Sisukord
151 suhted: Albrecht Karu orden, Alfred Candidus Ferdinand zu Windisch-Graetz, Anarhism, Austria, Austria keiser, Austria keiser ja Ungari kuningas, Austria keisririik, Austria-Preisi sõda, Austria-Ungari, Baieri, Bürokraatia, Berliin, Bosnia ja Hertsegoviina, Budapest, Elisabeth (Austria-Ungari), Enesetapp, Epilepsia, Esimene maailmasõda, Euroopa, Ferdinand I (Austria), Franz Ferdinand, Franz II, Franz Josef I, Franz Josefi liustik, Franz Josephi maa, Franz Karl, Friedrich III (Saksa-Rooma keiser), Galiitsia, Gisela (Franz Joseph I tütar), Gloriette (Schönbrunni lossipark), Habsburgid, Habsburgid-Lotringid, Inglismaa, Itaalia, Itaalia keel, Itaalia teine iseseisvussõda, Josef Radetzky, Joseph II, Josip Jelačić, Juudid, Kantsler, Karl Habsburg-Lothringen, Karl I (Austria-Ungari), Karl Ludwig, Katoliiklus, Keskriigid, Klemens Wenzel Lothar von Metternich, Koloonia, Kopsupõletik, Kreeka keel, ... Laienda indeks (101 rohkem) »
- Habsburgid-Lotringid
Albrecht Karu orden
Albrecht Karu orden, õigemini Albrecht Karu Kojaorden (saksa keeles Hausorden Albrechts des Bären) on 1836.
Vaata Franz Joseph I ja Albrecht Karu orden
Alfred Candidus Ferdinand zu Windisch-Graetz
Feldmarssal Windischgrätz aastal 1852 Vürst Alfred Candidus Ferdinand zu Windisch-Graetz (ka Windisch-Grätz või Windischgrätz; 11. mai 1787 Brüssel – 21. mai 1862 Viin) oli Austria sõjaväelane, feldmarssal (1848) ja riigivürst.
Vaata Franz Joseph I ja Alfred Candidus Ferdinand zu Windisch-Graetz
Anarhism
Chicago anarhistid. Walter Crane'i gravüür, mis kujutab Haymarketi ülestõusu 4. mai 1886 ohvreid Anarhiamärk Anarhism (kreeka keeles αναρχία, valitsuse või juhi puudumine; ajalooliselt: periood Ateena linnriigis, kui arhonte ei suudetud valida) on sotsiaal-filosoofiline õpetus anarhiast.
Vaata Franz Joseph I ja Anarhism
Austria
Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon.
Vaata Franz Joseph I ja Austria
Austria keiser
Austria keisri tiitli võttis viimane Saksa-Rooma keiser Franz II endale 1804.
Vaata Franz Joseph I ja Austria keiser
Austria keiser ja Ungari kuningas
Austria keisri ja Ungari kuninga vapid koos kujutatuna, keskel Habsburgi-Lotringi dünastia vapp (1915). Austria-Ungari keiser on tinglik nimetus Habsburgist Austria keisri ja Ungari kuninga kohta ühes isikus aastatel 1867–1918.
Vaata Franz Joseph I ja Austria keiser ja Ungari kuningas
Austria keisririik
Austria monarhia etnograafiline kaart 1855. aastal Austria keisririik (saksa keeles Kaiserthum Österreich) oli riik, mille tuumik oli tänapäeva Austria ja mis ametlikult kestis 1804–1867.
Vaata Franz Joseph I ja Austria keisririik
Austria-Preisi sõda
Austria-Preisi sõda (Saksamaal tuntud ka kui Saksa sõda, Seitsme nädala sõda, Ühinemissõda, Saksa-Saksa sõda, Saksamaa kodusõda või Vennatapusõda) oli aastal 1866 peetud sõda Austria keisririigi juhitud Saksa Liidu ja selle Saksa liitlaste ühelt poolt ning Preisimaa kuningriigi ja selle Saksa liitlaste ning Itaalia kuningriigi teiselt poolt vahel, mille tulemuseks oli Preisimaa domineerimine Saksa riikide üle.
