rooma riik ehk Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik (ka Rooma keisririik, saksa keeles Heiliges Römisches Reich Deutscher Nation, ladina keeles Sacrum Romanum Imperium Nationis Germanicae; riigi algusaegade kohta on kasutatud ka nime Püha Rooma riik, kuid seda hakati kasutama alles 13.
Vaata Transleitaania ja Saksa-Rooma riik
Slovakkia
Slovakkia on merepiirita riik Euroopas.
Vaata Transleitaania ja Slovakkia
Transilvaania vürstkond
Transilvaania vürstkond võib olla.
Vaata Transleitaania ja Transilvaania vürstkond
Tsisleitaania
Tsisleitaania (punane) Austria-Ungaris, muud osad on Transleitaania (helehall) ning Bosnia ja Hertsegoviina (tumehall) Tsisleitaania oli Austria osa nimi Austria-Ungari kaksikmonarhias, mis loodi 1867.
Vaata Transleitaania ja Tsisleitaania
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Vaata Transleitaania ja Ungari kuningas
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Transleitaania ja Ungari kuningriik
Ungari Püha kroon
Püha kroon Püha krooni tagakülg Ungari vapp Püha krooniga selle kohal Ungari Püha kroon (ungari keeles Szent Korona), tuntud ka kui István Püha kroon on kroonimiskroon, mida kasutati Ungari kuningriigis enamiku aja selle olemasolust; kuningaid krooniti sellega 12.
Vaata Transleitaania ja Ungari Püha kroon
Zagreb
Zagreb on Horvaatia pealinn ja riigi suurim linn.
Vaata Transleitaania ja Zagreb
1867
1867.
Vaata Transleitaania ja 1867
1916
1916.
Vaata Transleitaania ja 1916
1918
1918.
Vaata Transleitaania ja 1918
1920
1920.
Vaata Transleitaania ja 1920
1944
1944.
Vaata Transleitaania ja 1944