Vaata Franz Joseph I ja Austria-Preisi sõda
Austria-Ungari
| nimi.
Vaata Franz Joseph I ja Austria-Ungari
Baieri
Liidumaa lipp (triipudega variant) Baieri (saksa keeles Bayern, baieri keeles Baiern või Boarn) on Saksamaa liidumaa, mille pindala on 70 548 km².
Vaata Franz Joseph I ja Baieri
Bürokraatia
Bürokraatiaks nimetatakse teatud administratiivse korrastatuse mudelit, mis on ellu kutsutud õiguspäraste otsuste ühetaoliseks elluviimiseks ja kehtestamiseks.
Vaata Franz Joseph I ja Bürokraatia
Berliin
Berliin (saksa keeles Berlin) on Saksamaa pealinn.
Vaata Franz Joseph I ja Berliin
Bosnia ja Hertsegoviina
Bosnia ja Hertsegoviina (bosnia, horvaadi ja serbia keeles Bosna i Hercegovina, kirillitsas Босна и Херцеговина) on riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaarel.
Vaata Franz Joseph I ja Bosnia ja Hertsegoviina
Budapest
Budapest on Ungari pealinn.
Vaata Franz Joseph I ja Budapest
Elisabeth (Austria-Ungari)
Elisabeth (24. detsember 1837 München – 10. september 1898 Genf) oli Austria keisrinna ja Ungari kuninganna, keiser Franz Joseph I abikaasa.
Vaata Franz Joseph I ja Elisabeth (Austria-Ungari)
Enesetapp
Enesetappude statistika Euroopas. Toodud on riigid, kus enesetappude suhtarv on kõige suurem Enesetapp ehk suitsiid ehk vabasurm on surmajuhtum, mille on tahtlikult otseselt või kaudselt põhjustanud ohver ise.
Vaata Franz Joseph I ja Enesetapp
Epilepsia
Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood.
Vaata Franz Joseph I ja Epilepsia
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõda (I maailmasõda; tuntud ka kui Suur ilmasõda, Sõda kõigi sõdade lõpetamiseks ja I saksa sõda) oli Euroopas puhkenud maailmasõda, mis kestis 1914.
Vaata Franz Joseph I ja Esimene maailmasõda
Euroopa
Loodusgeograafiline Euroopa Euroopa poliitiline piiritlus Euroopa on maailmajagu ja looduslik-kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa koos ümbritsevate saartega.
Vaata Franz Joseph I ja Euroopa
Ferdinand I (Austria)
Austria keiser Ferdinand I Ferdinand I (Ferdinand Karl Leopold Joseph Franz Marchlin; 19. aprill 1793 Viin – 29. juuni 1875 Praha) oli 1835–1848 Austria keiser.
Vaata Franz Joseph I ja Ferdinand I (Austria)
Franz Ferdinand
Franz Ferdinand (18. detsember 1863 Graz – 28. juuni 1914 Sarajevo) oli Austria-Este ertshertsog ja Austria-Ungari troonipärija alates 1896 kuni surmani.
Vaata Franz Joseph I ja Franz Ferdinand
Franz II
Franz II (sündinud Franz Joseph Karl; Austria keisrina Franz I; 12. veebruar 1768 Firenze – 2. märts 1835 Viin) oli Habsburgide-Lotringite dünastiast viimane Saksa-Rooma keiser 1792–1806; kuulutas 1804 end esimeseks Austria keisriks Franz I nime all, kellena valitses surmani.
Vaata Franz Joseph I ja Franz II
Franz Josef I
Franz Joseph I ehk Franz Josef I (1726–1781) oli Liechtensteini vürst 1772–1781.
Vaata Franz Joseph I ja Franz Josef I
Franz Josefi liustik
Franz Josefi liustik aastal 2001 Franz Josefi liustik aastal 2011 Vaade Franz Josefi liustiku servalt alla orgu Franz Josefi liustik (inglise keeles Franz Josef Glacier, maoori keeles Ka Roimata o Hinehukatere) on oruliustik Westland Tai Poutini rahvuspargis Uus-Meremaa Lõunasaare läänerannikul.
Vaata Franz Joseph I ja Franz Josefi liustik
Franz Josephi maa
Franz Josephi maa Franz Josephi maa on saarestik Põhja-Jäämeres.
Vaata Franz Joseph I ja Franz Josephi maa
Franz Karl
Ertshertsog Franz Karl Joseph (17. detsember 1802 – 8. märts 1878) oli viimase Saksa-Rooma ja esimese Austria keisri Franz II/I ja Napoli ning Sitsiilia printsessi Maria Teresa poeg.
Vaata Franz Joseph I ja Franz Karl
Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Friedrich III Friedrich III (21. september 1415 Innsbruck – 19. august 1493 Linz) oli Habsburgide soost Saksa-Rooma keiser 1452–1493.
Vaata Franz Joseph I ja Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)
Galiitsia
Galiitsia (ukraina keeles Галичина (Galõtšõna), poola keeles Galicja ehk Halicz, saksa keeles Galizien) on ajalooline piirkond Ida-Euroopas, mis jaotub praegu Poola ja Ukraina vahel.
Vaata Franz Joseph I ja Galiitsia
Gisela (Franz Joseph I tütar)
Gisela Louise Marie Gisela Louise Marie (12. juuli 1856 – 27. juuli 1932) ertshertsoginna, Austria-Ungari keisri Franz Joseph I ja tema abikaasa keisrinna Elisabethi 2.
Vaata Franz Joseph I ja Gisela (Franz Joseph I tütar)
Gloriette (Schönbrunni lossipark)
„Neptunuse purskkaev ja Gloriette“, koloreeritud terasegravüür, 1870 Kohviku interjöör Gloriette taastatud idatiib Gloriette on suurim ja tuntuim gloriette, mis valmis 1775.
Vaata Franz Joseph I ja Gloriette (Schönbrunni lossipark)
Habsburgid
Maximilian II vapp Habsburgide monarhia lipp Habsburgid olid tänapäeva Šveitsi (toonase Švaabimaa) alalt pärinevad saksa valitsejasuguvõsa liikmed.
Vaata Franz Joseph I ja Habsburgid
Habsburgid-Lotringid
Habsburgid-Lotringid olid Habsburgide valitsejasoo haru, mille esindajad olid 1745–1806 Saksa-Rooma keisrid, 1804–1918 Austria keisrid, 1780–1918 Ungari ja Böömimaa kuningad ning 1737–1859 Toscana suurhertsogid.
Vaata Franz Joseph I ja Habsburgid-Lotringid
Inglismaa
Inglismaa on Suurbritannia ajalooline osa.
Vaata Franz Joseph I ja Inglismaa
Itaalia
Itaalia hümn mereväeorkestri esituses 2006. aastal Itaalia (ametlik nimi Itaalia Vabariik, itaalia keeles Repubblica Italiana) on riik Euroopas.
Vaata Franz Joseph I ja Itaalia
Itaalia keel
Itaalia keel on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 61,5 miljonit inimest Itaalias, Šveitsis, kohati Aafrikas ja mujal.
Vaata Franz Joseph I ja Itaalia keel
Itaalia teine iseseisvussõda
"Napoleon III Solferino lahingus", Jean-Louis-Ernest_Meissonier' maal (1863). Itaalia teine iseseisvussõda (ka Prantsuse-Austria sõda, Austria-Sardiinia sõda, Austria-Piemonte sõda; Prantsusmaal tuntud Itaalia kampaania nime all – Campagne d'Italie) oli Prantsuse keisririigi ja Piemonte-Sardiinia kuningriigi sõda Austria keisririigi vastu 29.
Vaata Franz Joseph I ja Itaalia teine iseseisvussõda
Josef Radetzky
Feldmarssal Josef Radetzky von RadetzKrahv Johann Josef Wenzel Radetzky von Radetz (tšehhi Jan Josef Václav hrabě Radecký z Radče; 2. november 1766 Třebenice (Trebnitz), Böömimaa – 5. jaanuar 1858 Milano) oli Austria sõjaväelane ja feldmarssal.
Vaata Franz Joseph I ja Josef Radetzky
Joseph II
Joseph II. Anton von Maron Joseph II (13. märts 1741 Schönbrunni loss, Viin – 20. veebruar 1790, Viin) oli esimene Habsburgi-Lotringi soost Saksa-Rooma keiser ja Austria ertshertsog.
Vaata Franz Joseph I ja Joseph II
Josip Jelačić
Josip Jelačić (ka Jellačić; 16. oktoober 1801 Novi Sad – 19. mai 1859 Zagreb) oli horvaadist Austria sõjaväelane ja riigitegelane, kes on tuntud 1848. aasta revolutsiooni ühe peamise mahasurujana.
Vaata Franz Joseph I ja Josip Jelačić
Juudid
Juutide diasporaa (2010. aastate lõpus) Albert Einstein, Maimonides, Golda Meir, Emma Lazarus Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda.
Vaata Franz Joseph I ja Juudid
Kantsler
Kantsler on paljudes riikides erinevate ametnike (sh riigiametnike) nimetus.
Vaata Franz Joseph I ja Kantsler
Karl Habsburg-Lothringen
Karl Habsburg-Lothringen (2022) Karl Habsburg-Lothringen (täisnimi: Karl Thomas Robert Maria Franziskus Georg Bahnam von Habsburg-Lothringen, väljaspool Austriat kasutatakse ka nimekuju Karl von Habsburg; sündinud 11. jaanuaril 1961 Starnbergis Baierimaal) on praegune Habsburgide-Lotringite suguvõsa pea.
Vaata Franz Joseph I ja Karl Habsburg-Lothringen
Karl I (Austria-Ungari)
Karl I (17. august 1887 Persenbeugi loss, Persenbeug-Gottsdorf, Alam-Austria, Austria-Ungari – 1. aprill 1922 Funchal, Madeira, Portugal) oli viimane Austria keiser ja Ungari kuningas (Károly IV) aastail 1916–1918.
Vaata Franz Joseph I ja Karl I (Austria-Ungari)
Karl Ludwig
Karl Ludwig (30. juuli 1833 Schönbrunni loss – 19. mai 1896 sealsamas) oli Habsburgide ertshertsog, Austria keisri Franz Joseph I ja Mehhiko keisri Maximiliano noorem vend.
Vaata Franz Joseph I ja Karl Ludwig
Katoliiklus
Katoliiklus (kreeka sõnast καθολικός (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk katolitsism on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust.
Vaata Franz Joseph I ja Katoliiklus
Keskriigid
Ferdinand I. Keskriigid ehk Nelikliit (saksa keeles Mittelmächte, ungari keeles Központi hatalmak, bulgaaria keeles Централни сили, türgi keeles İttifak Devletleri) oli Esimese maailmasõja aegne sõjaline liit.
Vaata Franz Joseph I ja Keskriigid
Klemens Wenzel Lothar von Metternich
Klemens Wenzel Lothar Nepomuk, Metternich-Winneburg-Beilsteini vürst (tuntud ka kantsler Metternichi või vürst Metternichina; 15. mai 1773 Koblenz – 11. juuni 1859 Viin) oli Austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler (1821–1848).
Vaata Franz Joseph I ja Klemens Wenzel Lothar von Metternich
Koloonia
lc.
Vaata Franz Joseph I ja Koloonia
Kopsupõletik
Kopsupõletik ehk pneumoonia (ladina pneumonia) on osadel suletud vereringega loomadel (sh inimestel) tekkiv kopsukoe põletik.
Vaata Franz Joseph I ja Kopsupõletik
Kreeka keel
Uuskreeka keele murded Kreeka keel on üks indoeuroopa keeli.
Vaata Franz Joseph I ja Kreeka keel
Krimmi sõda
Krimmi sõda (Venemaal ka Idasõda ehk Восточная война, türgi keeles Kırım Savaşı) ehk Kümnes Vene-Türgi sõda oli oktoobrist 1853 kuni märtsini 1856 kestnud sõda, mille Venemaa keisririik kaotas Prantsusmaa, Suurbritannia, Osmanite riigi ja Piemonte-Sardiinia liidule.
Vaata Franz Joseph I ja Krimmi sõda
Ladina keel
Ladinakeelne piibel aastast 1407 Ladina keel (lingua Latina) on indoeuroopa keelkonna itali rühma kuuluv keel, mida algselt kõnelesid latiinid Latiumi maakonnas, mille keskus oli Rooma.
Vaata Franz Joseph I ja Ladina keel
Ludwig Viktor
Ertshertsog Ludwig Viktor Joseph Anton von Österreich (15. mai 1842 Viin – 18. jaanuar 1919 Wals-Siezenheim) oli Austria keisri ja Ungari kuninga Franz Joseph I, Mehhiko keisri Maximiliano, ertshertsogi Karl Ludwigi ja lapseeas surnud ertshertsoginna Maria Anna noorem vend.
Vaata Franz Joseph I ja Ludwig Viktor
Maximilian I Joseph
Maximilian I Joseph (Maximilian Maria Michael Johann Baptist Franz de Paula Joseph Kaspar Ignatius Nepomuk; 27. mai 1756 – 13. oktoober 1825) oli Baieri esimene kuningas 1806–1825.
Vaata Franz Joseph I ja Maximilian I Joseph
Maximiliano (Mehhiko keiser)
Maximiliano (hispaania Fernando Maximiliano José María de Habsburgo-Lorena; saksa Ferdinand Maximilian Joseph von Habsburg; 6. juuli 1832 Schönbrunni loss, Viin – 19. juuni 1867 Cerro de las Campanas, Santiago de Querétaro, Mehhiko) oli Mehhiko keiser aastatel 1864–1867.
Vaata Franz Joseph I ja Maximiliano (Mehhiko keiser)
Mayerling
Jahimaja ja Karmeliitide kirik Mayerlingis Mayerling on 200 elanikuga küla Austrias Alam-Austria liidumaal, kuulub Allandi linna haldusalasse.
Vaata Franz Joseph I ja Mayerling
München
München on linn Saksamaal, Baieri liidumaa pealinn.
Vaata Franz Joseph I ja München
Mehhiko
Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas.
Vaata Franz Joseph I ja Mehhiko
Morganaatiline abielu
Morganaatiline (keskladina keeles morganatica.
Vaata Franz Joseph I ja Morganaatiline abielu
New York
Rahvusvahelisest kosmosejaamast avanenud vaade tuledesäras öisele New Yorgile (35. ekspeditsioon 2013. aasta varakevadel) metroorongidest 2022. aastal New York on Ameerika Ühendriikide suurim linn ja New Yorgi suurlinnapiirkonna keskus.
Vaata Franz Joseph I ja New York
Nikolai I
thumb Nikolai I (vene keeles Николай I ja Николай Павлович Романов; 6. juuli (vkj 25. juuni) 1796 Gattšina palee – 2. märts (18. veebruar) 1855) oli Venemaa keiser 1825–1855, Holstein-Gottorp-Romanovite dünastiast.
Vaata Franz Joseph I ja Nikolai I
Olomouc
Olomouc (saksa Olmütz) on linn Tšehhis, Olomouci maakonna keskus.
Vaata Franz Joseph I ja Olomouc
Otto von Bismarck
Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 – 30. juuli 1898) oli Preisimaa ja Saksa poliitik, esimene Saksamaa riigikantsler.
Vaata Franz Joseph I ja Otto von Bismarck
Otto von Habsburg
Otto von Habsburg (ametlik nimi Austrias alates aastast 1918 Otto Habsburg-Lothringen, kuid seda nime ei kasutanud ta ise kunagi; 20. november 1912 Wartholzi villa, Reichenau an der Rax, Alam-Austria, Austria-Ungari – 4. juuli 2011 Pöcking, Baieri, Saksamaa) oli Austria-Ungari viimane kroonprints, Euroopa Liidu poliitik, kirjanik ja ajakirjanik.
Vaata Franz Joseph I ja Otto von Habsburg
Palavik
Palaviku mõõtmiseks kasutatakse kehatermomeetrit Oskar Kallise pastellmaal "Palavik" (1917) Palavikuks ehk püreksiaks nimetatakse normaalsest kõrgemat kehatemperatuuri.
Vaata Franz Joseph I ja Palavik
Põhja-Jäämeri
Põhja-Jäämeri Norra. Põhja-Jäämeri ehk Jäämeri ehk Arktika ookean on väikseim ookean Maal.
Vaata Franz Joseph I ja Põhja-Jäämeri
Pest
Budat ja Pesti ühendav Széchenyi kettsild Pest on Ungari pealinna Budapesti idapoolne peamiselt lame osa, mis moodustab linna pindalast ligikaudu kaks kolmandikku.
Vaata Franz Joseph I ja Pest
Piemonte
Piemonte on maakond Loode-Itaalias.
Vaata Franz Joseph I ja Piemonte
Poolakad
Poolakate diasporaa Poolakad (endanimetus Polacy) on lääneslaavi rahvas Euroopas.
Vaata Franz Joseph I ja Poolakad
Praha
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn.
Vaata Franz Joseph I ja Praha
Prantsuse keel
Prantsuse keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani keelte rühma.
Vaata Franz Joseph I ja Prantsuse keel
Prantsusmaa
Prantsuse Vabariik (prantsuse keeles République française) ehk Prantsusmaa (prantsuse keeles keeles France) on unitaarriik Lääne-Euroopas.
Vaata Franz Joseph I ja Prantsusmaa
Rudolf (Austria-Ungari)
Ertshertsog Rudolf (21. august 1858 Laxenburg – 30. jaanuar 1889 Mayerling) oli Austria kroonprints sünnist ja Austria-Ungari kroonprints 1867.
Vaata Franz Joseph I ja Rudolf (Austria-Ungari)
Saksa Liit
Saksa Liit (1815–1866) Saksa Liit (saksa keeles Deutscher Bund) oli Kesk-Euroopa riikide liit, mis loodi 1815.
Vaata Franz Joseph I ja Saksa Liit
Saksamaa
Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas.
Vaata Franz Joseph I ja Saksamaa
Schönbrunni loss
Schönbrunni loss (saksa Schloss Schönbrunn) asub Austrias Viinis.
Vaata Franz Joseph I ja Schönbrunni loss
Solferino lahing
Napoleon III Solferino lahingus. Jean-Louis-Ernest Meissonieri õlimaal lõuendil 1863. aastast. Carlo Bossoli 1859. aastast pärinev litograafia Solferino lahingu lõpust. Solferino lahing (ka Solferino ja San Martino lahing) toimus 24. juunil 1859 Itaalia teises iseseisvussõjas.
Vaata Franz Joseph I ja Solferino lahing
Sophie (Austria)
Sophie portreemaal, autor Joseph Stieler (1832) Joseph Kriehuberi lito (1836) Sophie Friederike Dorothea Wilhelmine (27. jaanuar 1805 München – 28. mai 1872 Viin) oli Baieri printsess ja Austria ertshertsoginna.
Vaata Franz Joseph I ja Sophie (Austria)
Tšehhi keel
Tšehhi keel (čeština), ajalooliselt böömi keel (ladina keeles lingua Bohemica), on üks lääneslaavi keeltest.
Vaata Franz Joseph I ja Tšehhi keel
Ukrainlased
Ukrainlased 1941. aasta fotol Ukrainlased (ukraina keeles українці) on idaslaavi rahvas, Ukraina põhirahvus.
Vaata Franz Joseph I ja Ukrainlased
Ungari
Ungari on merepiirita riik, mis asub Doonau keskjooksul Kesk-Euroopas (teise liigituse järgi Ida-Euroopas).
Vaata Franz Joseph I ja Ungari
Ungari keel
Ungari keel on soome-ugri keel, mida kõneleb üle 12 miljoni inimese Ungaris, Rumeenias, Slovakkias, Serbias, Ukrainas ja mujal.
Vaata Franz Joseph I ja Ungari keel
Ungari kuningas
Ungari kuninga regaalid Ungari kuningas oli kuningriigi valitseja tiitel aastatel 1001–1918 (ametlikult kuni 1948. aastani).
Vaata Franz Joseph I ja Ungari kuningas
Ungari kuningriik
Ungari kuningriik (ungari keeles Magyar Királyság, ladina keeles Regnum Hungariae) rajati 1000.
Vaata Franz Joseph I ja Ungari kuningriik
Ungarlased
Ungarlaste diasporaa Ungarlased (ungari keeles magyarok, eesti keeles ka madjarid) on soome-ugri rahvas Ungaris ja selle naaberriikides, kõnelevad soome-ugri keelte ugri rühma kuuluvat ungari keelt.
Vaata Franz Joseph I ja Ungarlased
Uus-Meremaa
Uus-Meremaa on saareriik Okeaania (sh Polüneesia) edelaosas; Austraaliast eraldab teda Tasmani meri.
Vaata Franz Joseph I ja Uus-Meremaa
Vaimne alaareng
Vaimne alaarengu korral on tegemist alaealise isiku ajukahjustuse tagajärjel tekkinud intellektuaalsete võimete vaegarenguga.
Vaata Franz Joseph I ja Vaimne alaareng
Venemaa keiser
Venemaa keiser oli Venemaa keisririigi valitseja tiitel.
Vaata Franz Joseph I ja Venemaa keiser
Viin
Viin (saksa keeles Wien, baieri keeles Wean) on Austria pealinn ja suurim linn.
Vaata Franz Joseph I ja Viin
Votivkirche
Votivkirche on uusgooti stiilis kirik Austrias Viini ringtee kõrval.
Vaata Franz Joseph I ja Votivkirche
Wilhelm I
Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin – 9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861.
Vaata Franz Joseph I ja Wilhelm I
Wittelsbachi dünastia
Wittelsbachi dünastia valitses Baierit 1180–1918, samuti olid sellest soost pärinevad monarhid võimul Skandinaavias, kõige pikemalt Rootsis (1654–1721).
Vaata Franz Joseph I ja Wittelsbachi dünastia
Zita (Austria-Ungari)
Zita (täisnimega Zita Maria delle Grazie Adelgonda Micaela Raffaela Gabriella Giuseppina Antonia Luisa Agnese de Bourbon; 9. mai 1892– 14. märts 1989) oli Parma printsess, viimase Austria-Ungari valitseja Karl I abikaasa (Austria keisrinna ja Ungari kuninganna) ning pikaaegse Habsburgide suguvõsa pea Otto von Habsburgi ema.
Vaata Franz Joseph I ja Zita (Austria-Ungari)
1415
1415.
Vaata Franz Joseph I ja 1415
1493
1493.
Vaata Franz Joseph I ja 1493
18. august
18.
Vaata Franz Joseph I ja 18. august
18. veebruar
18.
Vaata Franz Joseph I ja 18. veebruar
1830
1830.
Vaata Franz Joseph I ja 1830
1832
1832.
Vaata Franz Joseph I ja 1832
1833
1833.
Vaata Franz Joseph I ja 1833
1840
1840.
Vaata Franz Joseph I ja 1840
1842
1842.
Vaata Franz Joseph I ja 1842
1847
1847.
Vaata Franz Joseph I ja 1847
1848
1848.
Vaata Franz Joseph I ja 1848
1848. aasta revolutsioonid
Germania", autor Philipp Veit 1848.
Vaata Franz Joseph I ja 1848. aasta revolutsioonid
1849
1849.
Vaata Franz Joseph I ja 1849
1850
1850.
Vaata Franz Joseph I ja 1850
1852
1852.
Vaata Franz Joseph I ja 1852
1853
1853.
Vaata Franz Joseph I ja 1853
1854
1854.
Vaata Franz Joseph I ja 1854
1856
1856.
Vaata Franz Joseph I ja 1856
1857
1857.
Vaata Franz Joseph I ja 1857
1858
1858.
Vaata Franz Joseph I ja 1858
1859
1859.
Vaata Franz Joseph I ja 1859
1866
1866.
Vaata Franz Joseph I ja 1866
1867
1867.
Vaata Franz Joseph I ja 1867
1868
1868.
Vaata Franz Joseph I ja 1868
1870. aastad
1870.
Vaata Franz Joseph I ja 1870. aastad
1873
1873.
Vaata Franz Joseph I ja 1873
1878
1878.
Vaata Franz Joseph I ja 1878
1880. aastad
pisi 1880.
Vaata Franz Joseph I ja 1880. aastad
1889
1889.
Vaata Franz Joseph I ja 1889
1892
1892.
Vaata Franz Joseph I ja 1892
1896
1896.
Vaata Franz Joseph I ja 1896
1898
1898.
Vaata Franz Joseph I ja 1898
1908
1908.
Vaata Franz Joseph I ja 1908
1910
1910.
Vaata Franz Joseph I ja 1910
1912
1912.
Vaata Franz Joseph I ja 1912
1914
1914.
Vaata Franz Joseph I ja 1914
1915
1915.
Vaata Franz Joseph I ja 1915
1916
1916.
Vaata Franz Joseph I ja 1916
1917
1917.
Vaata Franz Joseph I ja 1917
1919
1919.
Vaata Franz Joseph I ja 1919
1922
1922.
Vaata Franz Joseph I ja 1922
1924
1924.
Vaata Franz Joseph I ja 1924
1928
1928.
Vaata Franz Joseph I ja 1928
1931
1931.
Vaata Franz Joseph I ja 1931
1932
1932.
Vaata Franz Joseph I ja 1932
1955
1955.
Vaata Franz Joseph I ja 1955
1963
1963.
Vaata Franz Joseph I ja 1963
1965
1965.
Vaata Franz Joseph I ja 1965
1971
1971.
Vaata Franz Joseph I ja 1971
1986
1986.
Vaata Franz Joseph I ja 1986
1988
1988.
Vaata Franz Joseph I ja 1988
1989
1989.
Vaata Franz Joseph I ja 1989
1995
1995.
Vaata Franz Joseph I ja 1995
1997
1997.
Vaata Franz Joseph I ja 1997
2. detsember
2.
Vaata Franz Joseph I ja 2. detsember
20. sajand
New Yorgi Park Row tänaval asusid varajased pilvelõhkujad, mis kuulusid peamiselt ajalehetoimetustele; foto umbes aastast 1906 Esimese maailmasõja vallandumise daatumiks 20. sajand nägi mitmete sõltumatute rahvusriikide sündi Euroopas. Euroopa kaart aastast 1923 Atlase skulptuur avati Rockefeller Centeris aastal 1937 II maailmasõda Euroopas 1942.
Vaata Franz Joseph I ja 20. sajand
2011
2011.
Vaata Franz Joseph I ja 2011
21. november
21.
Vaata Franz Joseph I ja 21. november
Vaata ka
Habsburgid-Lotringid
- Austria keisririik
- Austria-Ungari
- Elisabeth (Austria-Ungari)
- Eugen (ertshertsog)
- Ferdinand I (Austria)
- Ferdinand Karl (ertshertsog, 1868–1915)
- Franz Ferdinand
- Franz I (Saksa-Rooma keiser)
- Franz II
- Franz Joseph I
- Franz Karl
- Gisela (Franz Joseph I tütar)
- Habsburgid-Lotringid
- Johann (ertshertsog)
- Joseph II
- Karl (Tescheni hertsog)
- Karl I (Austria-Ungari)
- Karl Ludwig
- Lombardia-Veneetsia kuningriik
- Lucca hertsogkond
- Ludwig Viktor
- Maria Anna
- Marie Antoinette
- Maximiliano (Mehhiko keiser)
- Milano hertsogiriik
- Modena ja Reggio hertsogkond
- Otto Franz
- Otto von Habsburg
- Parma hertsogkond
- Regina von Habsburg
- Rudolf (Austria-Ungari)
- Sophie (Austria)
- Toscana suurhertsogkond
- Zita (Austria-Ungari)
Tuntud ka kui Franz Joseph Karl von Habsburg.